Friedrich Puksoo

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Puksoo

Friedrich Puksoo (aastani 1935 Friedrich Puksov; esineb ka nimekuju Puksow; 23. jaanuar (vkj 11. jaanuar) 1890 Meeksi vald, Naha, Sillaotsa talu – 18. oktoober 1969 Tallinn) oli Eesti raamatukogunduse rajaja.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

18971899 õppis Naha vallakoolis, 18991901 Räpina kihelkonnakoolis. 1901. aastal astus Tartu Aleksander I Gümnaasiumisse, mille 1909. aastal lõpetas. Samal aastal astus Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda klassikalise filoloogia erialale, mille lõpetas 1914 "vana-klassikalise filoloogia tõelise (gradueeritud) üliõpilasena" (ligikaudu cand. phil.).

Raamatukogunduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuarist 1920 kinnitati Puksoo Tartu Ülikooli Raamatukogu juhataja kohale. Tartu Ülikooli eestikeelseks muutmise tõttu 1919. aastal moodustas ta uued kogud: eestikeelne raamat, Estica, perioodika, uuem väliskirjandus. Tema avaldatud artiklite arv küündib sajani. Friedrich Puksoo teene on ka aluse panemine Eesti rahvusbibliograafiale. Ta tegutses ülikooli raamatukogus kuni 1944. aastani, osales 1941 ja 1944 kogude evakueerimistöödel Tartust ning hoolitses ülikooli raamatukogu töölerakendamise eest okupatsioonidevahelisel ajal.

Puksoo oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu asutamise idee üks eestvedajaid.

Alates 1927. aastast korraldas Puksoo Tartu Ülikooli juures raamatukogunduse ja bibliograafia kursusi, mis olid aluseks raamatukoguhoidja kutseõppele. 1944. aastal moodustas ajaloo-keeleteaduskonnas bibliograafia kateedri.

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1934 andis ta välja raamatu "Raamat ja tema sõbrad: pilte raamatu ja kirja ajaloost, raamatu tehnikast ning raamatuharrastusest". Raamat ilmus sarjas Elav Teadus; Puksoo oli sarja toimetaja 1940. aastani. 1973. aastal anti raamatust välja 290-leheküljeline täiendatud trükk.

Puksoo on osalenud koguteose Eesti ajalugu (1935–) ja Eesti Entsüklopeedia (1932–1937) koostamise toimkonnas.

Korp! Sakala vilistlane.

1945. aastal arreteeriti Puksoo NKVD poolt ja ta viibis kuni 1954. aastani Narva ja Valga vangilaagrites. Talle pandi süüks koostööd Saksa okupatsioonivõimudega. Pärast vabanemist koostas ta mõningaid uurimusi ja ettekandeid.

Friedrich Puksoo suri 1969 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Hobid[muuda | muuda lähteteksti]

Puksoo hobi oli postmarkide, etikettide ja eksliibriste kogumine.

Friedrich Puksoo päev ja auhind[muuda | muuda lähteteksti]

23. jaanuarist 1990, Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäevast, tähistatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus Friedrich Puksoo päeva, mil tunnustatakse tema tööde ja tegemiste järgijaid. Alates 2007 antakse välja ka Friedrich Puksoo nimelist auhinda.

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]