Moldova

Moldova Vabariik	rumeenia Republica Moldova
	rumeenia Republica Moldova
	Moldova lipp Moldova vapp
Riigihümn	Limba noastră
Pealinn	Chișinău
Pindala	33 843 km²
Riigikeel	rumeenia
Rahvaarv	2 913 281 (2014)
Rahvastikutihedus	86,1 in/km²
President	Maia Sandu
Peaminister	Aureliu Ciocoi (kt)
Iseseisvus	27. august 1991
Rahaühik	leu (MDL)
Ajavöönd	maailmaaeg +2
Tippdomeen	.md
ROK-i kood	MDA
Telefonikood	373

See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moldova (täpsustus)

Moldova (ametlik nimetus: Moldova Vabariik) on merepiirita riik Euroopas, täpsemalt Ida-Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes. Moldova pealinn on Chișinău.

Moldova territooriumil Dnestri idakaldal paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas. Maa keskosas paikneb Codru kõrgustik, kus on ka Moldova kõrgeim tipp, 430 meetri kõrgune Bălănești mägi.^[2] Dnestri paremal kaldal asub Dnestri kõrgustik, mille kõrgeim tipp on 347 meetri kõrgune Dealul Vădeni. Maa lõunaosas asub Lõuna-Moldova tasandik.

Metsaga on kaetud 11% Moldova pindalast.^[3]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Moldova 2 territoriaalüksuseks (unitate teritorială), 3 keskalluvusega linnaks (municipi) ja 32 rajooniks (raion). Territoriaalüksused on Gagauusia ja Stînga Nistrului (Transnistria) ning keskalluvusega linnad Bălți, Chișinău, Tighina. Rajoonid on:

Aastatel 1998–2003 jagunes Moldova kaheks territoriaalüksuseks (Stînga Nistrului, Gagauusia), üheks keskalluvusega linnaks (Chișinău) ja kümneks maakonnaks (județ):

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga 1.01.2007 oli rahvaarv 3 432 831.^[4]

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldovlasi 75,8%, ukrainlasi 8,4%, venelasi 5,9%, gagauuse 4,4%, rumeenlasi 2,2% ja bulgaarlasi 1,9%.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova lennufirmad:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

Pikemalt artiklis Moldova vürstiriik

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova vürstiriigi põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–Moldova Venemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

Rumeenia kuningriigi territoorium läbi 20. sajandi: purpur näitab vana kuningriiki enne 1913. aastat, oranž näitab Suur-Rumeenia alasid, mis ühinesid või annekteeriti pärast Teist Balkani sõda ja Esimest maailmasõda, kuid kaotati pärast Teist maailmasõda, ja roosa näitab alasid, mis ühinesid Rumeeniaga pärast Esimest maailmasõda ja jäid sinna ka pärast Teist maailmasõda

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia parlament end Venemaast sõltumatuks iseseisvaks Moldova Rahvavabariigiks 6. veebruaril 1918. aastal ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning 9. aprillil hääletas Moldova parlament liitumise poolt Rumeenia kuningriigiga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

NSV Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi 26. juunil 1940, 28. juunil algas Punaarmee avalik sissetung, Rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas Moldova Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina alad lahinguteta NSV Liidule. 2. juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik Moldaavia NSV. Pärast Bessaraabia liidendamist NSV Liiduga läks läänepoolne osa Moldaavia ANSV-st vastloodud Moldaavia NSV koosseisu, idapoolne liideti Odessa oblastiga.

Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.

1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

Transnistria

Transnistria[muuda | muuda lähteteksti]

Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna just sellesse piirkonda jäävad riigi tööstusettevõtted.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Rahvaarv ilma Transnistriata.
↑ http://peakbook.org/en/peakbook-element/10768/en/Dealul+B%C4%83l%C4%83ne%C5%9Fti.html
↑ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1285_1273.html
↑ Numărul populaţiei prezente la 1 ianuarie 2007. Statistica Moldovei, vaadatud 30.04.2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] Rahvaarv ilma Transnistriata.

[2] ttp://peakbook.org/en/peakbook-element/10768/en/Dealul+B%C4%83l%C4%83ne%C5%9Fti.html

[3] ttp://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1285_1273.html

[4] Numărul populaţiei prezente la 1 ianuarie 2007. Statistica Moldovei, vaadatud 30.04.2015.

[1]

[2]

[3]

[4]