Sirje Helme

Sirje Helme (sünninimi Sirje Reitel; sündinud 1. jaanuaril 1949 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Sirje Helme lõpetas 1967. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kunstiajaloolasena. 1995 kaitses magistritöö kunstiteaduses ning 2013. aastal doktoritöö teemal „Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme eesti kunstis“.

Oli aastatel 1973–1975 kirjastuse Kunst toimetaja, 1975–1996 almanahhi “Kunst” peatoimetaja, 1989–1990 kirjastuse Kunst peatoimetaja ning 1990–1992 kirjastuse Kunst direktor. 1993–2008 kirjastuse Kunst AS juhatuse liige.

1992–2005 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja ning 1995–1996 Sorosi Kaasaegse Kunsti Keskuste võrgustiku koordinaator.

2005. aastal asus Sirje Helme tööle Kumu kunstimuuseumi direktorina. 2009–2016 töötas Eesti Kunstimuuseumi peadirektorina ning on 2016. aastast SA Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige.

Akadeemiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

2012/2013. õppeaastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Pidanud loengud modernismist ja eesti kunstist pärast II maailmasõda aastatel 1989–1994 Eesti Muusikaakadeemia ja Teatriakadeemias, 1997/1998 ja alates 2003. aastast Tartu Ülikoolis, 1997/1998; 2000–2009 ja alates 2020. aastast Eesti Kunstiakadeemias.

Tema kunstiartikleid on avaldatud Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Horvaatias, Poolas, Rootsis, Itaalias, Venemaal jm rahvusvahelistes ajakirjades. Kureerinud näitusi Eestis, Leedus, Soomes, Sarajevos, Poolas, Saksamaal.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

"Lühike Eesti kunsti ajalugu" (koos Jaak Kangilaskiga), Kunst 1999, ISBN 589920222X
Viron Taiteen Historia. (koos Jaak Kangilaskiga) Tõlge soome keelde . Kustannus OY Taifuuni, 2000.
"Jüri Okas" (koos Tamara Luukiga), 2000, ISBN 998592844X

Popkunst Forever. Eesti popkunst 1960. ja 1970.aastate vahetusel. Eesti Kunstimuuseum, 2010.

Kujutavas kunstis toimunud muutused: taastamine, kohanemine, uuenemine (1955–69; lk 233–365). – Eesti kunsti ajalugu. 1940–1991. 6. köide, I osa. Eesti Kunstiakadeemia, väljaandja SA Kultuurileht, 2013.
Paradigmamuutus kümnendivahetusel. Popkunst. Kontseptuaalne ja geomeetriline kunst (lk 29–76); Realismi mõiste hajumine ja peavool kunstis (lk 83–180; Kaheksakümnendate lõpuaastad (lk 181–224). – Eesti kunsti ajalugu. 1940–1991. 6. köide, II osa. Eesti Kunstiakadeemia, väljaandja SA Kultuurileht, 2016.
101 Eesti kunstiteost. – Varrak, 2017.
Jüri Okas. Koostamine ja artikli autor. – Eesti Kunstimuuseum, 2017.
Leonhard Lapin. Koostamine ja artikli autor. – Eesti Kunstimuuseum, 2018
Eesti kunsti 100 aastat. – Raamatusari EV 100. Väljaandja : Riigikantselei ja AS Meedia, Post Factum, 2018.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sirje Helme isa oli skulptor Kalju Reitel. Tema kasuisa oli lavastaja Grigori Kromanov. Sirje Helme endine abikaasa on Mart Helme; neil on poeg Martin Helme ning tütred Maarja Vaino ja Triin van Doorslaer.

Tema hilisem elukaaslane oli kunstnik ja Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

1981 Eesti Kunstnike Liidu liige
1992 Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige, Rahvusvahelise Muuseumide Assotsiatsiooni liige (ICOM)
1993 Eesti Kunstiteadlaste ja Kunstikriitikute Ühingu liige
1999–2003 Euroopa Kultuurifondi juurde kuuluva APEXchange (Amsterdam) nõukogu liige
1999 Balti Kunstikeskuse (Visby) asutajaliige
1999–2003 Balti Kunstikeskuse (Visby) nõukogu liige
2000– tänaseni Eesti Kultuuriministeeriumi juures asuva Muuseuminõukogu liige
2005–2016 Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (LCAM) kollektsiooni ekspertkomitee liige
2007– 2011 International Foundation Manifesta nõukogu liige
2007 CIMAM (kaasaegse kunsti muuseumite assotsiatsioon) liige
2008 Läti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (LCAM) assotsiatsiooni asutajaliige
2008 Euroopa Kultuurifondi kunstiekspert, žürii liige
2008–2011 Tartu Ülikooli kuratooriumi liige

2010–2021 Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige
2014 Eesti Kunstnike Liidu auliige

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1996 – Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (näituse "Personaalne aeg" Eesti osakonna kureerimine)
2001 – stipendium "Ela ja sära"
2004 – Itaalia Vabariigi teeneteorden Ordine al Merito della Repubblica Italiana
2005 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[1]
2008 – Kristjan Raua preemia (Kumu kunstimuuseumi edukas käivitamine ja vedamine)
2008 – Ordre van Oranje-Nassau, Holland
2008 – Officer De L’Ordre De Leopold, Belgia
2012 – Chevalier de L’Ordre des Arts et des Lettres, Prantsusmaa
2013 – Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Teenetemärk
2015 – Välisministeeriumi kultuuripreemia
2023 – Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni III klassi komandöri teenetemärk (teenete eest Eesti ja Rootsi vaheliste suhete arendamisel).