Henn Põlluaas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Henn Põlluaas
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Ametiaeg
4. aprill 2019 – 18. märts 2021
Eelnev Eiki Nestor
Järgnev Jüri Ratas
XIII ja XIV Riigikogu liige
Ametisse asumise aeg
30. märts 2015
Saue linnapea
Ametiaeg
märts 2012 – 30. märts 2015
Eelnev Harry Pajundi
Järgnev Tõnu Urva
Isikuandmed
Sünniaeg 16. veebruar 1960 (61-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2012–)
Vanemad Made Põlluaas (ema)
Sugulased Mihkel Laid (vanaisa)
Alma mater Tallinna Pedagoogiline Instituut (joonistamine, joonestamine ja tööõpetus, 1985)
Autasud Loend

Henn Põlluaas (sündinud 16. veebruaril 1960 Tallinnas) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik.

Aastatel 2012–2015 oli ta Saue linnapea, 2015. aastast on Põlluaas Riigikogu liige, alates 4. aprillist 2019 kuni 18. märtsini 2021 oli ta XIV Riigikogu esimees.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1985. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse eriala (magistrikraadiga võrdsustatud haridustase).

Ta on töötanud Eesti Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Tallinnfilmis kunstnik-lavastajana, Eesti Televisioonis toimetaja ning 18-osalise etnograafilise dokumentaalsarja "Eesti rahvakalender" stsenaristi ja kunstnik-lavastajana, õpetaja, eraettevõtja, firmajuhi ja vabakutselise publitsistina.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas on Saue linnavolikogu ja selle erinevate komisjonide liige alates 2005. aastast. Märtsis 2012 valiti ta Saue linnapeaks[1], ning uuesti pärast KOV valimisi 2013. aastal, mil ta sai valimistel isikumandaadi.

Esimest korda kandideeris Riigikokku 2011. aasta valimistel, olles üks nn ühinenud üksikkandidaatidest. Valituks ei osutunud, kuid häältesaagilt oli üldjärjestuses esimese kolmandiku seas.

Poliitilistelt vaadetelt rahvuskonservatiiv. Alates 2012. aastast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige, 2012–2014 oli ta EKRE volikogu esimees ja edasi juhatuse liige, 2017. aastast on ta EKRE aseesimees. Oli ka EKRE Harju- ja Rapla ringkonna esimees. Varem ühtegi parteisse kuulunud ei ole.

27. märtsil 2012 valis Saue linnavolikogu Henn Põlluaasa Saue linnapeaks pärast umbusalduse avaldamist reformierakondlastest linnapeale Harry Pajundile ja abilinnapea Rafael Amosele ülesannetega mittetoimetulemise tõttu.[2][3]

2013. aasta KOV valimistel sai Põlluaas isikumandaadiga Saue linnavolikogu liikmeks ja valiti 7. novembril häältega 13/2 jätkuvalt Saue linnapeaks. Ta on läbi Saue ajaloo olnud ainuke linnapea, kellele ei ole avaldatud umbusaldust.

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta EKRE nimekirjas Harju ja Rapla maakonnas valimisringkonnas nr 4. EKRE üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 4309 häält ja 17. koha kõikide riigikogu kandidaatide seas ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[4][5] Ta otsustas loobuda Saue linnapea kohast ja minna Riigikokku.[6] Henn Põlluaas oli Riigikogu XIII koosseisus EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige, KAPO erikontrollikomisjoni asendusliige ja Vahemereriikide Parlamentaarse Assamblee Eesti delegaat.

2017. aasta KOV valimistel valiti ta ka haldusreformijärgse Saue valla volikogu liikmeks.

Riigikogu 2019. aastal toimunud valimistel sai Põlluaas Harju- ja Rapla maakonnast 7392 häält ja isikumandaadi. Üldises arvestuses saavutas ta üle-eestiliselt enam kui tuhande kandidaadi seas seitsmenda koha, Harju- ja Rapla maakonnas Kaja Kallase ja Jüri Ratase järel kolmanda koha. On Riigikogu Kaitseliidu toetusgrupi ja Eesti lennunduse toetusgrupi esimees.

Riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil 4. aprillil 2019 valiti ta 55 häälega esmakordselt Riigikogu esimeheks ning 2020 märtsis uuesti.

2018. aasta juunis pani Venemaa Föderatsioon Henn Põlluaasa ühena 20 Eesti kodanikust nn russofoobide musta nimekirja ning kehtestas Venemaale sissesõidu keelu. Põlluaas teatas selle peale, et ta pole russofoob ja nimekirja sattumise põhjus on ilmselgelt tema kriitiline hoiak Venemaa valitsuse tegevuse suhtes.[7][8]

Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): Mart Helme, Alar Ehala, Aivar Koitla, Henn Põlluaas, Sten-Hans Vihmar ja Martin Helme

2021. aasta juulis käis EKRE Henn Põlluaasa välja kui teoreetilise kandidaadi 2021. aasta Eesti presidendivalimisel, kuigi tal puudus ülesseadmiseks nõutavad vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus.[9][10]

Hea valimistava rikkumine[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta KOV valimiste eel hääletasid hea valimistava valvurid nädala nn autahvlil Saue linnajuhid teiseks. Ette heideti maksumaksja raha eest väljaantavas linna värskes lehes "Saue Sõna" linnajuhtide reklaamimist. Valimisliidu "Kindlad tegijad" ning IRL-i kandidaadid olid täitnud oma artiklitega lehe 12-st küljest 8. Saue linnapea Põlluaas poseeris aga koos linna beebidega ühel küljel lausa kolmel fotol.[11]

Seadusrikkumise süüdistus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigikogu juhatajana otsustas Põlluaas mais 2020 mitte anda saalis opositsiooni esindajatele sõna.[12] Opositsiooni kuuluva saadiku Raimond Kaljulaiu sõnul rikkus Põlluaas sellega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahve 74 ja 72.[13] Ka stenogrammist tuli välja, et saalis oli paljudel käed püsti, mida aga Põlluaas ignoreeris. See oli tõepoolest seadusega vastuolus.[14] Samuti opositsiooni kuuluv Kaja Kallas võrdles Põlluaasa korteriühistu esimehega, kes ühe korteri arvamust ei kuula ega anna ka talle sõna.[15]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas on juhtinud Tartu Rahu Põlistamise Seltsi ja Eesti Demokraatlikku Rahvuslike Jõudude Koostöökoda.

Ta kinkis 2017. aastal ühele Ghana perekonnale Ekre-nimelise kitse.[16]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus Kaitseliidus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas on aktiivne Kaitseliidu liige ja KL Harju Maleva Keila Malevkonna pealiku abi. Lõpetas 2009. aastal Kaitseliidu Kooli allohvitseride kursuse ja 2011. aastal reservohvitseride kursuse. Tema auaste on lipnik. Omab märgilaskmises kõrgeimat esiküti klassi.

Henn Põlluaas on ka Eesti Reservohvitseride Kogu liige.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?". Toimetaja ja eessõna: Mart Helme. – Tallinn: Kunst, 2010. 615 lk. ISBN 9789949437719
  • "Lennart Meri: vabaduse valus valgus". Eessõna Mart Helme; kujundaja Andres Tali. – [Tallinn]: Kunst, 2011. 376 lk. ISBN 9789949486021
  • "Sotsid, interrinde teine tulemine". Tallinn: Grenader, 2019. 432 lk. ISBN 978-9949-605-31-6
  • Veikko Saksi. "Karjala ja Petsamo tagastamine". Tõlkija Henn Põlluaas; kujundaja Marge Robam. – [Tallinn]: Karjalan Kuvalehti, 2010. 205 lk. ISBN 9789949213153

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2009 Kaitseliidu Keila malevkonna teenetemärk
  • 2009 Soome Sõjaveteranide Liidu teenetemedal (Suomen Sotaveteraaniliiton ansiomitali)
  • 2014 Kaitseliidu Harju Maleva teeneterist
  • 2017 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teeneterist
  • 2019 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden
  • 2020 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teenetemedal

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Henn Põlluaas on abielus maastikukujundaja ja ajakirja Tiiu aiandusrubriigi toimetaja Janne Põlluaasaga. Neil on poeg ja tütar.

Nõukogude Liidu ajateenistuses osalemisest hiilis Põlluaas kõrvale. Selle eest andsid kolm vene ohvitseri talle peksa.[17]

Tema isa Gunnar Põlluaas oli soomepoiss, Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM-i) laulja ja Eesti filharmoonia administraator (ansambel Laine manager) ning ema oli moe- ja tekstiilikunstnik Made Põlluaas.

Tema emapoolne vanaisa oli Sangaste, Laatre ja Viljandi Jaani koguduse kirikuõpetaja Mihkel Laid. Osales Vabadussõjas, oli Vabadussõjalaste Liidu liige, astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni 1941 ja hukati kommunistide poolt 1945. aastal Patarei vanglas; vanaisa õemees (Henn Põlluaasa vanasõtsemees) oli kindralmajor Andres Larka, Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, üks Kaitseliidu loojatest, Vabadussõjalaste Liidu esimees ja presidendikandidaat. Henn Põlluaasa vanavanaisa oli Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene ülemarst dr. Mihkel Ostrov.

Tema isapoolne vanaisa, Nikolai Põlluaas, lõpetas Riias vaimuliku seminari, õppis Peterburi polütehnikumis, 1920–26 oli ooperilaulja Estonias, hiljem töötas pangaametnikuna. Oli Kaitseliidu liige ja Nõmme tenniseklubi asutaja. Laulis RAM-s. Vanaema, Amanda Gabriele, oli hambaarst.

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas harrastab maalimist, kalapüüki ja ülikerglennukiga lendamist. Ta on alates 1982. aastast esinenud kunstinäitustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitme isikunäitusega, oli Eesti Kunstnike Liidu noortekoondise liige.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult uudised.err.ee (vaadatud 19.05.2013)
  2. Indrek Kald. IRL viskas Reformi Sauel koalitsioonist välja. Äripäev Online, 28. märts 2012.
  3. Saue linnas toimus võimupööre www.reporter.ee (vaadatud 19.05.2013)
  4. http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html
  5. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  6. Parlamenti valitud Põlluaas loobub Saue linnapea kohast, tallinncity.postimees.ee, 2. märts 2015
  7. Urmet Kook, Priit Luts. Ilves ERR-ile: olen Venemaa keelunimekirjas. ERR, 7. juuni 2018
  8. Russofoobide nimekirjas on ka EKRE poliitik Henn Põlluaas. Delfi, 7. juuni 2018
  9. EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni. ERR, 4. juuli 2021
  10. Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku. ERR, 1. juuli 2021
  11. Randlo, Toomas. "Hea valimistava "autahvli" tipus on kandidaate vastu nende tahtmist registreerinud valimisliit". Postimees, 3. oktoober 2013.
  12. Pihlak, Aleksander. "Hädaolukorra seaduse teist lugemist venitab bardakk päevakorraga. Kaljulaid: Põlluaas rikkus seadust". Delfi.ee, 11. mai 2020.
  13. Kaljulaid, Raimond. "@PRB_Raimond". Twitter, 11. mai 2020.
  14. Pärg, Hindrek. "SEGADUS RIIGIKOGUS! Opositsioon süüdistab riigikogu esimeest vastaste suukorvistamises". Õhtuleht, 11. mai 2020.
  15. Lomp, Loora-Elisabet. "Opositsioon: Henn Põlluaas on spiikrina erapoolik". Postimees, 13. mai 2020.
  16. "Henn Põlluaas kinkis Aafrikas kohalikele kitse ja pani talle nimeks Ekre". Kroonika, 18. november 2017
  17. Koorits, Vahur. "Henn Põlluaas: abikaasasid ei tohiks vahetada nagu kevadist moodi". Eesti Päevaleht, 4. mai 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]