Küpros

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar; endise riigi kohta vaata artiklit Küprose kuningriik.

Küprose Vabariik
kreeka Κυπριακή Δημοκρατία
Kypriakí Dimokratía
türgi Kıbrıs Cumhuriyeti
Küprose lipp Küprose vapp
Küprose lipp Küprose vapp
Küprose asendikaart
Riigihümn "Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν;
"Hümn vabadusele"
Pealinn Nikosia
Pindala 9251 km², de facto 5364 km²
Riigikeel(ed) kreeka, türgi
Rahvaarv 801 900 (2010)
Rahvastikutihedus 90 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Níkos Anastasiádis
Iseseisvus Suurbritanniast
16. augustil 1960
SKT elaniku kohta 18 430 USA dollarit (2004)
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .cy
ROK-i kood CYP
Telefonikood +357

Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub Türgist lõunas, Egiptusest põhjas ja Kreekast kagus. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suuremaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, misjärel tõi Türgi oma väed Küprosele. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutsevad riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed, mille kõrgeim tipp on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemid.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; seal pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

Loodusvarad[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, bentoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärses koguses. Küprose veevarud on napid.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Etniline koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Riigi ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad linnad:

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks:[1] Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond.

Küprose kaart Ringkonnad Kreeka kohanimi Türgi kohanimi
Nikosia ringkond Larnaca ringkond Limassoli ringkond Paphose ringkond Akrotiri Kyrenia ringkond Famagusta ringkond DhekeliaCyprus districts named.png
Info pildi kohta
Famagusta    Αμμόχωστος (Ammochostos)    Gazimağusa   
Kyrenia Κερύvεια (Keryneia) Girne
Larnaca Λάρνακα (Larnaka) Larnaka/İskele
Limassol Λεμεσός (Lemesos) Limasol/Leymosun
Nikosia Λευκωσία (Lefkosia) Lefkoşa
Paphos Πάφος (Pafos) Baf/Gazibaf

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli käibel nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II, mille kohaselt peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist ± 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele probleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turistide seas.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilised impordiartiklid on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamised ekspordiartiklid on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]