Tuneesia

Tuneesia Vabariik araabia الجمهورية التونسية Al-Jumhūrīyah at-Tūnusīyah
Tuneesia lipp Tuneesia vapp
Riigihümn	"Himat Al Hima", Ala Khallidi
Pealinn	Tunis
Pindala	163 610 km²
Riigikeel	araabia
Rahvaarv	11 972 169 (2024)
Rahvastikutihedus	73,2 in/km²
President	Kaïs Saïed
Peaminister	Sara Zaafarani
Iseseisvus	20. märts 1956
SKT	40,257 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	3464 $ (2017)
Valuuta	Tuneesia dinaar (TND)
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.tn
ROK-i kood	TUN
Telefonikood	216

Tuneesia (araabia keeles ‏تونس‎) on riik Põhja-Aafrikas.

Tuneesia pindala on 163 610 km² ja rahvaarv 2024. aasta seisuga 12 miljonit.

Tuneesia pealinn on Tunis, mille järgi riik nimegi sai. Tunis on Tuneesia suurim linn. Selle halduspiires elab 700 tuhat inimest, aga Tunise linnastus 2024. aasta seisuga 2,7 miljonit.

Tuneesia ametlik keel on araabia keel. Mingil määral kasutatakse halduses ja hariduses ajaloolistel põhjustel prantsuse keelt, aga sellel pole ametlikku staatust.

2010. aastal algas Tuneesiast Araabia kevad, mis viis diktatuuri kukutamiseni. Aastail 2014–2020 oli Tuneesia araabiamaades ainus demokraatlik riik. Seejärel, presidendi Kais Saiedi võimu ajal langes Tuneesia tagasi autoritaarsusesse.

Geograafia

Tuneesia piirneb läänes Alžeeriaga ja kagus Liibüaga. Tal on ühine merepiir Itaaliaga Sardiinia kaudu põhjas ja Sitsiilia kaudu kirdes ning Maltaga idas.

Tuneesias asub Aafrika põhjapoolseim neem Cape Angela (37° 29' 49"). Samal laiusel on Sitsiilias olev Catania linn, Peloponnesose keskpaik ja Andaluusia keskus Sevilla.

Tuneesia põhjaosa on mägine. Sinna ulatub Atlase mäestiku idaosa. Kõrgeim tipp Jebel ech Chambi küündib merepinnast 1544 meetri kõrgusele. Kesk- ja lõunaosa on pigem tasased. Madalaim punkt on Tuneesia suurima järve Chott el Djeridi kaldal, umbes 17 m merepinnast allpool. Selle soolajärve pindala sõltub väga palju aastaajast ja sademetest, aga tüüpiliselt võib olla 7000 km².

Tuneesia põhjaosas on vahemereline lähistroopiline kliima, kesk- ja lõunaosas kõrbeline troopiline kliima.

Haldusjaotus

Riik jaguneb 24 kubernerkonnaks. Kubernerkonnad jagunevad 264 ringkonnaks, mis jagunevad valdadeks.

Ariana kubernerkond Béja kubernerkond Ben Arous' kubernerkond Bizerte'i kubernerkond El Kefi kubernerkond Gabèse kubernerkond Gafsa kubernerkond Jendouba kubernerkond Kairouani kubernerkond Kasserine'i kubernerkond Kebili kubernerkond La Manouba kubernerkond Mahdia kubernerkond Médenine'i kubernerkond Monastiri kubernerkond Nabeuli kubernerkond Sfaxi kubernerkond Sidi Bou Zidi kubernerkond Siliana kubernerkond Sousse'i kubernerkond Zaghouani kubernerkond Tataouine'i kubernerkond Tozeuri kubernerkond Tunise kubernerkond

Tuneesia kubernerkonnad

Ajalugu

Tuneesia alale rajasid foiniiklased alates 12. sajandist eKr Foiniikia kolooniaid, millest tähtsaimaks sai 9. sajandil eKr rajatud Kartaago, mis domineeris kaubanduses Põhja-Aafrikas 5. sajandiks eKr. Kartaago võimuvõitlus Vahemerel Roomaga viis Puunia sõdadeni. Ajavahemikul 265–133 eKr kujunes Rooma ülemvõim Vahemere piirkonnas ja toimunud Puunia sõdades löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks, Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr.

Vaata ka

• Eesti-Tuneesia suhted
• Tuneesia jalgpallikoondis
• Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik

Välislingid

 Tuneesia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus