Viktor Orbán
| Viktor Orbán | |
|---|---|
 Viktor Orbán (2018) | |
| Ungari peaminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 29. mai 2010 | |
| Eelnev | Gordon Bajnai |
| Ungari peaminister | |
|
Ametiaeg 6. juuli 1998 – 27. mai 2002 | |
| Eelnev | Gyula Horn |
| Järgnev | Péter Medgyessy |
| Fideszi president | |
|
Ametiaeg 18. aprill 1993 – 29. jaanuar 2000 17. mai 2003– | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Viktor Mihály Orbán |
| Sündinud |
31. mai 1963 Székesfehérvár, Ungari |
| Erakond | Fidesz |
| Lapsed | 5 last, sh Gáspár Orbán |
| Alma mater |
Loránd Eötvösi Ülikool Pembroke College |
| Autogramm |
 |
Viktor Mihály Orbán (sündinud 31. mail 1963 Székesfehérváris) on Ungari poliitik, Ungari peaminister alates 29. maist 2010. Ta oli peaminister ka aastatel 1998–2002.
Ta kasvas üles protestantlikus perekonnas ja on kalvinistliku koguduse liige. Ta lõpetas 1981. aastal Székesfehérváris keskkooli inglise keele kallakuga klassis. 1987. aastal lõpetas ta Loránd Eötvösi Ülikooli õigusteaduse erialal.
Aastatel 1987–1989 elas ta Szolnokis, kuid töötas Budapestis sotsioloogiapraktikandina. 1989. aastal asus ta stipendiumi alusel õppima Oxfordi Ülikoolis, kuid katkestas õpingud juba samal aastal, et kandideerida Ungari parlamenti.
Üleriigilise tuntuse saavutas Orbán 1989. aastal sõnavõtuga 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu ajal tähtsat rolli etendanud Imre Nagy'i ümbermatmisel.
1988. aastal oli ta parempoolse erakonna Fideszi üks asutajatest. Fidesz vastandus võimulolevatele kommunistidele. 1990. aastal valiti ta Fideszi ridades parlamenti. Aastatel 1993–2000 ja uuesti alates 2003. aastast on ta olnud erakonna esimees.
Aastatel 1992–2000 oli ta liberaalseid erakondi ühendava rahvusvahelise Liberaalse Internatsionaali aseesimees. Hiljem astus ta konservatiivseid erakondi ühendavasse Euroopa Rahvaparteisse ning oli aastatel 2002–2012 selle aseesimees.
1998. aasta parlamendivalimistel võitis tema erakond Fidesz ekskommuniste. 35-aastaselt sai Orbán pärast András Hegedüsi Ungari ajaloo teiseks noorimaks peaministriks. 2002. aasta parlamendivalimistel sai Fidesz Sotsialistliku Partei käest napilt lüüa.
Uuesti sai Orbán peaministriks 2010. aastal, kui parlamendivalimised võitis Fideszi ja selle satelliiterakonna Kristliku-Demokraatliku Rahvapartei koalitsioon. Valimised on võidetud ka 2014. ja 2018. aastal.
Orbán on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma vaadetega. Mitmed poliitikud, teiste seas Angela Merkel[1] ja Jean-Claude Juncker[2] on kritiseerinud Orbáni ning süüdistanud teda autoritaarsuses ning demokraatia õõnestamises. Teda on süüdistatud ka meediavabaduse piiramises[3], 2011. aasta põhiseaduse ebaseaduslikus muutmises, ning ebaeetilises käitumises seoses 2015. aasta valitsuskriisiga.[4] Kritiseeritud on ka Orbáni vaateid, sh tema rahvuslust. Orbán suhtub kriitiliselt Euroopa Liitu. Orbán on asunud propageerima seisukohta, et ungari keel ei kuulu soome-ugri keelte hulka ning on suguluses hoopis turgi keeltega[5].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1986. aastast on ta abielus Anikó Lévaiga. Abielust on sündinud viis last.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "ANGELA MERKEL CRITICIZED VIKTOR ORBAN BEHIND CLOSED DOORS". Daily News.
- ↑ "Happy slaps, rambling speeches and jaw-dropping insults...this is the man who RUNS the EU". Express.
- ↑ "Press Freedom a Loser in Viktor Orbán's Winner-Take-All Hungary". Freedom House. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2018.
- ↑ "Orban Accuses Soros of Stoking Refugee Wave to Weaken Europe". Bloomberg.
- ↑ When politics finds its way into science: Viktor Orban and linguistics. Hungarian spectrum, 3. september 2018.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viktor Orbán |
| Eelnev Gyula Horn |
Ungari peaminister 1998–2002 |
Järgnev Péter Medgyessy |
| Eelnev Gordon Bajnai |
Ungari peaminister 2010– |
Järgnev ' |