Viktor Orbán

Viktor Orbán
	Viktor Orbán (2018)
Ungari peaminister
Ametis
	Ametisse asumise aeg; 29. mai 2010
Eelnev	Gordon Bajnai
Ungari peaminister
	Ametiaeg; 6. juuli 1998 – 27. mai 2002
Eelnev	Gyula Horn
Järgnev	Péter Medgyessy
Fideszi president
	Ametiaeg; 18. aprill 1993 – 29. jaanuar 2000 ; 17. mai 2003–
Isikuandmed
Sünninimi	Viktor Mihály Orbán
Sündinud	31. mai 1963 (59-aastane); Székesfehérvár, Ungari
Erakond	Fidesz
Lapsed	5 last, sh Gáspár Orbán
Alma mater	Loránd Eötvösi Ülikool ; Pembroke College
Autogramm

Viktor Mihály Orbán (sündinud 31. mail 1963 Székesfehérváris) on Ungari poliitik, Ungari peaminister alates 29. maist 2010. Ta oli peaminister ka aastatel 1998–2002.

Ta kasvas üles protestantlikus perekonnas ja on kalvinistliku koguduse liige. Ta lõpetas 1981. aastal Székesfehérváris keskkooli inglise keele kallakuga klassis. 1987. aastal lõpetas ta Loránd Eötvösi Ülikooli õigusteaduse erialal.

Aastatel 1987–1989 elas ta Szolnokis, kuid töötas Budapestis sotsioloogiapraktikandina. 1989. aastal asus ta stipendiumi alusel õppima Oxfordi Ülikoolis, kuid katkestas õpingud juba samal aastal, et kandideerida Ungari parlamenti.

Üleriigilise tuntuse saavutas Orbán 1989. aastal sõnavõtuga 1956. aastal toimunud Ungari ülestõusu ajal tähtsat rolli etendanud Imre Nagy'i ümbermatmisel.

1988. aastal oli ta parempoolse erakonna Fideszi üks asutajatest. Fidesz vastandus võimulolevatele kommunistidele. 1990. aastal valiti ta Fideszi ridades parlamenti. Aastatel 1993–2000 ja uuesti alates 2003. aastast on ta olnud erakonna esimees.

Aastatel 1992–2000 oli ta liberaalseid erakondi ühendava rahvusvahelise Liberaalse Internatsionaali aseesimees. Hiljem astus ta konservatiivseid erakondi ühendavasse Euroopa Rahvaparteisse ning oli aastatel 2002–2012 selle aseesimees.

1998. aasta parlamendivalimistel võitis tema erakond Fidesz ekskommuniste. 35-aastaselt sai Orbán pärast András Hegedüsi Ungari ajaloo teiseks noorimaks peaministriks. 2002. aasta parlamendivalimistel sai Fidesz Sotsialistliku Partei käest napilt lüüa.

Uuesti sai Orbán peaministriks 2010. aastal, kui parlamendivalimised võitis Fideszi ja selle satelliiterakonna Kristliku-Demokraatliku Rahvapartei koalitsioon. Valimised on võidetud ka 2014. ja 2018. aastal.

Orbán on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma vaadetega. Mitmed poliitikud, teiste seas Angela Merkel^[1] ja Jean-Claude Juncker^[2] on kritiseerinud Orbáni ning süüdistanud teda autoritaarsuses ning demokraatia õõnestamises. Teda on süüdistatud ka meediavabaduse piiramises^[3], 2011. aasta põhiseaduse ebaseaduslikus muutmises, ning ebaeetilises käitumises seoses 2015. aasta valitsuskriisiga.^[4] Kritiseeritud on ka Orbáni vaateid, sh tema rahvuslust. Orbán suhtub kriitiliselt Euroopa Liitu. Orbán on asunud propageerima seisukohta, et ungari keel ei kuulu soome-ugri keelte hulka ning on suguluses hoopis turgi keeltega.^[5]