F-16 Fighting Falcon

F-16 Fighting Falcon

Tüüp	hävituslennuk
Tootja	Lockheed Martin
Meeskond	1
Pikkus	14,8 m
Tiivaulatus	9,8 m
Tippkiirus	2400 km/h
Lennukaugus	3200 km

F-16 Fighting Falcon on ettevõtte General Dynamics (nüüd Lockheed Martin) USAF-i tellimusel loodud mitmeotstarbeline kerge hävituslennuk. Ametlik esmalend toimus 20. jaanuaril 1974.

Kirjeldus

Algselt loodi F-16 tehniliselt kõrgetasemeliseks, kõigi ilmaolude lennuvõimekusega hävituslennukiks, mida näiteks ei olnud selle eelkäija F-104. Ka poleks F-16 tohtinud olla nii kallis nagu F-14 Tomcat. Mootori tõukejõu ja lennuki kaalu suhteks plaaniti vähemalt 1:1. Suhteliselt väikese kerge lennuki piloodil avaneb oma istmelt raamistikuvaba kabiini kupli all ringvaatluseks väga hea vaateväli.

Lennuki konstruktsioon koosneb traditsiooniliselt 78% ulatuses alumiiniumsulamitest ja erinevatest terasesortidest. F-16 keskasetusega, plaanvaates deltakujulise 40° noolsusega tiiva profiiliks valiti NACA 64A-204.

Õhuvõitluses tekkivate suurte ülekoormuste talumiseks on lenduri istme asendi kallutusnurka võimalik muuta 15–30°. Selline osaliselt lamav asend võimaldab piloodil õhuvõitluse väikestel pööranguraadiustel paremini taluda lühiajalisi kuni 9-kordseid (9 g) ülekoormusi, ilma et lendur kaotaks teadvust.

Kasutamine

F-16 on üks levinumaid hävituslennukeid maailmas, kuuludes 25 riigi sõjaväe lennukiparki. Kokku on relvastuses üle 4450 lennuki: USA-s, Araabia Ühendemiraatides, Bahreinis, Belgias, Egiptuses, Hollandis, Iisraelis, Indoneesias, Itaalias, Jordaanias, Kreekas, Lõuna-Koreas, Marokos, Norras, Omaanis, Pakistanis, Poolas, Portugalis, Singapuris, Taanis, Tais, Taiwanis, Tšiilis, Türgis ja Venezuelas. Praegu müüb USA seda lennukit peamiselt välisriikidele.

Lennukit F-16 on kasutatud mitmes sõjalises konfliktis.

USA relvajõud plaanivad lennukeid F-16 käigus hoida kuni 2025. aastani.

Tehnilised andmed

Tehnoandmed	F-16C (Blok 30)	F-16E (Blok 60)
Tüüp	Mitmeotstarbeline lennuk	Mitmeotstarbeline lennuk
Pikkus	14,52 m (15,03 m Pitot toruga)	14,52 m (15,03 m Pitot toruga)
Tiivaulatus	9,45 m	9,45 m
Tiivapindala	27,87 m²	27,87 m²
Tiiva külgsuhe	3,2	3,2
Tiiva pinnakoormus	tühikaalul 297 kg/m² nominaalsel stardikaalul 431 kg/m² suurimal lennukaalul 688 kg/m²	tühikaalul 311 kg/m² nominaalsel stardikaalul 457 kg/m² suurimal lennukaalul 813 kg/m²
Kõrgus	5,09 m	5,09 m
Tühikaal	8273 kg	8670 kg
Normaal stardikaal	12 003 kg	12 747 kg
Suurim stardikaal	19 187 kg	22 680 kg
kütusekogus	3986 l (3175 kg)	7390 l (5886 kg) ( CFT-ga)
Ülekoormus g- limiit	−3 kuni +9g	−3 kuni +9g
Suurim kiirus	Mach 2,02 ehk 2142 km/h (optimaalsel lennukõrgusel) Mach 1,2 ehk 1470 km/h (merepinna tasemel)	Mach 1,89 ehk 2007 km/h (optimaalsel lennukõrgusel) Mach 1,2 ehk 1470 km/h (merepinna tasemel)
Lennulagi	15 240 m	15 240 m
Suurim tõusukiirus	254 m/s
Max nurkkiirus	lühiajaliselt ca 26°/s kestvamalt 21,7°/s
Tegevusraadius	Hi-Hi-Hi-profiil: 925 km Hi-Lo-Hi-profiil: 580 km	Hi-Hi-Hi-profiil: 1605 km Hi-Lo-Hi-profiil: 650 km
Ühe otsa lennukaugus	3819 km	4220 km
Õhkutõusu distants	533 m
Maandumisdistants	762 m
Max relvalast	9276 kg	5638 kg
Mootor	üks General Electric F110-GE-100, turboventilaator	üks General Electric F110-GE-132, turboventilaator
Tõukejõud	järelpõlemisel: 128,90 kN tavaliselt: 76,31 kN	järelpõlemisel: 142,38 kN tavaliselt: 79,22 kN
Tõuke/kaalu suhe	suurim (tühikaalul) 1,59 nominaalne (normaalsel stardikaalul) 1,09 minimaalne (suurimal stardikaalul) 0,69	suurim (tühikaalul) 1,67 nominaalne (normaalsel stardikaalul) 1,14 minimaalne (suurimal stardikaalul) 0,64