Moldova

See artikkel on riigi kohta; piirkonna kohta vaata artiklit Moldova (piirkond); jõe kohta vaata artiklit Moldova jõgi; Eesti küla kohta vaata artiklit Moldova (Lüganuse)

Moldova Vabariik

moldova (rumeenia) Republica Moldova


Moldova lipp	Moldova vapp

33 843 km²

3 153 700 (2013)

98 in/km²

leu (MDL)

maailmaaeg +2

MDA

373

Moldova on merepiirita riik Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes.

Moldova territooriumil, Dnestri idakaldal, paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova uus haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Moldova maakondadeks (judeţ), kaheks territoriaalüksuseks (unitate teritorială) ja üheks keskalluvusega linnaks (municipi).

Bălţi maakond
Cahuli maakond
Chişinău (keskalluvusega linn)
Chişinău maakond
Edineţi maakond
Gagauusia (autonoomne territoriaalüksus)
Lăpuşna maakond
Orhei maakond
Soroca maakond
Stînga Nistrului (Transnistria; territoriaalüksus)
Taraclia maakond
Tighina maakond
Ungheni maakond

Rahvaarv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seisuga 1.01.2007. aasta oli rahvaarv:

Chişinău maakond – 755 140 inimest
Bălţi maakond – 127603 inimest
Gagauusia – 155 711 inimest
Hînceşti maakond – 119 569 inimest
Cahuli maakond – 119 131 inimest
Orhei maakond – 115 828 inimest
Ungheni maakond – 110 674 inimest
Soroca maakond – 100 490 inimest
Basarabeasca maakond – 28 884 inimest
Dubăsari maakond – 35 109 inimest

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldaavlasi 75,8 %, ukrainlasi 8,4 %, venelasi 5,9 %, gagauuse 4,4 %, rumeenlasi 2,2 % ja bulgaarlasi 1,9 %.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova lennufirmad:

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–MoldovaVenemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia Moldova vabariigiks ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning paari kuu pärast liituti Rumeeniaga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

1940. aasta juuni lõpus loovutas Rumeenia Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina NSV Liidule. Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.

1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 1991. aastal kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

Transnistria

Transnistria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna sellesse piirkonda jäävad just riigi tööstusettevõtted.