Intress

Allikas: Vikipeedia
Siia suunab märksõna "kasvik", mis võib tähendada ka mõistet artiklis kasvik (zooloogia)

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleb intressi ja intressimäära: intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Intressi mõõdetakse kapitaliga ühes mõõtühikus, milleks on vääringu ühik (Eestis euro).[1] Intressi suurus sõltub kasutamisel oleva kapitali suurusest ja kasutamisajast.[2] Intressi eesmärk on riigi varaliste huvide kaitsmine ja maksumaksja või maksu kinnipidaja motiveerimine täitmaks tähtajaks rahalisi kohustusi riigi ees.[3]

Eri laenupakkujad arvestavad intressi erinevalt (näiteks laenu algsummalt, laenujäägilt jne), seepärast tuleks laenupakkumiste võrdlemisel vaadata laenu krediidi kulukuse määra. Kuigi laenu kulukuse hindamisel on krediidi kulukuse määr ainus objektiivne näitaja, tuleks arvestada ka teiste laenutingimustega, nagu maksepuhkuse võimalikkus, tagatise liik jms.

Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

5000. aastat eKr oli "toiduraha" (ingl food money) laenamine Lähis-Idas levinud protsess. Anti seemneid ja loomi, sest need taastootsid end, ning hiljem võeti intressiks osa saagist. Intress oli toona saaki tootva säästlikult arenenud ühiskonna tulemus. Islamimaadel oli intressil aga pastoraalne ja hõimu mõju.

Keskajal laenati, sest seda oli tulekahjude ja väikese saagi tõttu sageli vaja. Seetõttu oli keskajal ka intressi nõudmine moraalselt küsitav ja kohati isegi taunitav: raha laenamine ei toonud kaupa juurde. Keskajal mõtlesid juristid välja mitmeid finantsinstrumente, et julgustada laenutamist ja vältida liigkasuvõtmise keeldu. Üks finantsinstrumendi näide on Contractum trinius.

Renessanssiajal suurenes inimeste liikuvus ning see aitas kaasa kaubanduse kasvule ja uute äride avamisele. Laene ei võetud enam mitte ainult oma tarbimise jaoks, vaid ka tootmiseks. Sellega seoses hakati ka intressi käsitlema uuest küljest.

1847. aastal proovis esimesena intressi kontrollimise kaudu rahavarudega manipuleerida Banque de France.

Intressi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtintress[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi avaldis koosneb kahest tegurist: kapitalis ja selle kasutamiskestusest. Lihtintressiks nimetatakse intressi, mille korral kapitali kasutamiskestus on võrdeline ajaga.[2] Lihtintressi saab arvutada võrrandiga , kus:

  • K on kapital rahaühikutes;
  • t on kapitali kasutamisaeg aastates ning
  • J on intress.

Lihtintress tekib, kui kapital on lihtkasvamisel.[2] Järgnevalt on esitatud valem üksiksumma tulevase väärtuse arvutamiseks lihtintressi baasil, kui põhisumma tagastatakse ühe maksena koos intressiga perioodi lõpus. Valem erineb vastavalt sellele, kas intressimäär on konstantne või muutuv. Kui intressimäär on konstantne kogu tehinguperioodi jooksul, kasutatakse valemit a.

a.

Kui perioodi jooksul saadud lõppsumma (põhisumma + intress) reinvesteeritakse samaks perioodiks uue intressimääraga, kasutatakse valemit b.

b.

Valemites kasutatud lühendid on:

  • FV ehk rahasumma tulevane väärtus (põhisumma + intress);
  • PV ehk rahasumma praegune väärtus(põhisumma);
  • i ehk aastane intressimäär ning
  • n ehk perioodi pikkus (tavaliselt aastates).

Perioodi pikkust (n) saab arvutada valemiga , kus

- t on krediteerimise/hoiustamise perioodi pikkus päevades ja

- K on päevade arv aastas, millest lähtutakse päevase intressimäära arvutamisel.

Liitintress[muuda | muuda lähteteksti]

Liitintress on intress, mille korral arvutatakse intress põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressilt. Järgnevalt on esitatud valem üksiksumma tulevase väärtuse arvutamiseks liitintressi baasil, kui põhisumma tagastatakse ühe maksena koos intressiga perioodi lõpus. Valem erinev vastavalt sellele, kui tihti toimub intressiarvestus. Kui intressiarvestus toimub:

  • üks kord aastas, kasutatakse valemit c;
  • mitu korda aastas, kasutatakse valemit d;
  • pidevalt, kasutatakse valemit e.

c.

d.

e.

Valemites on kasutatud eespool esitatud lühendeid ning lisaks lühendeid

  • m ehk intressiarvestuse kordade arv aastas ja
  • e, mille väärtus on 2,71828.

Muutuv intress[muuda | muuda lähteteksti]

Muutuva intresside laenude hulka kuuluvad näiteks eluasemelaen ning teised hüpoteegiga tagatud laenud (nt suuremas summas tarbimislaen).[4] Muutuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress kahest osast: ajas muutuvast Euriborist ning kliendi ja panga vahel kokku lepitud fikseeritud marginaalist.

Euribor (ehk European Interbank Offered Rate) on üleeuroopaline pankadevaheline rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev. Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks nii, et üldjuhul muutub Euribor iga 6 või 12 kuu tagant. Vastavalt sellele muutub ka laenumakse iga 6 või 12 kuu tagant. Kui Euribor on selle aja jooksul tõusnud, tõuseb ka laenumakse, kui aga alanenud, siis alanemine toimub ka laenumakses.[1]

Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt ning selle suurus võib sõltuda laenusummast, kliendi sissetulekust, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest. Kliendi ja panga suhete alla kuulub näiteks see, kui korrektselt on kliendil täidetud eelnevad kohustused panga ees. Fikseeritud marginaal laenu tagasimaksmise perioodil üldjuhul ei muutu.

Fikseeritud intress[muuda | muuda lähteteksti]

Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad pank ja klient pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi. Tavaliselt on sellise intressiga laenu lepingu perioodiks viis või kümme aastat. Fikseeritud intress kaitseb laenuvõtjat võimaliku intressitõusu eest, sest intresside tõus turul tema laenumakset ei mõjuta.[1] Fikseeritud intressiga laenude hulka kuuluvad näiteks riiklik õppelaen ning tavaliselt ka väikelaen, tarbimislaen, järelmaks ja krediitkaart. Eluasemelaenu on samuti võimalik sõlmida fikseeritud intressiga.[4]

Intressi kandvad väärtpaberid[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi kandev väärtpaber on nõue laenu emitendi vastu ning selle tootluseks on väärtpaberi omanikule makstav intressimäär. Intressi kandvate väärtpaberite liigid sõltuvad väärtpaberi emitendist ja tema antud tagatisest laenule, tähtajast ning intressi maksmise viisist ja ajast.

Intressi (ehk kupongi) makstakse võlakirjadelt tavaliselt kord aastas. On olemas ka nullkupongvõlakirjad, mille puhul makstakse intressi ainult üks kord – võlakirja tähtaja lõpul ehk lunastamispäeval.[5]

Intressi arvestamine[muuda | muuda lähteteksti]

Intressi arvestatakse kogu viivitatud aja eest ehk võla tekkimisest kuni selle tasumiseni. Intresse arvutatakse kõikide võlgade ja ettemaksude kogusummalt, seega kehtib summaarne intressiarvestus. Tasumata maksusummast arvestatakse 0,06% intressimäära päevas.[3]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt on võlasuhtes intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, kui lepingupooled pole muus intressimääras kokku leppinud. Üks Euroopa Keskpanga intressimäär kehtib pool aastat: 1. jaanuarist 1. juulini ning 1. juulist 1. jaanuarini.

Intressi ja viivist kasutatakse Eestis sageli sünonüümidena, kuid oma sisult ei ole nad samatähenduslikud. Intress on tasu raha kasutamise eest, kuid viivis on protsentides arvestatav kompensatsioon kahju hüvitamiseks.[3] [6]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Finantsinspektsioon
  2. 2,0 2,1 2,2 Arnold Humal. "Finantsmatemaatika", Tartu: Kirjastus OÜ Loodus, 1940
  3. 3,0 3,1 3,2 Kerly Randlane. "Maksuvõlgade sissenõudmine", Sisekaitseakadeemia, 2016
  4. 4,0 4,1 [1] INTRESS JA MUUD LAENAMISEGA SEOTUD TASUD
  5. [2] Intressi kandvad väärtpaberid
  6. [3] Intress ja viivis võlasuhtes.