Veebruar 2014

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
<< Veebruar >>
E T K N R L P
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28
2014

Veebruar 2014, kroonika

2014. aasta veebruar algas laupäeval ja lõppes 28 ööpäeva pärast reedel.


Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28

1. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

2. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

3. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

4. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

5. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bahreinis karmistati kuninga solvamise eest ette nähtud karistusi. Kuninga avaliku solvamise eest võib edaspidi inimesele määrata kuni seitsmeaastase vanglakaristuse ja ligi 26 500 USA dollari suuruse rahatrahvi.
  • El Salvadori ülemkohus tegi riigiprokuratuurile ülesandeks asuda uurima 45 inimese tapmist San Francisco Angulo asulas 1981. aastal. Väidetavalt mõrvas inimesed kodusõja ajal El Salvadori armee.
  • Iraagi pealinna Bagdadi kesklinnas kõrgelt turvatud rohelise tsooni lähistel toimus neli pommiplahvatust, milles hukkus kokku 23 inimest.
  • Panama kanali laiendamistööd peatusid, sest kanali haldaja ja töid teostav Hispaania ehitusfirma ei jõudnud töö maksumuses kokkuleppele.
  • Suurbritannia pealinnas Londonis toimus metrootöötajate streik, millega avaldati meelt töötajate koondamise ja transpordisüsteemi moderniseerimise vastu.
  • Eesti regionaalminister Siim Kiisler avas Narva ja Ivangorodi jõepromenaadi, mis valmis Eesti, Läti ja Venemaa piiriülese koostöö programmist eraldatud 1,6 miljoni euro eest.

6. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

7. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

8. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

9. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

10. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

11. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alžeeria idaosas sõitis vastu mäge sõjaväe transpordilennuk, hukkus 77 pardal olnud inimest.
  • Euroopa Komisjonis korraldatud hääletusel geneetiliselt muundatud (GM) maisisordi 'Pioneer 1507' kasutuselevõtuks Euroopas otsustati pooldada GM-maisisordi viimist Euroopa keskkonda.
  • Hispaania opositsiooniline Sotsialistlik Tööpartei ei suutnud parlamendis peatada seaduseelnõu menetlemist, mis lubab edaspidi aborte ainult vägistamise või ohu korral ema tervisele.

12. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

13. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Belgia parlamendi alamkoda kiitis heaks seaduseelnõu, mis lubab ravimatut haigust põdevatel lastel otsustada eutanaasia kasuks. Seadus ei sätesta vanuselist alampiiri, vaid seab iga taolise otsuse täideviimise sõltuvusse vanemate nõusolekust ja psühholoogilise ekspertiisi tulemustest. Tegemist on kõige liberaalsema eutanaasiaseadusega maailmas.
  • Itaalias teatas Demokraatliku Partei esimees Matteo Renzi, et tema erakond loobub ebapiisavate reformide tõttu valitsuse toetamisest. Demokraatliku Partei otsuse järel teatas peaminister Enrico Letta, et astub valitsusjuhi kohalt tagasi.
  • Pakistanis Karachi lähistel korraldas islamiliikumine Ţālebān pommirünnaku politseibussile. Rünnakus hukkus 12 ja sai vigastada 58 politseinikku. Rünnak toimus vaatamata jätkuvatele rahukõnelustele Ţālebāni ja Pakistani valitsuse vahel.
  • Suurbritannia rahandusminister George Osborne hoiatas Šotimaa võime, et Šotimaa iseseisvumise korral ei ole šotlastel võimalik enam rahaühikuna kasutada Suurbritannia naelsterlingit.
  • Uruguay' president José Mujica kutsus Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriike üles muutma oma narkovastase võitluse strateegiat ja legaliseerima kanepi kasutamise.
  • Eesti siseminister Ken-Marti Vaher alustas kahepäevast ametlikku visiiti Itaalias, et tutvuda sealse uimastiennetuse ja kriminaaltulu konfiskeerimise süsteemiga.
  • Tallinna Linnavolikogu erakorralisel istungil kukkus läbi Reformierakonna fraktsiooni algatatud umbusaldusavaldus abilinnapea Mihhail Kõlvartile. Umbusaldamist toetas 25 ja vastu oli 42 volinikku.
  • Kristiina Ojulandi loodava erakonna algatusgrupp otsustas, et uue erakonna nimeks saab Rahva Ühtsuse Erakond. Varem oli algatusgrupp soovinud kasutada nime Erakond Ühtne Eesti, kuid sattus seetõttu vastuollu kaubamärgi "Ühtne Eesti" registreerinud teatriga NO99 ning otsustas sellest nimest loobuda.

14. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

15. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Bahreinis osalesid kümned tuhanded inimesed rahumeelsetel meeleavaldustel, millega meenutati 3 aasta möödumist demokraatia laiendamist nõudvate ulatuslike rahutuste algusest.
  • Liibanonis astus ametisse peaminister Tammām Salāmi valitsus.
  • Montenegro pealinnas Podgoricas toimunud meeleavaldusel, millel nõuti valitsuse tagasiastumist, sai vigastada 9 politseinikku. Kokkupõrkeid politseinike ja meeleavaldajate vahel ei toimunud, kuid meeleavaldajad loopisid politseinikke kividega.
  • Türgi parlament võttis vastu seaduse, millega valitsus saavutas suurema kontrolli kohtunike ja prokuröride ametisse määramise üle.
  • Eesti Reformierakonna Tallinna organisatsiooni üldkogul valiti organisatsiooni juhatuse esimeheks Kristen Michal. Ühtlasi valiti uued esimehed kõigi 8 linnaosa organisatsioonidele. Ajaleht "Postimees" avaldas kõik eeldatavad valimistulemused juba 13. veebruari numbris.
  • Tallinnas toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu, millel leiti, et senise valitsuskoalitsiooni lagunemisel on Sotsiaaldemokraatlik Erakond valmis osalema uutel valitsuskõnelustel.

16. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

17. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

18. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Euromaidan:
    • Ukraina pealinnas Kiievis puhkesid uued vägivaldsed kokkupõrked valitsusvastaste meeleavaldajate ja miilitsa eriüksuse vahel. Hukkus vähemalt 14 meeleavaldajat ja 7 miilitsat. Julgeolekujõududel õnnestus saavutada kontroll umbes poole Iseseisvuse väljaku üle, meeleavaldajate peakorteriks olnud ametiühingute hoone süüdati põlema.
    • Kiievi linnavalitsus sulges meeleavalduste laienemise tõttu esimest korda Kiievi metroo.
    • Ukraina opositsioonijuht Vitali Klõtško teatas läbirääkimiste katkemisest president Viktor Janukovõtšiga.
    • Valitsusvastased meeleavaldajad võtsid oma kontrolli alla oblasti administratsiooni hooned Lvivis ja Ivano-Frankivskis. Ternopilis hõivati prokuratuuri hoone ja pandi põlema kohalik miilitsa peakorter.
  • Liibüa kaks relvarühmitust nõudsid ajutiselt parlamendilt volituste mahapanemist, ähvardades vastasel korral parlamendi relvajõul laiali saata. Parlamendile esitatud viietunnist ultimaatumit ei täidetud, kuid relvarühmitused oma ähvardust täide ei viinud.
  • Mehhiko parlamendi suuruselt kolmanda erakonna Demokraatliku Revolutsiooni Partei senaatorid esitasid seaduseelnõu marihuaana legaliseerimiseks riigis.
  • Venemaal Sotšis vahistati uuesti punkansambli Pussy Riot liikmed Maria Aljohhina ja Nadežda Tolokonnikova. Naised peeti kolmeks tunniks kinni, sest neid kahtlustati seotuses ühes hotellis toime pandud vargusega. Kokku peeti seoses nimetatud vargusega kinni umbes 15 inimest.
  • Venezuela opositsioonijuht Leopoldo López Mendoza andis ennast vabatahtlikult Venezuela julgeolekujõudude kätte, kes olid saanud korralduse López seoses valitsusvastaste meeleavalduste organiseerimise ja seal puhkenud vägivallaga vahistada.
  • Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov allkirjastasid Moskvas Eesti-Venemaa piirilepingu.
  • Eestis viibis ametlikul visiidil Albaania innovatsiooni- ja riigihalduse minister Milena Harito, kes kohtus siin Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga.

19. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

20. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

21. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

22. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alžeeria võimud teatasid, et president Abdelaziz Bouteflika kandideerib ametisse tagasi ka neljandaks ametiajaks.
  • Euromaidan:
    • Ukraina pealinnas Kiievis hõivasid meeleavaldajad presidendi ametihoone. President Viktor Janukovõtš lahkus Kiievist ja tegi Harkivis telepöördumise, kus nimetas viimaste päevade sündmusi riigipöördeks ja teatas, et peab kõiki parlamendi viimaseid otsuseid õigustühiseks.
    • Ukraina Ülemraada esimees Volodõmõr Rõbak astus ametist tagasi. Hiljem valis Ülemraada ajutiseks esimeheks Oleksandr Turtšõnovi.
    • Krimmi Autonoomse Vabariigi võimud teatasid faktilise omavalitsuse väljakuulutamisest kuni põhiseadusliku korra taastamiseni Kiievis. Krimmi võimude hinnangul on meeleavaldajad riigi legitiimse valitsuse kukutanud.
    • Ukraina Ülemraada tagandas õhtul ametist president Viktor Janukovõtši, süüdistades teda ametikohustuste eiramises ja inimõiguste rikkumises. Presidendi tagandamise poolt hääletasid kõik kohal viibinud 328 saadikut. Riigipea kohused läksid vastavalt põhiseadusele üle Ülemraada esimehele Oleksandr Turtšõnovile.
    • Ukraina endine peaminister Julija Tõmošenko vabanes vanglast ja tegi oma veebilehel avalduse, milles tervitas diktatuuri kukutamist. Hiljem teatas ta ka kavatsusest kandideerida Ukraina presidendiks ja esines meeleavaldajatele Kiievi Iseseisvuse väljakul.
    • Ukraina armee tegi ametliku avalduse, milles kinnitas, et ei kavatse poliitilisse konflikti sekkuda. Sarnase avalduse tegid ka Ukraina miilits ja julgeolekujõud.
    • Ukraina piirivalve takistas Donetski lennujaama kaudu riigist lahkumast tagandatud presidendil Viktor Janukovõtšil, sissetulekute ministril Oleksandr Klimenkol, endisel siseministri kohusetäitjal Vitali Zahhartšenkol ja endisel peaprokuröril Viktor Pšonkal.
  • Itaalias astus ametisse peaminister Matteo Renzi valitsus. 39-aastasest Renzist sai Itaalia ajaloo noorim valitsusjuht.
  • Mehhikos peeti kinni ja võeti vahi alla riigi tagaotsituim narkoparun, Sinaloa kartelli juht Joaquín Guzmán Loera.
  • Paavst Franciscus õnnistas Vatikanis ametisse 19 uut kardinali. Teiste seas sai kardinaliks ka roomakatoliku kiriku Westminsteri peapiiskop Vincent Nichols, kes juhib kirikut Inglismaal ja Walesis.
  • Türgi suurimas linnas İstanbulis osalesid tuhanded inimesed valitsusvastasel meeleavaldusel, millega protesteeriti uute seaduste vastu, mis suurendavad valitsuse kontrolli interneti ja julgeolekuorganite töö üle. Politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks veekahureid ja pisargaasi.
  • Venemaa president Vladimir Putin nimetas seoses Igor Fjodorovi ametiaja täitumisega Neenetsi autonoomse ringkonna kuberneri kohusetäitjaks Ivan Košini.

23. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Egiptuses astus tagasi peaminister Ḩāzim al-Bablāwī ajutine valitsus.
  • Euromaidan:
    • Euroopa Komisjon avaldas seisukoha, et president Viktor Janukovõtši tagandamine oli demokraatlik ja õiguspärane.
    • Regioonide Partei teatas, et on poliitilise olukorra muutumise tõttu riigis ja parlamendis asunud poliitilisse opositsiooni. Kuni president Janukovõtši tagandamiseni oli Regioonide Partei Ukraina valitsev erakond.
    • Sevastopoli linnapea Volodõmõr Jatsuba astus ametist tagasi, põhjendades seda asjaoluga, et teda ametisse nimetanud võimu enam ei ole.
    • Ukraina siseministeerium kuulutas tagandatud presidendi Viktor Janukovõtši tagaotsitavaks.
    • Ukraina Ülemraada vabastas ametist viis konstitutsioonikohtu liiget. Ühtlasi tegi parlament ettepaneku ka presidendi kohusetäitjale ja kohtunike kogule kutsuda tagasi need konstitutsioonikohtu liikmed, kes on oma volitused saanud nendelt institutsioonidelt.
    • Ukraina Ülemraada otsustas Iseseisvuse väljakul hukkunud meeleavaldajatele anda postuumselt Ukraina kangelase aunimetuse.
    • Ukraina Ülemraada nimetas riigi uueks peaprokuröriks Oleg Mahnitski, Ukraina Julgeolekuteenistuse uueks juhiks Valentõn Nalõvaitšenko ja Ukraina keskpanga uueks direktoriks Stepan Kubivi.
  • Peruus astus tagasi peaminister César Villanueva. President Ollanta Humala nimetas uueks peaministriks senise elamumajandusministri René Cornejo Díaze.
  • Uganda president Yoweri Museveni allkirjastas seaduse, mis kehtestab karmimad karistused samasooliste seksuaalvahekorra eest. Uue seaduse kohaselt võib homoseksuaalses vahekorras tabatud inimesi karistada ka eluaegse vangistusega. Seadus kriminaliseeris esmakordselt ka naistevahelised seksuaalsuhted.
  • Ukraina Õigeusu Kiriku Sinod nimetas raskelt haigestunud Kiievi ja kogu Ukraina metropoliidi Volodõmõri asemel kirikupea ajutiseks kohusetäitjaks Tšernivtsi ja Bukoviina metropoliidi Onufri.
  • Eestis tähistati Eesti Vabariigi 96. aastapäeva. Aastapäeva kaitsejõudude paraad toimus sel aastal Pärnus, ka Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese pidulik vastuvõtt toimus Pärnu Kontserdimajas.
  • Pärnus Endla teatris anti üle riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad.

25. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

26. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Belgias Brüsselis algas NATO kaitseministrite kahepäevane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu.
  • Euromaidan:
    • Ameerika Ühendriigid hoiatasid Venemaad sõjalise sekkumise eest Ukraina sündmustesse.
    • Krimmis Simferopolis toimusid ulatuslikud meeleavaldused nii Ukraina uute võimude poolt kui ka vastu. Valitsusvastaste meeleavaldusel nõuti iseseisvusreferendumi korraldamist ja Krimmile võimaluse andmist ühinemiseks Venemaaga.
    • Ukraina riigiprokuratuur kuulutas endise presidendi Viktor Janukovõtši rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.
    • Ukraina Ülemraada volitas uut ajutist valitsust moodustama Arseni Jatsenjuki.
    • Venemaa suurpangad Sberbank ja VTB teatasid, et peatavad finantsriskide tõttu laenude andmise Ukrainale.
    • Venemaa president Vladimir Putin andis korralduse viia Lääne ja Kesksõjaväeringkonna väeüksused kõrgendatud lahinguvalmidusse. Korraldus puudutas ligi 150 000 sõdurit. Ukraina võimud tõlgendasid Venemaa presidendi korraldust endale vaenuliku sammuna.
  • Suurbritannia pealinnas Londonis mõistis kohus eluks ajaks vangi kaks mustanahalist islamisse pöördunud britti, Michael Adebolajo ja Michael Adebowale, kes pussitasid mais 2013 päevasel ajal tänaval surnuks 25-aastase Briti sõduri Lee Rigby.
  • Venemaa president Vladimir Putin nimetas seoses kuberner Aleksandr Kozlovi volituste lõppemisega Orjoli oblasti kuberneri kohusetäitjaks Vadim Potomski.

27. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sündmused Ukrainas, 2014. aasta Krimmi kriis:
    • Krimmi pealinnas Simferopolis hõivati kohaliku valitsuse ja parlamendi hooned. Seda tegid isikud, kes nimetasid ennast "Krimmi venekeelse elanikkonna omakaitse" esindajateks. Nad heiskasid hõivatud hoonetel Venemaa riigilipu. Sama päeva õhtul hõivasid tundmatud relvastatud isikud ka Simferopoli lennujaama.
    • Krimmi Ülemraada kuulutas 25. maiks välja referendumi Krimmi autonoomia suurendamise küsimuses. Ühtlasi valis Ülemraada Krimmi Autonoomse Vabariigi uueks peaministriks Sergei Aksjonovi, kes teatas, et Krimmi valitsus tunnistab Ukraina seadusliku presidendina Viktor Janukovõtšit.
    • Ukraina Ülemraada kinnitas ametisse peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuki valitsuskabineti.
    • Peaministri kohusetäitja Arseni Jatsenjuk teatas, et viimase kolme aastaga on Ukraina riigikassast kaduma läinud üle 50 miljardi USA dollari.
    • Ukraina tagandatud riigipea Viktor Janukovõtš tegi pöördumise, milles kinnitas, et peab ennast endiselt Ukraina riigipeaks, kuid on sunnitud otsima kaitset Venemaa Föderatsioonilt. Hiljem kinnitasid Venemaa võimud Janukovõtši viibimist Venemaa territooriumil ja teatasid, et on rahuldanud Janukovõtši palve tema isikliku turvalisuse tagamiseks.
    • Dnipropetrovski oblasti kuberner Dmõtro Kolesnikov astus oma ametikohalt tagasi.
    • Venemaa sõdurid võtsid oma kontrolli alla Sevastopoli lähistel asuva Belbeki lennujaama.
  • Euroopa Parlament kiitis heaks viisavabaduse Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide ja Moldova vahel. Otsus vajab jõustumiseks ka Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu.
  • Gruusia endisele peaministrile Vano Merabišvilile mõisteti lisaks senisele viieaastasele vanglakaristusele veel 4,5 aastat vangistust seoses 26. mail 2011 toimunud opositsiooni meeleavalduse laialiajamisega.
  • Küprose Demokraatlik Partei teatas valitsuskoalitsioonist lahkumisest, sest ei nõustunud valitsuse kavaga teha saare taasühinemisläbirääkimistel ulatuslikke järeleandmisi Põhja-Küprose Türgi Vabariigile.
  • Venemaa president Vladimir Putin nimetas Pihkva oblasti senise kuberneri Andrei Turtšaki seoses tema ametiaja lõppemisega kuberneri ajutiseks kohusetäitjaks.
  • Eesti rahandusminister Jürgen Ligi alustas kahepäevast visiiti Jordaanias, et arutada põlevkivienergeetikaalast koostööd Eesti ja Jordaania vahel.
  • Eesti siseminister Ken-Marti Vaher osales Peterburis toimunud Eesti, Soome ja Loode-Venemaa piirkonna ametkondade vahelisel narkokuritegevuse tõkestamise teemalisel kohtumisel.
  • Eesti Arhitektide Liidu üldkogul valiti organisatsiooni uueks esimeheks Indrek Allmann. Senine esimees Peeter Pere enam ametisse tagasi ei kandideerinud, kuid jätkas tööd juhatuse liikmena.
  • Tartus tähistas Balti Kaitsekolledž oma tegevuse 15. aastapäeva. Kolledži aastapäeva tseremoonial ja konverentsil osalesid ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja kaitseminister Urmas Reinsalu.

28. veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sündmused Ukrainas, 2014. aasta Krimmi kriis:
    • Ukraina tagandatud president Viktor Janukovõtš andis Rostovis Doni ääres pressikonverentsi, kus kinnitas endiselt, et on riigi seaduslik president.
    • Ukraina võimud alustasid protsessi, millega taotleda Venemaalt ekspresidendi Viktor Janukovõtši väljaandmist.
    • Šveitsi võimud avaldasid nimekirja Ukraina poliitikutest ja ärimeestest, kelle varad Šveitsi pankades külmutatakse. Nimekirja tipus oli ekspresident Viktor Janukovõtš. Ühtlasi teatas ka Austria 18 ukrainlase pangaarvete külmutamisest.
    • Krimmis rikkusid Ukraina õhuruumi 10 Venemaa sõjajõudude helikopterit.
    • Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov süüdistas Venemaad sõjalises agressioonis ja Gruusia sõja stsenaariumi rakendamises Ukrainas.
    • Ukraina peaprokurör avaldas 10 vahistamisele kuuluva endise tippametniku nimed. Teiste seas on nimekirjas endine peaprokurör Viktor Pšonka, endine siseminister Valeri Zahhartšenko, presidendi administratsiooni endine ülem Andri Kljuev ja endine justiitsminister Olena Lukaš.
  • Küprose valitsus astus valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu ametist tagasi.
  • Türgi parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mille kohaselt tuleb sulgeda 1. septembriks 2015 kõik erakoolid, mis tegelevad õpilaste ettevalmistamisega keskkoolide ja ülikoolide sisseastumiseksamiteks. Enamik selliseid erakoole kuulub valitseva Õigluse ja Arengu Parteiga vastuollu sattunud Güleni liikumisele.
  • Venemaal karistas kohus opositsioonijuhti Aleksei Navalnõid vähemalt kahe kuu koduarestiga, mille ajal on tal ühtlasi keelatud kasutada internetti ja suhelda ajakirjandusega.
  • Eesti välisminister Urmas Paet viibis ametlikul visiidil Taani pealinnas Kopenhaagenis, kus ta kohtus oma Taani kolleegi Martin Lidegaardiga.