Arizona

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib osariigist; madude perekonna kohta vaata artiklit Arizona (perekond)

Arizona osariik

inglise State of Arizona

Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi pitsat
Arizona osariigi lipp
Arizona lipp

Pindala: 295 254 km²
Elanikke: 6 392 017 (2010)
Pealinn: Phoenix
Arizona osariigi asendikaart
Tree, Canyon de Chelly, Apache County AZ.jpg

Arizona on osariik Ameerika Ühendriikide edelaosas. Põhjas piirneb Utah' osariigiga, kirdenurgas on lühike piir Coloradoga, läänes piirneb California ja Nevadaga, idas New Mexicoga, lõunas on 626 km pikkune rahvusvaheline piir Mehhiko Sonora ja Baja California osariigiga.

Osariigi suuremad linnad on Phoenix ja Tucson. Neile järgnevad kaheksa Phoenixi linnastu linna: Mesa, Glendale, Chandler, Scottsdale, Gilbert, Tempe, Peoria ja Surprise. Suuruselt järgmine on Yuma.

Arizonas on kõrbekliima, mida iseloomustavad eriti kuumad suved ja leebed talved. Samas on osariigi põhjaosas ka männimetsad ja mäeahelikud, kus on jahedam kliima kui madalas kõrbes. Mets katab Arizona pindalast 27%. Lisaks Suurele kanjonile asub Arizonas rida teisigi rahvusparke ja metsakaitsealasid. Üle veerandi osariigi pindalast on föderaalmaa, millel elavad navaho, hopi, oodhami, apatši ja mitmed juma indiaanihõimud.

Arizona ja Nevada piiril Colorado jõel paikneb 193136 rajatud Hooveri pais, mille taha jääb osalt Arizonas ja osalt Nevadas paiknev Meadi järv, Ühendriikide suurim veehoidla.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arizona on USA merepiirita osariikidest suurima rahvaarvuga, 2006. aastal oli osariigis 6 166 318 elanikku. 1991–2001 kasvas Phoenixi linnastu elanike arv 45,3%, praegu hinnatakse see olevat üle 4,3 miljoni. Arizona tervikuna oli 1990. aastatel rahvastiku kasvu kiirusel USA teine osariik (esikohal oli Nevada). Rahvaarvu kasv laastab Arizona veevarusid.

2008. aastal olid Arizona asukaist 57,3% mittehispaania päritolu valged ning 30,6% hispaania ja latiino päritolu. See on ka üks kõrgema põliselanike osatähtsusega osariike: 2005. aastal kõneles enam kui 85 000 inimest navaho ning 10 403 inimest apatši keelt. Kõrge on ka illegaalsete immigrantide osatähtsus: 2010. aastal moodustasid nad Arizona elanikkonnast 7,9%, tõstes osariigi selle näitaja poolest USAs teisele kohale.

Osariigi kolm suurimat usulahku olid 2007. aastal protestandid (40%), katoliiklased (28%) ja mormoonid (6%). Kõige enam liikmeid oli katoliku kirikul (974 883), millele järgnesid mormoonid (251 974) ning Lõuna Baptisti Konvent (138 516).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese eurooplasena uuris nüüdse Arizona ala 1539. aastal Hispaania frantsiskaan Marcos de Niza. 15401542 rändas seal legendaarset Cibola linna otsides Hispaania maadeuurija Coronado. Ameerika Ühendriigid omandasid suurema osa Arizonast Mehhiko-Ameerika sõjas 1847. aastal ning ostutehinguga 1853. aastal.

Ameerika kodusõja aastail kuulus Arizona lõunaosariikidele ning 1862. aasta 14. veebruaril nimetas Jefferson Davis selle konföderatsiooni liikmesterritooriumiks. 50 aastat hiljem, 14. veebruaril 1912 kuulutati Arizona USA 48. osariigiks.

Teise maailmasõja ajal paiknesid Arizonas Saksa ja Itaalia sõjavangide ning USAs elanud jaapanlaste interneerimislaagrid.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osariik jaguneb 15 maakonnaks:

Maakond Rahvaarv
1. juuli 2006 [1]
Halduskeskus Elanike arv
1. juuli 2006 [2]
Apache 71 118 St. Johns 3 625
Cochise 127 757 Bisbee 6 095
Coconino 124 953 Flagstaff 58 213
Gila 52 209 Globe 7 141
Graham 33 660 Safford 8 981
Greenlee 7 738 Clifton 2 321
La Paz 20 256 Parker 3 200
Maricopa 3 768 123 Phoenix 1 512 986
Mohave 193 035 Kingman 27 271
Navajo 111 399 Holbrook 5 154
Pima 946 362 Tucson 518 956
Pinal 271 059 Florence 17 009
Santa Cruz 43 080 Nogales 20 768
Yavapai 208 014 Prescott 41 528
Yuma 187 555 Yuma 87 423

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

34.28666667-111.65694444