Moldova

See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moldova (täpsustus)

---

Moldova Vabariik rumeenia Republica Moldova
Moldova lipp Moldova vapp
Riigihümn	Limba noastră
Pealinn	Chișinău
Pindala	33 843 km²
Riigikeel(ed)	rumeenia
Rahvaarv	2 913 281 (v.a. Transnistria) (2014)
President	Nicolae Timofti
Peaminister	Pavel Filip
Iseseisvus	27. august 1991
SKT	6,140 miljardit USD (2015)
SKT elaniku kohta	1 725 USD
Rahaühik	leu (MDL)
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.md
ROK-i kood	MDA
Telefonikood	373

Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Moldova pealinn on Chișinău.

Moldova territooriumil Dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.

Loodus

Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas. Maa keskosas paikneb Codru kõrgustik, kus on ka Moldova kõrgeim tipp, 430 meetri kõrgune Bălănești mägi. Dnestri paremal kaldal asub Dnestri kõrgustik, mille kõrgeim tipp on 347 meetri kõrgune Dealul Vădeni. Maa lõunaosas asub Lõuna-Moldova tasandik.

Metsaga on kaetud 11% Moldova pindalast.

Haldusjaotus

Moldova haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Moldova 2 territoriaalüksuseks (unitate teritorială), 3 keskalluvusega linnaks (municipi) ja 32 rajooniks (raion). Territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului (Transnistria) ning keskalluvusega linnad Bălți, Chișinău, Tighina. Rajoonid on:

Anenii Noi rajoon Basarabeasca rajoon Briceni rajoon Cahuli rajoon Cantemiri rajoon Călărași rajoon Căușeni rajoon Cimișlia rajoon Criuleni rajoon Dondușeni rajoon Drochia rajoon Dubăsari rajoon Edineț rajoon Fălești rajoon Florești rajoon Glodeni rajoon Hîncești rajoon Ialoveni rajoon Leova rajoon Nisporeni rajoon Ocnița rajoon Orhei rajoon Rezina rajoon Rîșcani rajoon Sîngerei rajoon Soroca rajoon Strășeni rajoon Șoldănești rajoon Ștefan Vodă rajoon Taraclia rajoon Telenești rajoon Ungheni rajoon

Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja kümneks maakonnaks (județ):

Bălți maakond Cahuli maakond Chișinău maakond Edineți maakond Lăpușna maakond Orhei maakond Soroca maakond Taraclia maakond Tighina maakond Ungheni maakond

Rahvastik

Seisuga 1.01.2007 oli rahvaarv 3 432 831.

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldovlasi 75,8 %, ukrainlasi 8,4 %, venelasi 5,9 %, gagauuse 4,4 %, rumeenlasi 2,2 % ja bulgaarlasi 1,9 %.

Majandus

Moldova lennufirmad:

• Air Moldova
• Moldavian Airlines
• Nobil Air
• Tandem Aero

Ajalugu

Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–Moldova Venemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia Moldova vabariigiks ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning paari kuu pärast liituti Rumeeniaga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

1940. aasta juuni lõpus oli Rumeenia sunnitud loovutama Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina NSV Liidule. Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.

1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

Transnistria

Transnistria

Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna just sellesse piirkonda jäävad riigi tööstusettevõtted.

Vaata ka

• Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Kristlik-Demokraatlik Rahvapartei (Moldova)
• Moldova jalgpallikoondis
• Moldova veinid
• Moldova muusika
• Moldova Õigeusu Kirik

Välislingid

• Moldova Vabariigi ametlik lehekülg
• Moldova parlament

Sõltumatute Riikide Ühenduse riigid

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad