Moldova
 |
See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moldova (täpsustus) |
| Moldova Vabariik
rumeenia Republica Moldova |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Limba noastră | ||||
| Pealinn | Chișinău | ||||
| Pindala | 33 843 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | rumeenia | ||||
| Rahvaarv | 2 913 281 (v.a. Transnistria) (2014) | ||||
| President | Igor Dodon | ||||
| Peaminister | Pavel Filip | ||||
| Iseseisvus | 27. august 1991 | ||||
| SKT | 6,140 miljardit USD (2015) | ||||
| SKT elaniku kohta | 1 725 USD | ||||
| Rahaühik | leu (MDL) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||||
| Tippdomeen | .md | ||||
| ROK-i kood | MDA | ||||
| Telefonikood | 373 | ||||
Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Moldova pealinn on Chișinău.
Moldova territooriumil Dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.
Sisukord
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas. Maa keskosas paikneb Codru kõrgustik, kus on ka Moldova kõrgeim tipp, 430 meetri kõrgune Bălănești mägi.[1] Dnestri paremal kaldal asub Dnestri kõrgustik, mille kõrgeim tipp on 347 meetri kõrgune Dealul Vădeni. Maa lõunaosas asub Lõuna-Moldova tasandik.
Metsaga on kaetud 11% Moldova pindalast.[2]
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Halduslikult jaguneb Moldova 2 territoriaalüksuseks (unitate teritorială), 3 keskalluvusega linnaks (municipi) ja 32 rajooniks (raion). Territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului (Transnistria) ning keskalluvusega linnad Bălți, Chișinău, Tighina. Rajoonid on:
Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja kümneks maakonnaks (județ):
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Seisuga 1.01.2007 oli rahvaarv 3 432 831.[3]
2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldovlasi 75,8%, ukrainlasi 8,4%, venelasi 5,9%, gagauuse 4,4%, rumeenlasi 2,2% ja bulgaarlasi 1,9%.
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Moldova lennufirmad:
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.
1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–Moldova Venemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.
1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.
1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia Moldova vabariigiks ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning paari kuu pärast liituti Rumeeniaga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.
NSV Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi 26. juunil 1940, 28. juunil algas Punaarmee avalik sissetung, Rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas Moldova Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina alad lahinguteta NSV Liidule. 2. juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik Moldaavia NSV. Pärast Bessaraabia liidendamist NSV Liiduga läks läänepoolne osa Moldaavia ANSV-st vastloodud Moldaavia NSV koosseisu, idapoolne liideti Odessa oblastiga.
Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.
1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.
.svg){kind=spacer}
Transnistria[muuda | muuda lähteteksti]
Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna just sellesse piirkonda jäävad riigi tööstusettevõtted.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Kristlik-Demokraatlik Rahvapartei (Moldova)
- Moldova jalgpallikoondis
- Moldova veinid
- Moldova muusika
- Moldova Õigeusu Kirik
- Eesti Kultuuriselts Moldovas
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatleja: Türkmenistan
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
