Arizona

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; madude perekonna kohta vaata artiklit Arizona (perekond)

Arizona osariik

inglise State of Arizona

Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi lipp
Arizona lipp

Pindala: 295 254 km²
Elanikke: 6 731 484 (2014)
Pealinn: Phoenix
Arizona osariigi asendikaart
Grand Canyon Powell Point Evening Light 02 2013.jpg

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Põhjas piirneb Utah' osariigiga, kirdenurgas on lühike piir Coloradoga, läänes piirneb California ja Nevadaga, idas New Mexicoga, lõunas on 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko Sonora ja Baja California osariigiga.

Osariigi suuremad linnad on Phoenix ja Tucson. Neile järgnevad kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Suuruselt järgmine on Yuma, seejärel Phoenixi eeslinn Avondale ning järgmisena Flagstaff.

Arizonas on kõrbekliima, mida iseloomustavad eriti kuumad suved ja leebed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsad ja mäeahelikud, kus on jahedam kliima kui madalas kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Lisaks Suurele kanjonile asub Arizonas rida teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on föderaalmaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 193136 rajatud Hooveri pais, mille taha jääb osalt Arizonas ja osalt Nevadas paiknev Meadi järv, Ühendriikide suurim veehoidla.

Arizona on koos Hawaiiga üks kahest osariigist, mis ei kasuta suveaega. Arizona kasutas suveaega kuni 1967. aastani, kuid 1968. aasta märtsis võttis Arizona seadusandlik kogu vastu otsuse suveaja kasutamisest loobuda. Põhjuseks on energiasäätmine Arizona kliima tõttu - Phoenixi ja Tucsoni linnastud on suviti ühed USA kuumimad, mistõttu kasutatakse seal kodudes ja töökohtades palju rohkem konditsioneere ja puhureid. Tund kauem kestva päikesevalguse korral kasutataks jahuteid rohkem, mis tähendaks suuremat energiakulu.

Suveaega kasutab aga navahode territoorium (Navajo Nation) osariigi kirdeosas, kuid territooriumiga täielikult ümbritsetud hopide reservaat ei kasuta suveaega.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Arizona on USA merepiirita osariikidest suurima rahvaarvuga, 2006. aastal oli osariigis 6 166 318 elanikku. 1991–2001 kasvas Phoenixi linnastu elanike arv 45,3%, praegu hinnatakse see olevat üle 4,3 miljoni. Arizona tervikuna oli 1990. aastatel rahvastiku kasvu kiirusel USA teine osariik (esikohal oli Nevada). Rahvaarvu kasv laastab Arizona veevarusid.

2008. aastal olid Arizona asukaist 57,3% mittehispaania päritolu valged ning 30,6% hispaania ja latiino päritolu. See on ka üks kõrgema põliselanike osatähtsusega osariike: 2005. aastal kõneles enam kui 85 000 inimest navaho ning 10 403 inimest apatši keelt. Kõrge on ka illegaalsete immigrantide osatähtsus: 2010. aastal moodustasid nad Arizona elanikkonnast 7,9%, tõstes osariigi selle näitaja poolest USAs teisele kohale.

Osariigi kolm suurimat usulahku olid 2007. aastal protestandid (40%), katoliiklased (28%) ja mormoonid (6%). Kõige enam liikmeid oli katoliku kirikul (974 883), millele järgnesid mormoonid (251 974) ning Lõuna Baptisti Konvent (138 516).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimese eurooplasena uuris nüüdse Arizona ala 1539. aastal Hispaania frantsiskaan Marcos de Niza. 15401542 rändas seal legendaarset Cibola linna otsides Hispaania maadeuurija Coronado. Ameerika Ühendriigid omandasid suurema osa Arizonast Mehhiko-Ameerika sõjas 1847. aastal ning ostutehinguga 1853. aastal.

Ameerika kodusõja aastail kuulus Arizona lõunaosariikidele ning 1862. aasta 14. veebruaril nimetas Jefferson Davis selle konföderatsiooni liikmesterritooriumiks. 50 aastat hiljem, 14. veebruaril 1912 kuulutati Arizona USA 48. osariigiks, mis teeb sellest viimase USA maismaaosa osariigi.

Teise maailmasõja ajal paiknesid Arizonas Saksa ja Itaalia sõjavangide ning USAs elanud jaapanlaste interneerimislaagrid.

Poliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Alates osariigiks saamisest kuni 1940. aastateni domineeris Arizonas Demokraatlik Partei. Ainult 3 Vabariikliku Partei kandidaati võitsid Arizonas sellel perioodil - Warren Harding 1920., Calvin Coolidge 1924. ja Herbert Hoover 1928. aastal, kui nad võitsid ülekaalukalt kogu riigis. 1952. aastal aga võitis Dwight Eisenhower Arizonas presidendivalimised, peale seda on osariik kaldunud Vabariikliku Partei poole. 1964. aasta valimistel võitis osariigi senaator Barry Goldwater vaid napi 1% (4 782 häält) enamusega (50.45%) Lyndon Johnsoni ees.

1984. aasta valimistel võitis Arizonas Ronald Reagan 66.42% Walter Mondale'i 33.52% vastu. Alates 1990ndatest aastatest on Arizona aga saanud "lillaks osariigiks" (inglise keeles purple state või swing state) - osariik, kus kummagi partei võit pole kindel, ning kandidaadid üldiselt võidavad vähem kui 10% enamusega, kuid üldiselt kaldub osariik pigem Vabariikliku Partei poole.

1996. aasta valimistel sai Bill Clintonist esimene Demokraat peale Harry Trumanit, kes võitis Arizonas (46.52% Bob Dole'i 44.29% vastu). Donald Trump oli 2016. aasta valimistel esimene Vabariikliku Partei kandidaat peale George Bush vanemat 1992. aastal, kes ei võitnud Arizonas absoluutenamusega - 49.15% Hillary Clintoni 45.35% vastu.

Arizona poliitikas domineerib rivaalitsemine osariigi kahe suurema maakonna - Maricopa ja Pima vahel, kus asuvad osariigi kaks suurimat linna - vastavalt Phoenix ja Tucson. Maakonnad kokku moodustavad 75% osariigi elanikkonnast.

Maricopa maakonnas elab 60% Arizona elanikest, ning alates 1952. aasta presidendivalimistest on maakond hääletanud Vabariikliku partei poolt igal presidendivalimisel.

Samas Pima maakond, mille halduskeskuses Tucsonis asub Arizona Ülikool, hääletas samuti 1952-1988. aastani kõikidel valimistel peale 1964. aasta valimiste, kui Goldwater kaotas maakonnas 7 protsendiga Johnsonile, Vabariikliku Partei poolt. 1988. aasta valimistel aga võitis George Bush vanem (50.3%) napilt 1.8% hääleenamusega Michael Dukakise (48.5%) ees, 1992. aasta valimistel kaotas ta aga Bill Clintonile 12 protsendiga (34.5 vs 45.7%), ning alates 1996. aastast on maakonnas Demokraatliku Partei kandidaat alati v­õitnud absoluutenamusega. Kuigi Tucsoni eeslinnad kalduvad Vabariikliku partei poole, on nad rohkem mõõdukamad kui Phoenixi linnastu vabariiklased.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Osariik jaguneb 15 maakonnaks:

Maakond Rahvaarv
2014
[1]
Halduskeskus Elanike arv
2013
[2]
Apache 71 828 St. Johns 3503
Cochise 127 448 Bisbee 5360
Coconino 137 682 Flagstaff 68 667
Gila 53 119 Globe 7404
Graham 37 957 Safford 9602
Greenlee 9346 Clifton 3501
La Paz 20 231 Parker 3073
Maricopa 4 087 191 Phoenix 1 513 367
Mohave 203 361 Kingman 28 393
Navajo 108 101 Holbrook 4996
Pima 1 004 516 Tucson 526 116
Pinal 401 918 Florence 25 428
Santa Cruz 46 695 Nogales 20 456
Yavapai 218 844 Prescott 40 590
Yuma 203 247 Yuma 91 923

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Nevada Nevada Utah Utah Colorado Colorado
California California New Mexico New Mexico
  Arizona  
Baja California Baja California Sonora Sonora

Mehhiko Mehhiko