Henn Põlluaas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Henn Põlluaas, 2015

Henn Põlluaas (sündinud 16. veebruaril 1960 Tallinnas) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Alates 2012. aastast Saue linnapea, 2015. aastast Riigikogu liige, alates 4. aprillist 2019 XIV Riigikogu esimees.

Haridus- ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1985. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse eriala (magistrikraadiga võrdsustatud haridustase).

Ta on töötanud Eesti Kunstimuuseumis teadusliku töötajana, Tallinnfilmis kunstnik-lavastajana, Eesti Televisioonis toimetaja ning 18-osalise etnograafilise dokumentaalsarja "Eesti rahvakalender" stsenaristi ja kunstnik-lavastajana, õpetaja, eraettevõtja, firmajuhi ja vabakutselise publitsistina.

Põlluaas on Saue linnavolikogu ja selle erinevate komisjonide liige alates 2005. aastast. Märtsis 2012 valiti ta Saue linnapeaks[1], ning uuesti pärast KOV valimisi 2013. aastal, mil ta sai valimistel isikumandaadi.

2015. aasta Riigikogu valimistel valiti ta Riigikogu liikmeks.

Pärast nn kahe tooli seaduse vastuvõtmist riigikogus sai ta 2017. aasta KOV valimistel uuesti isikumandaadi ja valiti uue Saue valla (Saue linn, Kernu, Nissi ja Saue vald) volikogu liikmeks.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kandideeris 2011. aastal Riigikogu valimistel ühena nn ühinenud üksikkandidaatidest. Valituks ei osutunud, kuid häältesaagilt oli üldjärjestuses esimese kolmandiku seas.

Poliitilistelt vaadetelt rahvuskonservatiiv. Alates 2012. aastast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige, 2012–2014 oli ta EKRE volikogu esimees ja edasi juhatuse liige, 2017. aastast on ta EKRE aseesimees. Oli ka EKRE Harju- ja Rapla ringkonna esimees. Varem ühtegi parteisse kuulunud ei ole.

27. märtsil 2012 valis Saue linnavolikogu Henn Põlluaasa Saue linnapeaks pärast umbusalduse avaldamist reformierakondlastest linnapeale Harry Pajundile ja abilinnapea Rafael Amosele ülesannetega mittetoimetulemise tõttu.[2][3]

2013. aasta KOV valimistel sai Põlluaas isikumandaadiga Saue linnavolikogu liikmeks ja valiti 7. novembril häältega 13/2 jätkuvalt Saue linnapeaks. Ta on läbi Saue ajaloo olnud ainuke linnapea, kellele ei ole avaldatud umbusaldust.

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta EKRE nimekirjas Harju ja Rapla maakonnas valimisringkonnas nr 4. EKRE üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 4309 häält ja 17. koha kõikide riigikogu kandidaatide seas ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[4][5] Ta otsustas loobuda Saue linnapea kohast ja minna Riigikokku.[6] Henn Põlluaas oli Riigikogu XIII koosseisus EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige, KAPO erikontrollikomisjoni asendusliige ja Vahemereriikide Parlamentaarse Assamblee Eesti delegaat.

2017. aasta KOV valimistel valiti ta ka uue Saue valla (Saue linn, Saue, Kernu ja Nissi vald) volikogu liikmeks.

Riigikogu 2019. aastal toimunud valimistel sai Põlluaas Harju- ja Rapla maakonnast 7392 häält ja isikumandaadi. Üldises arvestuses saavutas ta üle-eestiliselt enam kui tuhande kandidaadi seas seitsmenda koha, Harju- ja Rapla maakonnas Kaja Kallase ja Jüri Ratase järel kolmanda koha.

Riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil 4. aprillil 2019 valiti ta 55 häälega Riigikogu esimeheks.

2018. aasta juunis pani Vene Föderatsioon Henn Põlluaasa ühena 20 Eesti kodanikust nn russofoobide musta nimekirja ning kehtestas Venemaale sissesõidu keelu. Põlluaas teatas selle peale, et ta pole russofoob ja nimekirja sattumise põhjus on ilmselt tema kriitiline hoiak Venemaa valitsuse tegevuse suhtes.[7][8]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas on juhtinud ühendust Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda.

Ta kinkis 2017. aastal ühele Ghana perekonnale Ekre-nimelise kitse.[9]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus Kaitseliidus[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas on Kaitseliidu liige ja KL Harju Maleva Keila Malevkonna pealiku abi. Lõpetas 2009. aastal Kaitseliidu Kooli allohvitseride kursuse ja 2011. aastal reservohvitseride kursuse. Tema auaste on lipnik. Omab märgilaskmises kõrgemat esiküti klassi.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?". Toimetaja ja eessõna: Mart Helme. – Tallinn: Kunst, 2010. 615 lk. ISBN 9789949437719
  • "Lennart Meri: vabaduse valus valgus". Eessõna Mart Helme; kujundaja Andres Tali. – [Tallinn]: Kunst, 2011. 376 lk. ISBN 9789949486021
  • "Sotsid, interrinde teine tulemine". Tallinn: Grenader, 2019. 432 lk. ISBN 978-9949-605-31-6
  • Veikko Saksi. "Karjala ja Petsamo tagastamine". Tõlkija Henn Põlluaas; kujundaja Marge Robam. – [Tallinn]: Karjalan Kuvalehti, 2010. 205 lk. ISBN 9789949213153

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2009 Kaitseliidu Keila malevkonna teenetemärk
  • 2009 Soome Sõjaveteranide Liidu teenetemedal (Suomen Sotaveteraaniliiton ansiomitali)
  • 2014 Kaitseliidu Harju Maleva teeneterist
  • 2017 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teeneterist
  • 2019 Läti Vabariigi Kolme Tähe orden

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Gunnar Põlluaas oli soomepoiss, RAM-i laulja ja Eesti filharmoonia administraator ning tema ema oli moe- ja tekstiilikunstnik Made Põlluaas.

Tema emapoolne vanaisa oli Sangaste, Laatre ja Viljandi Jaani koguduse õpetaja Mihkel Laid, kes astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni 1941 ja hukati kommunistide poolt 1945. aastal Patarei vanglas; tema õe mees (Henn Põlluaasa vanasõtsemees) oli kindralmajor Andres Larka ja nende isa (Henn Põlluaasa vanavanaisa) oli Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene ülemarst dr Mihkel Ostrov.

Henn Põlluaas on abielus maastikukujundaja ja ajakirja Tiiu aiandusrubriigi toimetaja Janne Põlluaasaga. Neil on poeg ja tütar.

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Põlluaas harrastab maalimist ja kalapüüki. Ta on alates 1982. aastast esinenud kunstinäitustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitme isikunäitusega.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Henn Põlluaasa blogi
  • Henn Põlluaas. Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine? (Intervjuu Karjalan Kuvalehtile) [1] hennpolluaas.blogspot.com (vaadatud 19.05.2013)
  • Konservatiivne Rahvaerakond ei nõustu loovutusliku piirilepinguga Venemaaga. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pöördumine presidendi, riigikogu, valitsuse, õiguskantsleri, riigikohtu ja kaitsepolitsei poole 13.03.2013. [2] hennpolluaas.blogspot.com (vaadatud 19.05.2013)
  • Henn Põlluaas. Tartu Rahu piire ei muudaks ka referendum hennpolluaas.blogspot.com (vaadatud 26.06.2013)