Toomas Hendrik Ilves

Allikas: Vikipeedia
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves (2012)
4. Eesti president
Ametiaeg
9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016
Eelnev Arnold Rüütel
Järgnev Kersti Kaljulaid
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
2004–2006
Eesti välisminister
Ametiaeg
1999–2002
Eelnev Raul Mälk
Järgnev Kristiina Ojuland
Eesti välisminister
Ametiaeg
1996–1998
Eelnev Siim Kallas
Järgnev Raul Mälk
Eesti Vabariigi suursaadik USAs, Mehhikos ja Kanadas
Ametiaeg
1993–1996
Isikuandmed
Sündinud 26. detsember 1953 (70-aastane)
Stockholm, Rootsi
Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond (kuni 2006)
parteitu (2006–)
Alma mater Columbia ülikool
Pennsylvania Ülikool
Autogramm

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks viieaastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle Stanfordi ülikooli.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves sündis Stockholmis eesti põgenike Endel (1923–1991) ja Irene Ilvese (1927–2018)[1] perekonnas. Isa Endel õppis Stockholmi Tehnikaülikoolis inseneriks. Ema Irene töötas Stockholmi kindlustusfirmas ning 1948. aastast õppis Stockholmi Ülikoolis keelt ja kirjandust ning hiljem ka raamatukogundust.[2] Pere kolis Ameerika Ühendriikidesse 1957. aastal. 1962. aastal said nad USA kodanikeks. Ka Toomas Hendrik Ilvesel oli USA kodakondsus 1993. aasta 1. aprillini, mil ta sellest loobus.[3]

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ametikohad[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aasta lõpus astus Ilves Eesti Talurahva Erakonda, mis ühines aprillis 1998 erakonnaga Parempoolsed. Ilves oli liitumisel tekkinud Rahvaerakonna asutajaid ja aastani 1999 selle esimees, aastast 1999, mil Rahvaerakond ühines Mõõdukatega, tekkinud erakonna Rahvaerakond Mõõdukad aseesimees, seejärel kuni 2002 esimees. Hiljem muutis Rahvaerakond Mõõdukad oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks.

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Ilves Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja esinumbrina ja osutus valituks. Europarlamendi liikmena kuulus Ilves Euroopa Sotsialistide Parteisse.

Esimene ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil, 2006

2006. aasta presidendivalimistel oli Toomas Hendrik Ilves presidendikandidaat 29. augustil Riigikogus toimunud valimiste teises ja kolmandas voorus. Ta kogus Riigikogu koosseisu vajaliku 2/3 häälteenamuse ehk 68 hääle asemel mõlemas voorus 64 häält, ega osutunud seega valituks. Nii nagu esimeses voorus, kus kandidaadiks oli seatud Ene Ergma (65 häält), ei võtnud valimistest osa Keskerakonna ega Rahvaliidu poliitikud, kes olid otsustanud Riigikogus toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev president Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.

Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält.

Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks".

Avaldatud ettekannete järgi olla Ilves 2006. aasta juunis kohtumisel tolleaegse USA suursaadikuga Aldona Wosiga öelnud, et tegelikult ta ei tahagi presidendiametit. Ettekande koostajad järeldasid, et peamised põhjused, miks ta kandideeris Arnold Rüütli vastu, oli see, et Ilvese sõnul pole Rüütli presidendiks olemise ajal sisuliselt riigipead olnudki ja Ilves usub, et tema on ainuke, kes suudab Rüütlit võita.[7] Presidendi sõnul on tegemist memo koostaja tõlgendusega.[7]

Teine ametiaeg Eesti Vabariigi presidendina[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal oli Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks.[8]

Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody" avaldamist New York Times´i arvamuslehel ründas Ilves Krugmani teravalt ööl vastu 7. juunit Twitteri kaudu, märkides muuhulgas: "Let's sh*t on East Europeans: their English is bad, won't respond & actually do what they've agreed to & reelect govts that are responsible."[9] Sündmus leidis laialdast kajastamist meedias.[10]

Visiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisvisiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev 28. juunil 2008
Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15. juunil 2009
Riigivisiidil Rootsi jaanuaris 2011
  1. Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit
  2. Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit
  3. Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit
  4. Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyński, Läti president Vaira Vīķe-Freiberga, 5.6. november 2006, Vilnius, töövisiit
  5. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit
  6. NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit
  7. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit
  8. Belglaste kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit
  9. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit
  10. Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit
  11. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 7.9. mai 2007, Thbilisi ja Bathumi, riigivisiit
  12. Tšehhi president Václav Klaus, 4.6. juuni 2007, Praha, töövisiit
  13. Madalmaade kuninganna Beatrix, 15. juuni 2007, Amsterdam, töövisiit
  14. USA president George W. Bush, 25.27. juuni 2007, Washington, töövisiit
  15. Läti president Vaira Vīķe-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, töövisiit seoses Läti presidendi ametiaja lõppemisega
  16. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofía, 8.11. juuli 2007, Madrid ja Barcelona, riigivisiit
  17. Gruusia president Mihheil Saakašvili ja spiiker Nino Burdžanadze, 20.21. jaanuar 2008, Thbilisi, töövisiit
  18. Iirimaa president Mary McAleese, 14.16. aprill 2008, Dublin, riigivisiit
  19. Venemaa president Dmitri Medvedev, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president László Sólyom, 27.30. juuni 2008, Hantõ-Mansiisk, töövisiit (Soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress)
  20. Poola president Lech Kaczyński, 1.3. august 2008, Varssavi, töövisiit
  21. Gruusia president Mihheil Saakašvili koos Poola president Lech Kaczyński, Leedu president Valdas Adamkus ja Ukraina president Viktor Juštšenko, 12.13. august 2008, Thbilisi, töövisiit
  22. Sloveenia president Danilo Türk ja Montenegro president Filip Vujanović, 11.14. september 2008, Ljubljana ja Podgorica, töövisiit
  23. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, 15.17. oktoober 2008, London, töövisiit
  24. Saksamaa president Horst Köhler, 23. oktoober 2008, Berliin, töövisiit
  25. Läti president Valdis Zatlers ja Gruusia president Mihheil Saakašvili, 1. november 2008, Riia, töövisiit
  26. Poola president Lech Kaczyński, 10.11. november 2008, Varssavi, töövisiit
  27. Aserbaidžaani president İlham Əliyev, 12.15. jaanuar 2009, Bakuu, riigivisiit
  28. Poola president Lech Kaczyński, 23.25. jaanuar 2009, Varssavi, töövisiit
  29. Horvaatia president Stjepan Mesić, 16.–18. märts 2009, Zagreb, ametlik visiit
  30. Leedu president Valdas Adamkus ja Läti president Valdis Zatlers, 27. märts 2009, Šiauliai, töövisiit (NATO laienemise 5. aastapäeva üritustel)
  31. Serbia president Boris Tadić, 9. mai 2009, Zürich, töövisiit (Saint Galleni majandus- ja poliitikasümpoosionil)
  32. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, 9.16. juuni 2009, San Francisco ja Washington, töövisiit World Affairs Councilis
  33. Itaalia president Giorgio Napolitano, 13.15. juuli 2009, Rooma, ametlik visiit
  34. Portugali president Aníbal Cavaco Silva, 19.23. juuli 2009, Lissabon, töövisiit
  35. Ungari president László Sólyom, 4.5. oktoober 2009, Budapest, töövisiit
  36. Makedoonia president Gjorge Ivanov, 13.14. oktoober 2009, Skopje, ametlik visiit
  37. Serbia president Boris Tadić, 14.–16. oktoober 2009, Belgrad, ametlik visiit
  38. Läti president Valdis Zatlers ja Leedu president Dalia Grybauskaite, 24. oktoober 2009, Riia, töövisiit
  39. Poola president Lech Kaczyński, 7.8. november 2009, Varssavi, töövisiit
  40. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 16. detsember 2009, Vilnius, töövisiit
  41. Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Valdis Zatlers, 10.11. märts 2010, Vilnius, töövisiit (Leedu iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamisel)
  42. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, 9.10. aprill 2010, Praha, töövisiit
  43. Türgi president Abdullah Gül, 15.18. aprill 2010, Ankara ja İstanbul, ametlik visiit
  44. Serbia president Boris Tadić, 18. aprill 2010, Belgrad, töövisiit
  45. Poola presidendi kohusetäitja Bronisław Komorowski, 19.20. aprill 2010, Kraków, eravisiit (Lech Kaczyński matusel)
  46. Venemaa president Dmitri Medvedev, 9. mai 2010, Moskva, töövisiit (Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõppemise 65. aastapäeva üritustel)
  47. Poola president Bronisław Komorowski, 19.20. mai 2010, Varssavi, töövisiit
  48. Türgi president Abdullah Gül, 15.–18. aprill 2010, Ankara, töövisiit
  49. Islandi president Ólafur Ragnar Grímsson, 9.12. juuni 2010, Reykjavík, riigivisiit
  50. Iisraeli president Shim'on Peres, 27.29. juuni 2010, Jeruusalemm, riigivisiit
  51. Leedu president Dalia Grybauskaite, 1. juuli 2010, Vilnius, eravisiit (Endise president Algirdas Brazauskas matusel)
  52. Poola president Bronisław Komorowski, 8.9. september 2010, Varssavi, töövisiit
  53. Namiibia president Hifikepunye Pohamba, 22. september 2010 ja Ungari president Pál Schmitt, 24. september New York, töövisiit
  54. Afganistani president Ḩāmid Karzay, 4. oktoober 2010, Kabul, töövisiit
  55. Austria president Heinz Fischer, 22.24. november 2010, Viin, ametlik visiit
  56. Kuningas ja kuninganna Carl XVI Gustaf ja Silvia, 18.–20. jaanuar 2011, Stockholm, Enköping ja Uppsala, riigivisiit
  57. Läti president Valdis Zatlers, 28. veebruar 2011, Jūrmala, töövisiit
  58. Trilateraalse Komisjoni aastakonverents, Ameerika Ühendriigid, 7. aprill–10. aprill 2011, töövisiit
  59. Raadio Vaba Euroopa 60. aastapäeva konverents, München, 28. aprill30. aprill 2011, töövisiit
  60. Johannes Paulus II õndsaks kuulutamise tseremoonia, Vatikan, 1. mai 2011, töövisiit
  61. Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimene koosolek, Budapest, 9. mai11. mai 2011, töövisiit
  62. Kesk-Euroopa presidentide ja Ameerika Ühendriikide riigipea kohtumine ning Krzysztof Pendereck, Poola, 26. mai30. mai 2011, töövisiit
  63. Gruusia opositsioonierakondade liidrid ja peaminister Nika Gilauri, Tbilisi, 4. juuli6. juuli 2011, töövisiit
  64. Euroala riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine, Brüssel, 20. juuli21. juuli 2011, töövisiit
  65. Tarkvarafirma Erply külastamine, New York, 19. september25. september 2011, töövisiit
  66. Konverents "Euroopa Liidu Idapartnerlus – autoritaarse režiimi ja demokraatia vahejaam", Visby, 30. september2. oktoober 2011
  67. Läti president Andris Bērziņš ja valitsusjuht Valdis Dombrovskis, 11. oktoober 2011, töövisiit
  68. Soome president Tarja Halonen, peaminister Jyrki Katainen ja välisminister Erkki Tuomioja, 17. oktoober 2011, töövisiit
  69. Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva konverents ja Siim Kallas, Brüssel, 18. oktoober 2011, töövisiit
  70. Rahvusvaheline e-lahenduste ja küberkaitse konverents, London, 31. oktoober2. november 2011
  71. Poola president Bronisław Komorowski ja välisminister Radosław Sikorski, 9. november–10. november 2011, töövisiit
  72. Leedu president Dalia Grybauskaitė ja peaminister Andrius Kubilius, 15. november16. november 2011, töövisiit
  73. ...
  74. Läti president Andris Bērziņš, 5. juuni7. juuni 2012, riigivisiit
Toomas Hendrik Ilves ja George W. Bush 28. novembril 2006

Visiidid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19.20. oktoober 2006, Tallinn, riigivisiit
  2. Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, 28. november 2006, Tallinn, töövisiit
  3. Jaapani keiser Akihito, 24.25. mai 2007, Tallinn, riigivisiit
  4. Monaco vürst Albert II, 7.8. veebruar 2008, Tallinn, töövisiit
  5. Leedu president Valdas Adamkus, 29.30. aprill 2008, Tallinn, riigivisiit
  6. Madalmaade kuninganna Beatrix, 14.16. mai 2008, Tallinn ja Kuressaare, riigivisiit
  7. Belglaste kuningas ja kuninganna Albert II ja Paola, 10.–12. juuni 2008, Tallinn ja Vodja, riigivisiit
  8. Türgi president Abdullah Gül, 10. oktoober 2008, Tallinn, töövisiit
  9. Tadžikistani president Emomali Rahmon, 13. veebruar 2009, Tallinn, töövisiit
  10. Läti president Valdis Zatlers, 7.8. aprill 2009, Tallinn, riigivisiit
  11. Hispaania kuningas Juan Carlos I ja kuninganna Sofía, 4.5. mai 2009, Tallinn, riigivisiit
  12. Leedu president Dalia Grybauskaite, 8. oktoober 2009, Tallinn, töövisiit
  13. Montenegro president Filip Vujanović, 10. november 2009, Tallinn, töövisiit
  14. Gruusia president Mihheil Saakašvili, 20.–21. jaanuar 2010, Tallinn, töövisiit
  15. Aserbaidžaani president İlham Əliyev, 6.8. aprill 2010, Tallinn, riigivisiit
  16. Ameerika Ühendriikide riigisekretär Hillary Clinton, 23. aprill 2010, Tallinn, töövisiit
  17. Soome president Tarja Halonen, 4.5. mai 2010, Tallinn, riigivisiit
  18. Serbia president Boris Tadić, 13.–14. september 2010, Tallinn, ametlik visiit
  19. Saksamaa president Christian Wulff, 28. september 2010, Tallinn, töövisiit
  20. Makedoonia president Gjorge Ivanov, 24. oktoober 2010, Tallinn, ametlik visiit
  21. Rumeenia president Traian Băsescu, 12.13. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit
  22. Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, 20.21. aprill 2011, Tallinn, riigivisiit

Töövisiidid Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ida-Virumaa (Aseri, Narva, Sillamäe), 14. november 2006

Tunnustus ja tiitlid[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves perega 2009. aasta üldlaulupeol

Toomas Hendrik Ilvese vanaonu ja ema kasuisa vend Hans Rebane oli Eesti Vabariigi välisminister[21].

Toomas Hendrik Ilvese vanaema oli rahvuselt karaiim.[22]

USA-s elades õppis Ilves 13-aastaselt Fortranis programmeerimist oma matemaatikõpetajalt. Hiljem õppis ta programmeerimist ka ülikoolis. Ta on avaldanud arvamust, et kõik inimesed peaksid programmeerida oskama.[23][24]

Ameerikas sõlmitud abielust psühholoog Merry Bullockiga on Toomas Hendrik Ilvesel lapsed Luukas Kristjan Ilves (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine Ilves (1992).[viide?] Luukas Kristjan avaldas pärast keskkooli lõpetamist soovi kohe Eesti kaitseväkke aega teenima minna, kuid Eesti kaitseatašee USAs soovitas tal ülikooli astuda. Aastal 2009 lõpetas ta Stanfordi Ülikooli filosoofia ja rahvusvaheliste suhete alal ning läks seejärel aega teenima.[viide?]

Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. Aastal 2003 sündis neil tütar Kadri Keiu. 17. aprillil 2015 teatas Presidendi Kantselei, et paar on otsustanud oma abielu lahutada.[viide?]

7. detsembril 2015 teatas Eesti meedia, et Ilves kihlus lätlanna Ieva Kupcega.[25] 2. jaanuaril 2016 sõlmiti Halliste kirikus toimunud laulatusel Ilvese ja Ieva Kupce abielu.[26] 28. novembril teatati, et neil sündis poeg Hans Hendrik Ilves.[viide?] Detsembris 2023 teatati abielu lahutamisest.[27]

BBC ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend.

Toomas Hendrik Ilves oli Wellesto liige.

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse[viide?].

2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi.[28]

Ärma talu skandaal[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Ärma talu#Ärma talu skandaal

12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et OÜ Ermamaa sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 eurot toetust ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10% ehk 19 039 eurot. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004–2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Eile suri Toomas Hendrik Ilvese ema". Postimees. 26. detsember 2018. Vaadatud 27. detsembril 2018.
  2. Eesti emad
  3. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A7666AE1A96C5B5CC2257220000FD33B
  4. Toomas Mattson, Toomas Hendrik Ilves: olime Kampfgruppe Estland, Postimees, 30.01.2004
  5. Ilves: ma ei ole CIA agent!, delfi.ee, 13. aprill 2006
  6. Eastern Europe, China, and the World Communist Movement in 1986, RADIO FREE EUROPE Research, 3 January 1987
  7. 7,0 7,1 postimees.ee vaadatud 28.01.11
  8. "President Ilvese poolt hääletas 73 saadikut" Postimees, 29.08.2011 (vaadatud 29.08.2011)
  9. http://twitter.com/#!/IlvesToomas
  10. "President Of Estonia Slams Paul Krugman: 'Smug, Overbearing & Patronizing' " Huffington Post, 07.06.2012 (vaadatud 07.06.2012)
  11. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9782-toomas-hendrik-ilves
  12. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9844-toomas-hendrik-ilves
  13. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/9920-toomas-hendrik-ilves
  14. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 1108
  15. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 703
  16. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10207-toomas-hendrik-ilves
  17. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 120
  18. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 17615
  19. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10501-toomas-hendrik-ilves
  20. https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10583-toomas-hendrik-ilves
  21. Toomas Hendrik Ilves, Kesknädal, 9. august 2006
  22. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. oktoober 2014. Vaadatud 13. detsembril 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  23. Marian Männi "Video: vaata, millest rääkis Ilves Maailmapangas" Postimees, 1. juuni 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)
  24. Ilvese kõne Microsofti Jaapani peakorteris 6. märtsil 2014, filmis Tõnu Samuel; YouTube, 9. märts 2014 (vaadatud 9. detsembril 2014)
  25. http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/251a1853-d0e5-409a-8911-184ad04e94f2/president-ilves-kihlus-latlanna-ieva-kupcega
  26. "Halliste kirikus algas president Toomas Hendrik Ilvese ja Ieva Kupce laulatus". Postimees. 2. jaanuar 2016. Vaadatud 2. jaanuaril 2016.
  27. "Ieva ja Toomas Hendrik Ilves lahutasid abielu" ERR, 21. detsember 2023
  28. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 342

Kõned[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Hendrik Ilves kõnelemas Filosoofia ja Kirjanduse Assotsiatsiooni 36. aastakonverentsi vastuvõtul 2012. aastal

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias
Eelnev
Siim Kallas
Eesti välisminister
19961998
Järgnev
Raul Mälk
Eelnev
Raul Mälk
Eesti välisminister
19992002
Järgnev
Kristiina Ojuland
Eelnev
Arnold Rüütel
Eesti president
20062016
Järgnev
Kersti Kaljulaid