Stefan Löfven

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kjell Stefan Löfven
Kjell Stefan Löfven
Rootsi peaminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
3. oktoober 2014
Eelnev Fredrik Reinfeldt
Isikuandmed
Sünniaeg 21. juuli 1957
Sünnikoht Stockholm, Rootsi
Erakond Sveriges socialdemokratiska arbetareparti - SAP

Kjell Stefan Löfven (sündinud 21. juulil 1957 Stockholmis) on Rootsi poliitik, alates 3. oktoobrist 2014 Rootsi peaminister.

Ta on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei esimees.

Minevikus on Löfven töötanud keevitajana ja olnud aktiivne ametiühingutegelane. Enne parteijuhiks saamist oli Löfven 1. jaanuarist 2006 kuni 27. jaanuarini 2012 ametiühingu IF Metall juht.[1]

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Löfven sündis Stockholmis. Lastekaitse nõudmisel pidi tema ema, Margareta Löfven, poja lastekodusse andma. Emal oli juba ka teine poeg, Ulf, kelle eest ta pidi hoolitsema. Löfveni isa, Karl Alvar Hedberg, suri peagi.[2] Lastekodust võeti kümne kuu vanune Löfven elama Põhja-Rootsis Sollefteå vallas Sunnersta külas elanud kasuperre, kus ta kasvas koos õe ja vennaga.[3] Kasuisa Ture Melander oli metsatööline ja hiljem vabrikutööline, kasuema Iris Melander oli hooldustöötaja.[4]

Löfveni bioloogilisel emal oli kasuperega kokkulepe, et võimalusel võtab ta poja tagasi enda juurde, kuid nii ei läinud. Nooruses oli Löfven oma emaga kirjavahetuses. Bioloogilise perega kohtus ta 22 aasta vanuselt.[3]

Keskkooli ajal valis Löfven majandusõpingute suuna. Pärast keskkooli käis 48 nädalat väldanud keevitamiskursustel. Ta alustas ka sotsiaaltöö õpinguid Umeås asuvas kõrgkoolis, kuid jättis need pooleli.[5]

Karjäär ametiühingutes[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast kohustuslikku ajateenistust Rootsi õhujõududes[6] alustas Löfven 1979. aastal tööd keevitajana. 1981. aastal valiti ta oma töökohas ametiühingu kontaktisikuks, pärast seda töötas erinevatel ametiühingupositsioonidel. 1995. aastal alustas tööd Rootsi metallitööliste ametiühingus, kus tegeles lepingute läbirääkimise ja rahvusvaheliste suhetega. Eriti huvitasid teda globaliseerumisküsimused. 2001. aastal valiti metallitööliste ametiühingu aseesimeheks ja 2005. aasta novembris äsja moodustatud ametiühingu IF Metall esimeseks esimeheks.[1]

Värskelt parteijuhiks valitud Löfven

Karjäär poliitikas[muuda | muuda lähteteksti]

Löfven liitus sotsiaaldemokraatidega 13 aasta vanuselt. Teismelisena tegutses ta erakonna noorteühenduse SSU ridades.

2005. aasta lõpus valiti Löfven sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatusse. 27. jaanuaril 2012 valiti ta erakonna juhiks.

Peaminister[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta üldvalimiste tulemusel moodustati sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus. Immigratsioonivastane partei Rootsi Demokraadid saavutas valimistel hea tulemuse (13% häältest), kuid ei vasakleer ega paremleer ei soovinud nendega koostööd teha.[7] Sotsiaaldemokraatide häältesaak (31,0%) oli vaid natuke parem kui 2010. aastal saadud 30,7% häältest, mis oli Rootsi sotsiaaldemokraatide jaoks läbi ajaloo nõrgim tulemus.

2. oktoobril 2014 korraldatud hääletusel toetas Löfveni 132 parlamendisaadikut (sotsiaaldemokraadid ja rohelised), 49 oli Löfveni vastu (Rootsi Demokraadid) ja 154 saadikut jättis hääletamata (moderaadid, Kristlikud Demokraadid, Liberaalne Rahvapartei, Keskpartei, Vasakpartei).[8] Hoolimata rekordiliselt madalast toetusest astus Löfveni juhitud valitsus 2014 aasta 3. oktoobril ametisse.

Löfven on öelnud, et soovib opositsiooniga koostööd teha, eriti pensionisüsteemi osas, uute energiaallikate arendamisel ja kaitsepoliitika valdkonnas.

Löfveni valitsus 3. oktoobril 2014

Eelarvekriis[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta lõpus tekkisid probleemid järgmise aasta eelarve vastuvõtmise ümber. Rootsi Demokraadid toetasid opositsioonis olnud paremerakondade pakutud eelarvekava. Löfven ähvardas välja kuulutada erakorralised valimised, kuid 27. detsembril jõuti kokkuleppele, et sõltumata 2018. aasta valimiste tulemusest toetab parlament kuni 2022. aastani vähemusvalitsuse eelarvet.[9]

Rändekriis[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta jooksul sisenes Rootsi üle 150 000 pagulase. Muutustega kohanemiseks karmistas Rootsi vastuvõtutingimusi. Muuhulgas antakse pagulastele alaliste elamislubade asemel ajutisi elamislubasid.[10]

12. novembril 2015 seati Rootsi-Taani piiril sisse ajutine piirikontroll, mille raames kontrollitakse piiriületajate dokumente.[11] 4. jaanuaril 2016 jõustunud seaduse kohaselt peab piiriületajatel olema kehtiv dokument.[12]

Rootsi valitsus on avaldanud soovi, et Rootsi sisenenud pagulasi jagataks ümber ka teistesse EL-i riikidesse.[13][14]

Löfven Stockholm Pride'il

Välispoliitika[muuda | muuda lähteteksti]

Ametisse astudes ütles Löfven, et tema valitsus tunnustab Palestiina riiki. 30. oktoobril 2014 teatas välisminister Margot Wallström, et valitsus on jõudnud seisukohale, et Iisraeli kõrval peaks olema iseseisev Palestiina. Rootsi on esimene Euroopa Liidu liikmesriik, mis Palestiinat ametlikult tunnustab.[15]

Löfven on öelnud, et käimasolevad läbirääkimised Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubanduslepingu (TTIP) ümber on väga olulised, ja et antud vabakaubandusala loomine on Rootsi huvides. Samas ei tohi vabakaubandus halvendada sotsiaalseid tingimusi, inimõigusi ega Rootsi tööturu reegleid.[16]

Võrdõiguslikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Löfveni valitsus kutsub end "maailma esimeseks feministlikuks valitsuseks". Mees- ja naisministreid on valitsuses võrdselt (12 meest ja 12 naist).[17]

2015. aasta jaanuaris oli Löfven nende tipp-poliitikute, firmajuhtide ja muude juhtival kohal töötavate isikute seas, kes lubasid kampaania HeForShe raames teha tööd meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise nimel.[18] [19]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Löfven on abielus Ulla Löfveniga. Nad tutvusid 1992. aastal, kuid Ulla oli tol ajal abielus teise mehega. Abielluti 2003. aastal. Nende pulmapäeval suri Löfveni kasuisa.[3] Löfvenist 6 aastat vanemal Ullal on eelmisest abielust 2 last. Löfvenil endal lapsi ei ole.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ordförandens sida. IF Metall (rootsi keeles)
  2. Sveriges nya statsminister. Icon Magazine (rootsi keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Konflikterna har härdat Löfven. Dagens Industri. 09.12.2012 (rootsi keeles)
  4. Löfvens mamma: "Det får bli som det blir". Aftonbladet. 14.09.2014 (rootsi keeles)
  5. Stefan Löfven: "Sörvåge är hemma" Allehanda.se. 26.01.2012 (rootsi keeles)
  6. Löfveni CV. Socialdemokraterna.se (rootsi keeles)
  7. Sweden election: Social Democrats rule out far-right pact. BBC. 15.09.2014.
  8. Stefan Löfven voted in as new Prime Minister. The Local. 02.10.2014.
  9. Sweden cancels snap election in March 2015. The Local. 27.12.2014.
  10. Sweden split over move to tighten asylum rules. The Local. 24.11.2015
  11. Police stop refugees at Swedish border checks. The Local. 13.11.2015.
  12. Border controls start on Sweden-Denmark bridge. The Local. 04.01.2016.
  13. Löfven: Får man inte asyl ska man återvända. SVT. 25.10.2015 (rootsi keeles)
  14. Refugees to be moved from Sweden by EU. The Local. 01.12.2015.
  15. Sweden recognises state of Palestine. Al Jazeera. 30.12.2014.
  16. Stefan Löfven slår tillbaka mot Sjöstedt. Expressen. 03.01.2015 (rootsi keeles)
  17. Feministisk regering. Rootsi valitsuse veebileht.
  18. IMPACT. HeForShe.
  19. Löfven ska dela scen med Emma Watson. Aftonbladet. 22.01.2015 (rootsi keeles)
Eelnev:
Fredrik Reinfeldt
Rootsi peaminister
Alates 2014. aastast
Järgnev:
Võimul