Costa Rica

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Costa Rica Vabariik

hispaania República de Costa Rica

Costa Rica lipp Costa Rica vapp
Costa Rica lipp Costa Rica vapp
Costa Rica asendikaart
Riigihümn Noble patria, tu hermosa bandera
Pealinn San José
Pindala 51 100 km²
Ametlikud keeled hispaania
Rahvaarv 4 905 769
Riigikord presidentaalne vabariik
President Carlos Alvarado
Iseseisvus 15. september 1821
SKT 57,057 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 11 260 $ (2015)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik koloon (CRC)
Ajavöönd maailmaaeg –6
Tippdomeen .cr
ROK-i kood CRC
Telefonikood +506

Costa Rica [k'osta r'iika] on riik Kesk-Ameerikas Vaikse Ookeani ja Kariibi mere vahel. Ta piirneb loodes Nicaraguaga ja kagus Panamaga. Riiki läbib Kordiljeeride mäestik.[3]

Riigikeel on hispaania keel. Rahaühik on Costa Rica koloon (CRC).[3] Costa Rica pindala on 51 100 km2.[3]

Riigi rannajoone pikkus on üle 12 000 km. Ametlikke randu on riigis peaaegu 20.[4]

Costa Rica pealinn on San José. Teised tähtsad linnad on Alajuela (linnastu), Limón, Liberia.[3]

Suur osa elanikest on katoliiklased.[3]

Costa Rical on parempoolne liiklus.[4]

16. sajandil Costa Ricale saabunud hispaanlased arvasid, et seal leidub kulda, sest Costa Rica tähendab hispaania keeles rikast rannikut.[3]

Costa Rica on aastakümneid olnud stabiilne ja demokraatlik. Costa Rical ei ole alates 1948. aasta detsembrist sõjaväge.[5]

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Costa Rica on presidentaalne vabariik.[3]

Sümbolid ja tähised[muuda | muuda lähteteksti]

Costa Rical on lipp ja vapp.

Costa Rica deviis "¡Vivan siempre el trabajo y la paz! ('Elagu alati töö ja rahu!') on Costa Rica hümni "Noble patria, tu hermosa bandera" ('Õilis isamaa, sinu ilus lipp') viimane rida.

Costa Rica rahvuslill on lihavõttekatleia.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Christoph Kolumbus jõudis Costa Rica alale 18. septembril 1502. aastal. Costa Ricast sai Hispaania koloonia. Tsivilisatsioon eksisteeris seal juba tuhandeid aastaid enne Kolumbuse saabumist. Leiud näitavad, et inimesed elasid Costa Rical juba 10 000 aastat tagasi. Kolumbuse saabumise ajal elas Costa Rica alal neli tähtsamat pärismaist hõimu.[6]

Hispaanlased ei olnud algul Costa Ricasse elama asumisest eriti huvitatud, sest seal oli vähe väärtuslikke või kergesti kasutatavaid loodusvarasid ja maavarasid. Nad olid rohkem huvitatud Mehhikost ja Peruust, sest seal leidus hõbedat ja kulda. 1562. aastal rajas Juan Vasquez de Corondao Cartago linna. See oli esimene edukas koloniaallinna asustamine Costa Rical.[6]

Iseseisvus kuulutati välja 1821. aastal, kuid aasta hiljem liitus riik Mehhikoga.[3]

1824. aastal valiti esimeseks riigipeaks Juan Mora Fernandez.[6]

1838. aastal kuulutas Costa Rica end iseseisvaks vabariigiks.[7]

1847. aastal valiti esimeseks presidendiks José María Castro Madriz.[8]

1948. aastal toimus riigis kodusõda. Pärast seda algas riigi kiire areng.[3]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Costa Rica rahvaarv on 2017. aasta seisuga 4 905 769 inimest.[9] 1% Costa Rica elanikest on põlisrahvaste järeltulijad.[6]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Costa Rical on Kesk-Ameerika arenenuim majandus. Peamised tuluallikad on kohvi- ja kakaoistandused, karjakasvatus, metsandus ja turism.[3] Peamised eksportkaubad on meditsiinivahendid, banaanid ja troopilised puuviljad. Peamised importkaubad on rafineeritud nafta, autod ja pakendatud ravimid.[10] Peamised eksportriigid on Ameerika Ühendriigid, Belgia-Luksemburg ja Guatemala. Peamised importriigid on Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Mehhiko.[10] Sisemajanduse kogutoodang (SKT) on 57 057 miljardit USA dollarit (2017).[11] SKT ühe inimese kohta on 11 630 miljardit USA dollarit (2017).[12]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Arenali vulkaan

Peaaegu veerandi riigi pindalast moodustavad rahvuspargid ja muud kaitsealad.[4]

Costa Rical on esindatud 5% maailma bioloogilisest mitmekesisusest. Riigis elab üle 300 000 liigi putukaid ja rohkem kui 1200 liiki liblikaid. Linde elab piirkonnas peaaegu 900 liiki, kellest enam kui 600 liiki on seal aastaringselt. Imetajaid elab riigis peaaegu 250 liiki. Roomajaid elab Costa Rical üle 200 liigi, millest 5 liiki on boad. Tigusid on enam kui 200 liiki ja kahepaikseid on peaaegu sama palju liike. Merekilpkonni leidub rannikualadel 5 liiki, kellest suuremad kaaluvad üle 500 kg.[4] Costa Rical elab 52 liiki koolibreid.[3]

Riigis on rohkem kui 10 suurt vulkaani.[4] Costa Rical asuv Arenali vulkaan on üks maailma aktiivsemaid vulkaane.[3] Kõrgeim mäetipp on merepinnast enam kui 3,8 km kõrgusel. Üle 3 km kõrgusel on 5 mäetippu.[4]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Mägedes on aasta keskmine temperatuur alla 10 °C, rannikul 27 °C ja riigi keskosas 21 °C. Vaikse ookeani ja Kariibimere rannikul on aastaringselt palav ja niiske.[4]

Detsembrist maini on kuivem periood. Juunist novembrini sajab mitmetes kohtades palju. Enim sademeid esineb Kordiljeeride mäestiku keskosas. Sademete hulk võib seal ületada 5000 mm aastas.[4]

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

San José rahvusteater

Costa Ricat külastab aastas umbes 2,2 miljonit turisti. Üle poole neist külastavad kohalikke rahvusparke ja muid kaitsealasid. Populaarne on seiklusturism.[4] Costa Rica suurim vaatamisväärsus on loodus. Paljud eluslooduse liigid on nähtavad rahvusparkides.[4] Populaarsed rahvuspargid on Manuel Antonio, Tortuguero, Corcovado, Braulio Carrillo, Rincón de la Vieja ja Irazu vulkaanide rahvuspark. Populaarsed kohad on Arenali vulkaan, Monteverde ja Cloudi Metsad. Surfamiseks populaarsed kohad on Dominical, Tamarindo, Jaco, Mal Pais ja Santa Teresa.[13]

Populaarsed vaatamisväärsused San José linnas on rahvusteater ja kullamuuseum (The Museum of Pre-Columbian Gold).[13]

Toidud[muuda | muuda lähteteksti]

Toidud sisaldavad tihti riisi ja musti ube. Palju kasutatakse ka värskeid puu- ja köögivilju.[14]

Gallo Pinto[muuda | muuda lähteteksti]

Gallo Pinto on traditsiooniline hommikusöök riisist ja ubadest, millele lisatakse paprikat, koriandrit ja sibulaid.[14]

Casado[muuda | muuda lähteteksti]

Casado koosneb paljudest toiduainetest: riis, oad, lehtsalat, tortilla, praetud platano maduro. Casado sisaldab ka olenevalt piirkonnast veiseliha, kana või kala.[14]

Tamal[muuda | muuda lähteteksti]

Tamal valmistatakse maisijahust, searasvast ja vürtsidest. See täidetakse liha, riisi ja köögiviljadega ja ümber pannakse banaani või jahubanaani leht. Tamal on populaarne pidustuse ajal, eriti jõulude ajal.[15]

Arroz con Leche[muuda | muuda lähteteksti]

Arroz con Leche on magustoit, mis koosneb piimaga segatud riisist, millele lisatakse suhkrut, soola, sidrunikoort ja kaneeli.[14]

Sopa Negra[muuda | muuda lähteteksti]

Sopa Negra on supp, mille peamised koostisosad on mustad oad, sibul, paprika, koriander, tomatid, vürtsid ja Tabasco kaste.[14]

Olla de Carne[muuda | muuda lähteteksti]

Olla de Carne on hautis, mis sisaldab maniokki, porgandit, maisi, jahubanaane ja taro juurt. Rooga serveeritakse tihti riisi ja ubadega.[14]

Chifrijo[muuda | muuda lähteteksti]

Chifrijo peamised koostisosad on chicharrón (praetud sealiha) ja frijole (oad). Serveeritakse koos tortilla krõpsudega, maisi tortilla'dega või saiaga. Toit sisaldab ka riisi, tomateid või pico de gallo't.[14]


Patacones[muuda | muuda lähteteksti]

Patacones on snäkk praetud jahubanaanidest. Lisatakse ka soola ning serveeritakse koos pico de gallo'ga.[14]

Flan[muuda | muuda lähteteksti]

Flan on magustoit, mis koosneb piimast, vaniljest, suhkrust ja munadest.[14]

Joogid[muuda | muuda lähteteksti]

Refresco[muuda | muuda lähteteksti]

Refresco on jook, mis koosneb puuviljadest ja veest või piimast. Populaarsed maitsed on arbuusi, granadilli, maasika, põldmuraka, graviola ja cas'i.[16]

Granizado[muuda | muuda lähteteksti]

Granizado on värskendav jook puuviljasiirupist, suhkrust ja jääst.[16]

Horchata[muuda | muuda lähteteksti]

Horchata on jook, mis valmistatakse riisist või maisijahust. Lisatakse ka kaneeli, mis teeb joogi magusaks.[16]

Agua Dulce[muuda | muuda lähteteksti]

Agua Dulce on jook, mis valmistatakse veest ja keedetud suhkruroo mahlast. See jook oli populaarne farmitöötajate hulgas, sest seda oli lihtne valmistada ja andis kiiresti energiat.[16]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. World Bank'i andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  2. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 I. Kruusmaa, E. Helme, R. Hunt, M. Maasing, E. Nahkur, A. Tampuu, A. Tomingas (2016). Maailma maade kogupereentsüklopeedia. Tallinn: TEA kirjastus. Lk 46. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 "Reisiguru - Costa Rica Vabariik". Kasutatud 08.10.2018.
  5. http://www.coha.org/costa-rica-an-army-less-nation-in-a-problem-prone-region/
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "Geographia - Costa Rica: History & Culture". Kasutatud 26.10.2018.
  7. "Wikipedia - Costa Rica". Kasutatud 28.10.2018.
  8. "Wikipedia - José María Castro Madriz". Kasutatud 26.10.2018.
  9. "The World Bank - Population". Kasutatud 07.10.2018.
  10. 10,0 10,1 Alexander Simoes. "The Observatory of Economic Complexity - Costa Rica". Kasutatud 08.10.2018.
  11. "The World Bank - GDP". Kasutatud 08.10.2018.
  12. "The World Bank - GDP". Kasutatud 08.10.2018.
  13. 13,0 13,1 "Trip'n holidays - 15 populaarseimat vaatamisväärsust Costa Rical". Kasutatud 26.10.2018.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 14,7 14,8 "Go Visit Costa Rica - The 9 Most Popular Foods in Costa Rica". 16.03.2016. Kasutatud 26.10.2018.
  15. "Wikipedia - Costa Rican cuisine". Kasutatud 26.10.2018.
  16. 16,0 16,1 16,2 16,3 "Go Visit Costa Rica - Take a sip of a traditional drink". Kasutatud 27.10.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]