Guyana

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Guyana Kooperatiivne Vabariik


inglise Co-operative Republic of Guyana
Guyana asendikaart
Juhtlause One people, one nation, one destiny
Riigihümn Dear Land of Guyana, of Rivers and Plains
Pealinn Georgetown
Pindala 214 970 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 777 859 (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 3,6 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President David Granger
Peaminister Moses Nagamootoo
Iseseisvus 26. mai 1966
SKT 1,130 mld dollarit (2008) [2]
SKT elaniku kohta 1480 dollarit (2008) [2]
Rahaühik dollar (GYD)
Usund protestandid (34%), hinduistid (33%), katoliiklased (20%)
Ajavöönd maailmaaeg -4
Tippdomeen .gy
ROK-i kood GUY
Telefonikood 592

Guyana (varasem nimekuju Guajaana) on riik Lõuna-Ameerika põhjaosas. Piirneb Suriname, Brasiilia ja Venezuelaga. Eestikeelne ametlik nimi on Guyana Kooperatiivne Vabariik[3] (inglise Co-operative Republic of Guyana, varem Guyana Vabariik).

214 970 km²[4] pindalaga Guyana on Lõuna-Ameerika mandriosas Uruguay ja Suriname järel suuruselt kolmas suveräänne riik[4]. Elanikke on seal 2020. aasta seisuga 782 774.[5]

Georgetown on Guyna pealinn, kus elab ligikaudu 70 685[6] inimest.

See on Lõuna-Ameerikas ainus inglise keelt kõnelev riik ja seda peetakse kultuuriliselt Angofoonide ja Kariibi mere sfääri osaks. Lisaks on see üks Kariibi mere piirkonna organisatsiooni (CARICOM) asutajaliikmetest. Guyana on ainus Lõuna-Ameerika riik, kus ametlik keel on inglise keel. Siiski räägib suurem osa elanikkonnast esimese keelena guajaani kreoolkeelt, mis on inglise keelel põhinev kreoolkeel.[4]

Guianadena tuntud piirkond asub Amazonase jõest põhja pool ja ida pool Orinoco jõge, mida nimetatakse "paljude vete maaks". Guyana suuremate jõgede hulka kuuluvad Essequibo, Berbice ja Demerara.

Algselt paljude põlisrahvaste rühmade poolt asustatud Guyana asustasid hollandlased, enne kui see sattus Briti kontrolli alla 18. sajandi lõpus. See oli kuni 1950. aastateni tuntud kui Briti Guajaana. Riik saavutas iseseisvuse 1966. aastal ja sai ametlikult Rahvaste Ühenduse vabariigiks 1970. aastal. Suurbritannia võimu pärand kajastub riigi poliitilises halduses ja mitmekesises elanikkonnas, kuhu kuuluvad India, Aafrika, Ameerika ja mitmerassilised rühmad.[4]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana jaguneb 10 piirkonnaks. Rahvaarv tabelis on 15. septembril 2002 toimunud rahvaloenduse andmetel.

Nr Piirkond Pindala (km²) Rahvaarv Rahvastiku tihedus
(inimest/km²)
1 Barima-Waini piirkond 20 339 24 275 1,19
2 Cuyuni-Mazaruni piirkond 47 213 17 597 0,37
3 Demerara-Mahaica piirkond 2232 310 320 139,03
4 Ida-Berbice-Corentyne piirkond 36 234 123 695 3,41
5 Essequibo-Lääne-Demerara piirkond 3755 103 061 27,45
6 Mahaica-Berbice'i piirkond 4190 52 428 12,51
7 Pomeroon-Supenaami piirkond 6195 49 253 7,95
8 Potaro-Siparuni piirkond 20 051 10 095 0,50
9 Ülem-Demerara-Berbice'i piirkond 17 040 41 112 2,41
10 Ülem-Takutu-Ülem-Essequibo piirkond 57 750 19 387 0,34
Guyana 214 999 751 223 3,49
Guyana piirkonnad


Guyana lipp

Sümboolika[muuda | muuda lähteteksti]

Lipp[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana lipp on tuntud ka kui “Kuldne noolepea”. Sellel on kujutatud rohelisel taustal kahte eri värvi horisontaalset kolmnurka. Roheline taust ja kollane kolmnurk valge äärega sümboliseerivad põlde ja metsi, maavarade rikkust ning Guyana jõgesid. Punane kolmnurk musta äärega on innukuse, dünaamilisuse ja vastupidavuse sümboliks.[7]

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana vapp

Guyana vapil on kujutatud 2 valget kilpi hoidvat jaaguari, kes on ühtlasi Guyana rahvusloomad[8].

Vasakpoolsel jaaguaril on käes kirka, mis sümboliseerib Guyana kaevandustööstust ning parempoolsel on käes suhkruroo ja riisi varred, mis sümboliseerivad Guyana suhkru- ja riisitööstust.

Kilbil on kujutatud Amasoonase viktooria vesiroos, mis on riigi rahvuslill, 3 sinist lainet, mis tähistavad peamisi Guyana jõgesid ja riigi rahvuslind, Hoatsiin(mõnikord nimetatud ka tuttkanaks)[9].

Kilbi kohal on kujutatud peakate, mis hõlmab endasse riigi põlisrahvast sümboliseerivat sulgedega peakatet, mida nimetatakse ka Cacique krooniks, kaks teemanti külgedel, mis tähistavad mäetööstust ja rüütli kiivrit, mis viitab monarhia sümboolikale.[10]

Kõige all on Guyana juhtlause “One people, one nation, one destiny”, mis tähendab ühtsed inimesed, üks rahvas, üks saatus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Guyanas elab üheksa põlisharu: Wai Wai, Macushi, Patamona, Lokono, Kalina, Wapishana, Pemon, Akawaio ja Warao. Ajalooliselt domineerisid Guyana Lokono ja Kalina hõimud. Hollandlased olid esimesed eurooplased, kes asutasid Guyana aladel kolooniad. [4]

Ala langes Briti võimu alla 1814. aastal, seda tunti Briti Guajaana nime all.[4]

Kaart Briti Guajaanast aastat 1896

Guyana saavutas Suurbritanniast iseseisvuse 26. mail 1966, jäädes kaudselt briti ülemvõimu alla, ning sai 23. veebruaril 1970 täielikult vabariigiks, jäädes Rahvaste Ühenduse liikmeks. USA välisministeerium ja USA luure keskagentuur (CIA) koos Briti valitsusega mängisid sellel ajal tugevat rolli Guyana poliitilise kontrolli mõjutamisel.[4]

1974. aastal rentis Guyana valitsus 3800 aakri suurust maad pastor Jim Jonesi juhitud Ameerika uuele usuliikumisele Peoples Temple. Asula, mida mitteametlikult nimetatakse "Jonestowniks", kasvas lõpuks umbes 1000 inimese elanikkonnaks, emigreerus enamasti USA-st. 1978. aastal pälvis Guyana kogu maailmas tähelepanu, kui Jonestownis suri massimõrva/enesetapu läbi 909 inimest.[4]

2008. aasta mais kirjutas president Bharrat Jagdeo alla Lõuna-Ameerika Rahvaste Liidu põhiseaduse lepingule UNASUR. Guyana valitsus ratifitseeris lepingu ametlikult 2010. aastal.[4]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana poolt kontrollitav ala asub laiuskraadidel 1–9° ja pikkusraadidel 56–66°[4].

Riigi võib jagada viieks looduspiirkonnaks; kitsas ja viljakas soine tasandik piki Atlandi ookeani rannikut), kus elab suurem osa elanikkonnast; valge liivavöönd sisemaa poole (künklik liiva- ja savipiirkond), mis sisaldab enamikku Guyana maavaradest; tihedad vihmametsad (Forested Highland Region) riigi lõunaosas; kuivad savannipiirkonnad edelas; ja väikseimad sisemised madalikud (sisemised savannid), mis koosnevad enamasti mägedest, mis tõusevad järk-järgult Brasiilia piirini.[4]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned Guyana kõrgeimad mäed on Ayanganna mägi (2042 m), Monte Caburaí (1465 m) ja Roraima mägi (2772 m – Guyana kõrgeim mägi)[4].

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Neli pikimat jõge on Essequibo pikkusega 1010 km, Courentyne jõgi 724 km, Berbice 595 km ja Demerara 346 km. Courentyne'i jõgi asub Suriname piiril. Essequibo jõe suudmes asuvad mitu suurt saart, sealhulgas 145 km lai Shelli rand piki looderannikut, mis on ühtlasi peamine merikilpkonnade ja muu eluslooduse pesitsusala.[4]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes[11]. Kohalik kliima on troopiline ning üldiselt kuum ja niiske. Vihmaperioode on kaks, esimene maist augustini keskpaigani, teine ​​novembri keskpaigast jaanuari keskpaigani.[4]

Vihmametsad[muuda | muuda lähteteksti]

Guyanas on Lõuna-Ameerika üks suuremaid inimtegevuse poolt rikkumata vihmametsi, mille mõned osad on inimestele peaaegu ligipääsmatud. Aastal 2012 sai Guyana Norralt 45 miljonit dollari suuruse preemia tõhusate vihmametsade kaitsemeetmete eest.[4]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Guyanas moodustavad enamuse rahvastikust mehed ja naised alla 30. eluaasta. Kuni 30. eluaastani on ka meeste ja naiste osakaal enamjaolt võrdne, alates 30–34 vanuserühmast on naiste arv suurem. Väga vähesed elavad üle 85. eluaasta ja suurem osa neist on naised. Tegemist on kaasaegse rahvastiku etapiga.[12]

Suurima osa Guyana elanikkonnast moodustavad 16–64 aastased mehed. Osakaalu suuruse poolest järgnevad neile samas vanuserühmas olevad naised. Kõige vähem elab Guyanas üle 65 aastaseid mehi ja ca 2 korda rohkem sama vanasid naisi. Riik on jõudnud demograafilise arengu 5. etappi, kuna on märgatav kõrge keskmine oodatav eluiga ja vanemaealiste osakaalu jätkuv tõus.[12]

Guyana rahvastikupüramiid(2020 aasta andmed)[12]
Tabel 2. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur[13]
Vanuserühm Mehed, % Naised, %
0–14-aastased 12,17 11,73
16–64-aastased 35,39 33,69
üle 65-aastased 2,84 4,17
Guyana loomulik iive võrdluses Eestiga(2015–2100)[14]

Rahvuslik koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana praeguse elanikkonna etnilised rühmad on pärit Indiast, Aafrikast, Euroopast ja Hiinast, samuti põlis- või põlisrahvastest. Vaatamata mitmekesisele etnilisele taustale on neil rühmadel kaks ühist keelt: inglise ja kreoolkeel.[4]

Suurim etniline rühm on india-Guajaani rahvas (tuntud ka kui Ida-indiaanlased), Indiast süvendatud tööliste järeltulijad, kes moodustavad 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 43,5% rahvastikust. Neile järgnevad afroguajanalased, Aafrikast pärit orjade järeltulijad, kes moodustavad 30,2%. Segapärandi päritolu Guyana rahvas moodustab 16,7%, põlisrahvad (kohapeal tuntud kui indiaanlased) 9,1%. Põlisrahvaste rühmade hulka kuuluvad arawaksid, Wai Wai, kariibid, Akawaio, Arecuna, Patamona, Wapixana, Macushi ja Warao.[4]

Immigratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana rahvastiku paiknemine
Guyana majanduse osadest

Guyana rahvastiku immigrantide osatähtsus on 2%. Immigrandid pärinevad peamiselt Surinamest, Brasiiliast, Venezuelast. Riigi tõmbetegurid on soe kliima, riigikeeleks inglise keel ja emigreerumist põhjustavad tõuketegurid on töötus, madal elatustase, halb haridus, looduskatastroofide oht(maavärinad). Riigi rändeiive on –7,7‰. [15]

Sündimus ja suremus[muuda | muuda lähteteksti]

Guyanas sünnib tunnis keskmiselt 2 inimest ja sureb keskmiselt 1 inimene. Laste arv sünnituseas naise kohta on 1,89, keskmine naise vanus esimese lapse sünnitamisel on 21 aastat. Imikusuremus on väike, 27,6 last 1000 kohta. Rahvastiku aastane juurdekasv on +0,2%, sellest järeldub, et Guyana rahvaarv kasvab.[13]

Guyanas on inimeste oodatav keskmine eluiga 69 aastat, 72 aastat naistel ja meestel 65 aastat. Oodatav eluiga sünnihetkel on 70 aastat [16]

Rahvastiku paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riike[4]. 90% rahvastikust elab rannikul. Selline rahvastiku paiknemine on 19. sajandi majandusarengu tulemus. See põhines suhkruroo kasvatamisel, sest just rannikualal oli suhkruroo kasvatamiseks sobiv pinnas ja head sadamate asukohad selle ekspordiks.[17]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Guyana peamised majanduslikud tegevused on põllumajandus, boksiidi, mineraalide ja kulla kaevandamine, puidutööstus, krevetipüük ning suhkrutööstus[4]. Krevetipüügiga tegeletakse Guyana kirderannikul, riigi põhjaosas on peamised tuluallikad põllumajandus, puidutööstus, kaevandused ja suhkrutööstus.[18]

Põhilisteks probleemideks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, puudulik infrastruktuur ja kuni viimase ajani suur välisvõlg.[4]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Turism moodustab 4,4% sisemajanduse kogutoodangust[19]. Guyana suurimad turismi arengueeldused on head looduslikud tingimused: aastaringselt soe ja kuiv kliima, soe ookean, pikk rannajoon, ilus loodus jm.

Populaarsemad turismikohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • pealinn Georgetown
  • Kaieteuri juga
  • Surama ja Rewa küla
  • Kanuku mäed
  • Shell Beach (Guyana pika rannajoone nimetus)
  • Iwokrama vihmamets[20]

Eestis korraldab reise Georgetowni Estravel[21].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
  2. 2,0 2,1 Guyana. International Monetary Fund. Kasutatud 24.05.2009. (inglise)
  3. Maailma maade nimed. KNAB, vaadatud 10.09.2019.
  4. 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 4,11 4,12 4,13 4,14 4,15 4,16 4,17 4,18 4,19 "Vikipeedia". Vaadatud 18.02.2020.
  5. "Rahvaarvu statistika". Vaadatud 09.04.2020.
  6. "Georgetown Vikipeedia". Vaadatud 09.04.2020.
  7. "Lipp". Vaadatud 18.02.2020.
  8. "Guyana vapi sümboolika". Vaadatud 18.02.20.
  9. "Hoatsiin". Vaadatud 18.02.20.
  10. "Guyana vapp". Vaadatud 18.02.2020.
  11. "Kliimavöötmed". Vaadatud 19.02.2020.
  12. 12,0 12,1 12,2 "Rahvastik". Vaadatud 15.04.2020.
  13. 13,0 13,1 "Guyana üldinfo". Vaadatud 04.03.2020.
  14. "Rahvastiku uurimus". Vaadatud 17.03.2020.
  15. "Immigratsiooni andmed". Vaadatud 15.03.2020.
  16. "Maailma rahvastiku statistika". Vaadatud 03.03.2020.
  17. "Rahvastiku paiknemine". Vaadatud 17.03.2020.
  18. "Majanduskaart". Vaadatud 19.02.2020.
  19. "Guyana turismi ülevaade". Vaadatud 03.04.2020.
  20. "Reisi sihtkohad". Vaadatud 03.04.2020.
  21. "Reisimine Eestist Guyanasse". Vaadatud 03.04.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]