Arizona

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; madude perekonna kohta vaata artiklit Arizona (perekond)

Arizona osariik

inglise State of Arizona

Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi lipp
Arizona lipp

Pindala: 295 254 km²
Elanikke: 6 731 484 (2014)
Pealinn: Phoenix
Arizona osariigi asendikaart
Suur kanjon

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Arizona piirneb läänes California ja Nevada, põhjas Utah', kirdenurgas Colorado ning idas New Mexico osariigiga. Lõunas on Arizonal 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga.

Osariigi suurimad linnad on Phoenix ja Tucson, seejärel kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Neile järgnevad Yuma, Avondale ja Flagstaff.

Arizonas on peamiselt kõrbekliima, mida iseloomustavad kuumad suved ja pehmed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsi ja mäeahelikke, kus on jahedam kliima kui kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Peale Suure kanjoni rahvuspargi asub Arizonas teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on riigimaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 193136 rajatud Hooveri pais, mille taga on osaliselt Arizonas ja osaliselt Nevadas paiknev Meadi järv, USA suurim veehoidla.

Arizona ja Hawaii on ainsad USA osariigid, kus ei kasutata suveaega. Arizonas kasutati suveaega 1967. aastani, kuid 1968. aasta märtsis otsustas Arizona seadusandlik kogu sellest loobuda, et energiat säästa. Phoenixi ja Tucsoni linnastud on suviti ühed USA kuumimad, mistõttu kasutatakse kodudes ja töökohtades palju konditsioneere ning puhureid. Jahuteid kasutataks veelgi rohkem, kui tööpäeva ja valge, kõrgema temperatuuriga aja kattumine oleks suurem.

Suveaega kasutatakse navahote territooriumil (Navajo Nation) osariigi kirdeosas, kuid mitte navahote territooriumi sees asuvas hopide reservaadis.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Arizona on USA merepiirita osariikidest suurima rahvaarvuga: 2006. aastal oli osariigis 6 166 318 elanikku. 1991–2001 kasvas Phoenixi linnastu elanike arv 45,3%, 2011. aastal hinnati see olevat üle 4,3 miljoni. Arizona tervikuna oli 1990. aastatel rahvastiku kasvu kiiruselt USA teine osariik (esikohal oli Nevada). Igal USA rahvaloendusel alates 1900. aastast on Arizona elanikest osariigis sündinud ainult 35–40% (2012. aastal 38%).[1] Peale teist maailmasõda on sooja kliimaga Arizonasse kolinud palju inimesi külmematest Kesk-Lääne külmavöö (inglise keeles Frost Belt) osariikidest, näiteks Ohiost. Rahvaarvu kasv laastab Arizona veevarusid.

2008. aastal oli Arizona elanikest 57,3% mittehispaania päritolu valged ning 30,6% hispaania ja latiino päritolu. See on ka üks suurima põliselanike osakaaluga osariike: 2005. aastal kõneles enam kui 85 000 inimest navaho ning 10 403 inimest apatši keelt. Suur on ka illegaalsete immigrantide osakaal: 2010. aastal moodustasid nad Arizona elanikkonnast 7,9%, tõstes osariigi selle näitaja poolest USAs teisele kohale.

Osariigi kolm suurimat usulahku olid 2007. aastal protestandid (40%), katoliiklased (28%) ja mormoonid (6%). Kõige enam liikmeid oli katoliku kirikul (974 883), millele järgnesid mormoonid (251 974) ning Lõuna Baptistide Konvent (138 516).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese eurooplasena uuris nüüdse Arizona ala 1539. aastal Hispaania frantsiskaan Marcos de Niza. 15401542 rändas seal legendaarset Cibola linna otsides Hispaania maadeuurija Coronado. Ameerika Ühendriigid omandasid suurema osa Arizonast Mehhiko-Ameerika sõjas 1847. aastal ning ostutehinguga 1853. aastal.

Ameerika kodusõja aastail kuulus Arizona lõunaosariikidele ning 14. veebruaril 1862 nimetas Jefferson Davis selle konföderatsiooni liikmesterritooriumiks. 50 aastat hiljem, 14. veebruaril 1912 kuulutati Arizona USA 48. osariigiks, mis teeb sellest USA maismaaosa viimase osariigi.

Teise maailmasõja ajal paiknesid Arizonas Saksa ja Itaalia sõjavangide ning USAs elanud jaapanlaste interneerimislaagrid.

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Alates osariigiks saamisest kuni 1940. aastateni domineeris Arizonas Demokraatlik Partei. Sellel perioodil võitsid Arizonas ainult kolm Vabariikliku Partei presidendikandidaati – Warren Harding 1920., Calvin Coolidge 1924. ja Herbert Hoover 1928. aastal, kui nad võitsid ülekaalukalt kogu riigis. 1952. aastal aga võitis Arizonas presidendivalimised Dwight Eisenhower ja peale seda on osariik kaldunud Vabariikliku Partei poole. 1964. aasta valimistel võitis osariigi senaator Barry Goldwater vaid napi 1% (4782 häält) enamusega (50,45%) Lyndon Johnsoni ees.

1984. aasta valimistel võitis Arizonas Ronald Reagan (66,42%) Walter Mondale'i (33,52%) vastu. Alates 1990. aastatest on Arizona muutunud nn "lillaks osariigiks" (inglise keeles purple state või swing state – osariik, kus kummagi partei võit pole kindel ning kandidaadid võidavad üldiselt vähem kui 10% eduga), kuid üldiselt kaldub osariik pigem Vabariikliku Partei poole.

1996. aasta valimistel sai Bill Clintonist esimene demokraat peale Harry Trumanit, kes võitis Arizonas (46,52% Bob Dole'i 44,29% vastu). Donald Trump oli 2016. aasta valimistel esimene Vabariikliku Partei kandidaat, kes ei võitnud Arizonas absoluutenamusega (49,15% Hillary Clintoni 45,35% vastu), peale George Bush vanemat 1992. aastal.

Arizona poliitikas toimub rivaalitsemine osariigi kahe suurema maakonna Maricopa ja Pima vahel, kus asuvad osariigi kaks suurimat linna, vastavalt Phoenix ja Tucson. Nendes kahes maakonnas elab 75% osariigi elanikkonnast.

Maricopa maakonnas elab 60% Arizona elanikest ning alates 1952. aasta presidendivalimistest on maakond hääletanud Vabariikliku Partei poolt kõikidel presidendivalimistel.

Pima maakond, mille halduskeskuses Tucsonis asub Arizona Ülikool, hääletas 1952.–1988. aastatel Vabariikliku Partei poolt kõikidel valimistel peale 1964. aasta valimiste, kui Goldwater kaotas maakonnas 7%-ga Johnsonile. 1988. aasta valimistel aga võitis George Bush vanem (50,3%) vaid 1,8% eduga Michael Dukakise (48,5%) ees, 1992. aasta valimistel kaotas ta aga Bill Clintonile 12%-ga (34,5% vs. 45,7%), ning alates 1996. aastast on maakonnas Demokraatliku Partei kandidaat võitnud alati absoluutenamusega. Kuigi Tucsoni eeslinnade elanikud kalduvad Vabariikliku Partei poole, on nad mõõdukamad kui Phoenixi linnastu vabariiklased.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Osariik jaguneb 15 maakonnaks.

Maakond Rahvaarv
2014
[2]
Halduskeskus Elanike arv
2013
[3]
Apache 71 828 St. Johns 3503
Cochise 127 448 Bisbee 5360
Coconino 137 682 Flagstaff 68 667
Gila 53 119 Globe 7404
Graham 37 957 Safford 9602
Greenlee 9346 Clifton 3501
La Paz 20 231 Parker 3073
Maricopa 4 087 191 Phoenix 1 513 367
Mohave 203 361 Kingman 28 393
Navajo 108 101 Holbrook 4996
Pima 1 004 516 Tucson 526 116
Pinal 401 918 Florence 25 428
Santa Cruz 46 695 Nogales 20 456
Yavapai 218 844 Prescott 40 590
Yuma 203 247 Yuma 91 923

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gregor Aisch, Robert Gebeloff, Kevin Quealy. "Where We Came From and Where We Went, State by State". New York Times, 19. august 2014. Kasutatud 11. märts 2018.
  2. Arizona QuickFacts. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo, kasutatud 7. mai 2015.
  3. American Fact Finder. Kasutatud 7. mai 2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Nevada Nevada Utah Utah Colorado Colorado
California California New Mexico New Mexico
  Arizona  
Baja California Baja California Sonora Sonora

Mehhiko Mehhiko