Kuuba

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on riigist; saare kohta vaata artiklit Kuuba saar.

Kuuba Vabariik
hispaania República de Cuba
Kuuba lipp Kuuba vapp
Kuuba lipp Kuuba vapp
Kuuba asendikaart
Riigihümn La Bayamesa
Pealinn Havanna
Pindala 110 860 km²
Riigikeel(ed) Hispaania
Rahvaarv 11 239 000 (2009)[1]
Rahvastikutihedus 101,6 in/km²
President Raúl Castro
Peaminister Raúl Castro
Iseseisvus 10. oktoober 1898
Rahaühik Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC)
Ajavöönd Maailmaaeg −5
Tippdomeen .cu
ROK-i kood CUB
Telefonikood 53

Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Umbes kaks kolmandikku Kuubast hõlmavad künklikud tasandikud. Kõrgeim mägi on idaosas Sierra Maestra mägedes asuv Turquino (1974 m).

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuba kliima on troopiline. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 21 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur 27 °C.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Riikliku Statistikavalitsuse andmete järgi kasvas Kuuba rahvaarv esimest korda viimase nelja aasta jooksul. 2009. aasta lõpuks elas Kuubal 11 239 000 inimest, neist mehi 5 629 000 ja naisi 5 610 000. 60 aastast vanemate inimeste osakaal oli 17%.[1]

Imikusuremus oli 2009. aastal 4,8‰, mis koos eelneva aasta 4,7‰-ga on Kuuba ajaloo madalaim.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuba põliselanikud olid aravakkide hulka kuuluvad tainod ja siboneid.

27. oktoobril 1492 avastas Christopher Kolumbus oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai Hispaania koloonia, mida valitses Hispaania kuninga esindajana Havanna kuberner. 1762. aastal kuulus see suurlinn ka põgusalt Inglismaale, enne kui ta vahetusena Florida eest tagasi saadi. Aastatel 17561763 toimunud Seitsmeaastase sõja tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Aafrikast Kuubasse tuhandeid orje. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu Aafrikast orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid tubakas ja suhkur.

Aastatel 18681878 toimunud kümneaastase sõja tulemusel purustati orjanduslik kord 1884. aastal ja Kuuba oli eelviimane riik, mis seda tegi (viimane oli Brasiilia).

19. sajandil toimus mitmeid ülestõuse, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid Hispaania-Ameerika sõjaga ja mille tulemusel sai Kuuba 1902. aastal iseseisvuse Hispaaniast kuid jäi USA mõjuvõimu alla; ka Guantánamo laht jäi USA-le. USA mõjuvõim tähendas, et USA-l oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. Havannast ja Varaderost said turismikeskused koos hulga kasiinode ja striptiisiklubidega.

1902. aastal valiti Kuuba presidendiks Tomás Estrada Palma ja ta valitses edukalt neli aastat. Kui ta soovis pikendada oma valitsemisaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner Charles Magoon võttis Kuubas võimu üle kuni 1909. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid: José Miguel Gómez (1908–1912); Mario Garcia Menocal (1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925).

Esimesest maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba kuulutas sõja Saksamaale üks päev pärast USA-d 7. aprill 1917.

1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud USA miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu ametist tagasi.

Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks Fulgencio Batista. Pärast seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli Batista käes.

1940. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud Fulgencio Batista Grau San Martíni vastu. 1944. aastal võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis Carlos Prío Socarrás. 1952. aastal pidid toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna avaliku arvamuse küsitlused ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse 10. märtsil 1952 võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas kõikide parteide esindajatest presidendivalimiste nõukogu, kes valis ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teist korda presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba populaarseks turistimagnetiks. Havanna oli maailma kolmas linn kalliduselt ja dünaamikalt. Kuna kuubalased olid väsinud korrumpeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas infrastruktuure ja koolimaju. Hoolimata majanduslikust edust organiseerisid opositsiooniparteid, näiteks Orthodoxo ja Auténtico, 1950. aastatel tudengite osavõtul rahutusi, lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke.

Kuna lõpuks leiti, et ka Batista valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostööd maffiaga, kasvas Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele.

Fidel Castro, kes kuulus parteisse Orthodoxo ja parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotseduuri. 26. juulil 1953 korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele Santiago de Cubas, paljud tema sõdurid hukkusid ja Castro mõisteti 15 aastaks vangi.

Havanna, mis oli USA maffiabossi Meyer Lansky võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest. See aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele. Rahva rahustamiseks kuulutas Batista 1954. aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat – tema ise.

1956. aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele, kaasaarvatud Castrole. Castro läks eksiili Mehhikosse, kus kohtus Ernesto Che Guevaraga, ja nad organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli liikumise". Kui nad 80-mehelise salgaga 1956. aasta detsembris laeval Granma Kuuba edelarannikul maabusid, tapsid valitsusjõud neist enamiku ja Castro põgenes Sierra Maestra mägedesse.

1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958. aastal, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja 1. jaanuar 1959 astus Batista erinevate poliitiliste rühmituste survel ametist tagasi ja siirdus Dominikaani Vabariiki. Castrost sai Kuuba peaminister.

USA tunnustas kohe Castro valitsust. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis.

3. jaanuaril 1961 lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja 16. aprill 1961 kuulutas Kuuba end sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA CIA-s väljaõppe saanud sõdurid Sigade lahte, kus toimus Sigade lahe dessant. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris 1962 kuulutas USA välja täieliku kaubandusembargo Kuuba vastu, mis kehtib tänini. USA president Barack Obama on siiski tühistanud osaliselt piirangud Kuuba suhtes.[2] 2015. aasta juulis taastasid Washington ja Havanna rohkem kui pool sajandit kestnud vihavaenu järel diplomaatilised suhted. Kuuba arvutuste kohaselt on embargo läinud praegustes hindades maksma ühtekokku 125,8 miljardit dollarit.[2] Hoolimata embargost on USA aga ikkagi viies riik Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest.

Raketikriis[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kuuba kriis

Suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ja oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president John Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA sõjavägi viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Samaga vastas Nõukogude Liit. Tekkis reaalne tuumasõja oht. Mõlema riigi väed olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. 28. oktoobril teatas NSV Liit, et toob raketid Kuubast ära. Vastusena sellele lõpetas USA Kuuba blokeerimise ja viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu suunas sihitud raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse riigipeade "kuum liin".

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuba on jaotatud halduslikult 15 provintsiks ja 1 eriomavalitsuseks:

Artemisa ja Mayabeque provints moodustati 2011. aastal endise La Habana provintsi jagamisel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]