Küpros

See artikkel räägib praegusest riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar; endise riigi kohta vaata artiklit Küprose kuningriik.

---

Küprose Vabariik kreeka Κυπριακή Δημοκρατία Kypriakí Dimokratía türgi Kıbrıs Cumhuriyeti
Küprose lipp Küprose vapp
Riigihümn	"Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; "Hümn vabadusele"
Pealinn	Nikosia
Pindala	9251 km²
Riigikeel	kreeka, türgi
Rahvaarv	1 244 188 (1.07.2021)
Rahvastikutihedus	134,5 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Níkos Christodoulídis
Iseseisvus	Suurbritanniast 16. augustil 1960
SKT	21,652 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	25 658 $ (2017)
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.cy
ROK-i kood	CYP
Telefonikood	+357

Küprose Vabariik on loodusgeograafiliselt Aasias asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt Euroopasse kuuluv saareriik Vahemere idaosas, Väike-Aasia poolsaarest lõunas asuval Küprose saarel.

Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli all on pärast 1974. aasta Türgi invasiooni saare lääne- ja lõunaosa. Saare põhjaosas moodustatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi ala kuulub küll rahvusvahelise õiguse alusel Küprose Vabariigile, millel aga puudub kontroll ala üle. Küpros on alates 2004 Euroopa Liidu liige. Küprosest veel väiksemad Euroopa Liidu liikmed on Malta ja Luksemburg.

Nimi

Küprose kreekakeelse nime Κύπρος päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on mükeene keeles. Küprose nimi võib tuletuda sumerikeelsest sõnast vase või pronksi kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest küpressi või henna kohta.

Asend

Küpros asub Vahemere idaosas Türgist 71 kilomeetrit lõunas, 105 kilomeetrit Süüriast läänes ja 370 kilomeetrit Egiptusest põhjas. Saar asub Kreekast kagus.

Küprose Vabariik kontrollib alates 1974 Küprose saare lääne ja lõunaosas 5364 km² pindalaga ala. Küprose Vabariigil on 108 kilomeetri pikkune maismaapiir Suurbritanniale kuuluva Dhekelia sõjaväebaasi ja 48 kilomeetri pikkune maismaapiir Akrotiri sõjaväebaasiga.

Saare rannajoone kogupikkus on 648 kilomeetrit. Suuremad vahemaad saarel on idast läände 240 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 100 kilomeetrit.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Küprose ajalugu

Khirokitia kultuuri ümara põhiplaaniga hooned

Vanimad inimasustuse jäljed Küprose saarelt pärinevad aastatest 10 500 – 10 000 eKr. Küprose varaste asukate tegevuse mõjul surid saarel välja kääbusjõehobud ja kääbuselevandid, kelle luid on tuvastatud varaste lõkkeasemete asukohtades. Küproselt on leitud maailma vanimate kaevude asukohad. Saare teadaolevalt vanim asulakoht on dateeritud aastatesse 8600–8000 eKr. Asula kuulus maaviljelejatele, kuid mitte veel keraamikatundjatele. 5. aastatuhandel eKr tegutses Küprosel Khirokitia (Choirocoitia) kultuur, millele olid iseloomulikud ümara põhiplaaniga majad. Kultuur kadus maavärina tagajärjel 3800. aastal eKr.

Umbes 3500. aastal eKr hakati Küprosel kasutama metalle, eriti vaske. Umbes 2400. aastal eKr saabusid Küprosele Philia kultuuri esindajad, kes tõid kaasa pronksi töötlemise oskuse. Keskmine pronksiaeg kestis 1900.–1600. aastatel eKr. Noorema pronksiaja algus tõi kaasa hüksoslaste sissetungi saarele ja Egiptuse vaarao Thutmosis III maksukohuslaseks muutumise. Küprose varasemad kirjalikud jäljed on leitud Minose kultuuri ajast. Hiljem sattus Küpros hetiitide riigi mõjualasse. Hetiidi kuningate Tudḫaliya IV ja Suppiluliuma II ajal okupeerisid hetiidid saare lühiajaliselt sealsete vasekaevanduste kaitseks. 1230 eKr ründasid Küprost mererahvad ja 1190 eKr Egeuse põgenikud.

Aastal 1050 eKr algas Küprosel rauaaeg. Sel ajal rajati paljud tänapäeva Küprose asulad ja pärimuse järgi olid nende rajajateks Trooja sõjast naasnud Kreeka sõdalased. 8. sajandil eKr rajasid Küprosele oma kolooniad foiniiklased. 708 eKr hõivasid saare assüürlased, seejärel oli see taas Egiptuse mõjualas ja sattus 545 eKr Pärsia valdusse. Küprose valitsejad liitusid Joonia liiduga pärslastevastaseks ülestõusuks, kuid said lüüa. 333 eKr vallutas Küprose Aleksander Suur ja pärast tema surma sattus Küpros Ptolemaioste dünastia valdusse.

58 eKr vallutas Küprose Rooma riik, mille jagamise järel 395 sai Küpros Bütsantsi osaks. Aastal 45 saabusid Küprosele apostel Paulus ja saarelt pärit Barnabas, kes tõid saarele kristluse (Ap 13:4-12). 7. sajandist asusid Küprost ründama piraadid. Kolmanda ristisõja ajal vallutas Inglismaa kuningas Richard I Küprose ja andis selle 1192 Templiordule, kes saarel puhkenud ülestõusu järel müüsid Küprose Guy de Lusignanile, kes rajas Küprose kuningriigi. Pärast viimase Lusignani soost kuninga surma 1473 hõivas saare Veneetsia vabariik.

1570–1878 oli Küpros Osmanite riigi koosseisus.

1878–1960 kuulus Küpros Briti impeeriumi koosseisu. 1915 pakkusid britid Küprost Kreekale, kes keeldus sellest. 1925 sai Küpros Briti kroonikolooniaks. 20. sajandil kasvas Küprosel kreeklaste natsionalism, kes soovisid liituda Kreekaga, küprosetürklased soovisid aga jääda Briti võimu alla.

Jaanuaris 1950 korraldas Küprose Õigeusu Kirik referendumi, mille järgi soovis 96% küprosekreeklaste kogukonnast Kreekaga liitumist.

Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. Riigi esimeseks presidendiks sai Küprose Õigeusu Kiriku peapiiskop Makarios III. Britid jätsid saarele kaks sõjaväebaasi. 15. juulil 1974. aastal toimus Küprosel Dimitrios Ioannidisi juhtimisel riigipööre, mille eesmärgiks oli Küprose ühendamine Kreekaga. 20. juulil 1974 tungisid Türgi väed Küprosele, et hoida ära Küprose liitumist Kreekaga. Vaenupooli lahutama viidi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutsevad riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik, mis 2004 liitus Euroopa Liiduga.

Alates 2013. aastast on Küprose president Níkos Anastasiádis.

Loodus

 Pikemalt artiklis Küprose saar

Muflon

Küprose saar on pindalalt kolmas saar Vahemeres.

Pinnamood

Küprose saare lääneosa on pinnamoelt mägisem ja idaosa tasasem. Küprose edelaosas Tróodose mäestikus asub saare kõrgeim tipp Olümpose mägi (1953 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed, mille kõrgeim tipp on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Veestik

Küprose siseveekogude veehulk väheneb suviti, nii et paljud neist kuivavad täiesti. Riigi suurim veekogu on Limassoli soolajärv (pindala 10,65 km²). Riigi pikim jõgi on 98 kilomeetri pikkune Pedieosi jõgi.

Taimestik

18,7% saarest on kaetud metsaga. 2017. aasta seisuga oli Küprosel registreeritud 1640 kõrgemate taimede taksonit (liiki ja alamliiki), 244 introdutseeritud taksonit, 42 hübriidi ja 84 teadmata staatusega taksonit. 113 taimeliiki on endeemid.

Loomastik

Küprose endeemiline konnaliik Pelophylax cypriensis

Küprosel on tuvastatud 250 kalaliiki ja 6000 putukaliiki.

Küprosel on tuvastatud 3 liiki kahepaikseid, neist ainsa endeemse liigina Pelophylax cypriensis.

Küprosel leidub 3 liiki kilpkonnalisi, 11 sisalikuliiki ja 8 maoliiki, neist 3 mürkmadu .

Küpros asub rändlindude rändeteel, mida rändlindude parved ületavad kaks korda aastas. Küprosel on kohatud 416 linnuliiki. Saarel pesitsevatest lindudest on endeemsed küprose kivitäks ja küprose põõsalind.

Küprosel on registreeritud 30 liiki imetajaid, neist 19 liiki käsitiivalisi. Saare omapärasemaks imetajaks on mufloni alamliik.

Keskkonnakaitse

Kolm palmi Ayia Marina küla juures Paphose ringkonnas

Küprose loodust mõjutavad enim kliimasoojenemisest tingitud põuad, ebatõhus maakasutus, invasiivsed võõrliigid, ebaseaduslik jahipidamine ja metsatulekahjud. Küprose Vabariigis asub 30 kaitseala, sealhulgas 10 rahvusparki. Limassoli soolajärv kuulub Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Küpros on rajanud 6 Natura 2000 merekaitseala.

Riigi tõsiseim keskkonnaprobleem on ebatõhus jäätmekäitlus, kuna olmejäätmete hulk kasvas 2011. aastaks 1996. aastaga võrreldes 44,8%

2016 toodeti riigis 8856,2 tonni kasvuhoonegaase.

Loodusvarad

Antiikajal asusid Küprosel Lähis-Ida tuntumad vasekaevandused. Tänapäeva Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, bentoniit ja pigmentmullad; kuid ühtegi neist ei leidu märkimisväärses koguses. Küprose mageveevarud on napid.

Küprose maastik

Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (+10...+13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26...35 °C), (juuli–august +40°). Suviti tabavad Küprost põuad, talviti sajab mägedes lund. Põhja-Küprose Türgi Vabariigi alal mõõdeti 1. augustil 2010 +45,6 °C sooja. Madalaim mõõdetud temperatuur riigis on olnud –16 °C külma.

Haldusjaotus

Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks (eparhia, επαρχίες): Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond. Küprose Vabariigiga piirnevas Suurbritannia haldusalas olevas Dhekelia sõjaväebaasis asub neli Küprose eksklaavi.

Küprose kaart	Ringkonnad	Kreeka kohanimi	Türgi kohanimi
	Famagusta	Αμμόχωστος (Ammochostos)	Gazimağusa
	Kyrenia	Κερύvεια (Keryneia)	Girne
	Larnaca	Λάρνακα (Larnaka)	Larnaka/İskele
	Limassol	Λεμεσός (Lemesos)	Limasol/Leymosun
	Nikosia	Λευκωσία (Lefkosia)	Lefkoşa
	Paphos	Πάφος (Pafos)	Baf/Gazibaf

Küprose Vabariigi suuremad linnad:

• Nikosia (Lefkosía)
• Limassol (Lemesós)
• Larnaca (Lárnaka)
• Paphos (Páfos)
• Aradíppou
• Paralímni

Riigikord

Küprose Vabariik on presidentaalne riik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Riigipeale kuulub täidesaatev võim. President valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks rahvahääletusel kahes voorus. Presidendi ametikoht kuulub küprosekreeklastele. Riigis on ka küprosetürklastele kuuluv asepresidendi koht, kuid alates 1974 invasioonist on see vakantne.

Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline esindajatekoda, kuhu kuulub 80 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. 56 kohta on määratud küprosekreeklastele ja 24 küprosetürklastele, kuid alates 1974 invasioonist on küprosetürklaste kohad vakantsed.

Küprose viimased parlamendivalimised toimusid 22. mail 2016. Valimiste järel sai esindajatekojas Demokraatlik Kongress 18, Töötava Rahva Edupartei 16, Demokraatlik Partei 9, Sotsiaaldemokraatide koalitsioon 3 ja Kodanikeliit 3 kohta, lisaks pääses parlamenti 2 sõltumatut kandidaati.

Küprose Vabariigi õigussüsteem on moodustatud inglise tavaõiguse ja tsiviilõiguse baasil. Põhiseadus ratifitseeriti 16. augustil 1960.

Küpros on 1. jaanuarist 2004 Euroopa Liidu ja 2008 alates eurotsooni liige.

Rahvastik

2017 lõpus elas Küprose Vabariigis 864 200 elanikku, kellest 421 500 olid mehed ja 442 700 naised. Rohkem inimesi elab Nikosia ringkonnas – 335 900 ja Limassoli ringkonnas – 242 000 elanikku, kõige vähem Famagusta ringkonnas – 47 500 elanikku. 2017 oli Küprose töötuse määr 11,1%, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid Kreeka, Hispaania ja Itaalia järel.

Etniline koosseis

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

• 78% küprosekreeklased
• 18% küprosetürklased
• 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeele kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

Vanusjaotus

2017. aasta lõpu seisuga oli Küprose Vabariigi elanikkonna vanusjaotus

Vanuskohort	Osakaal (%)
0–14	16,2
15–64	67,9
üle 65-aastased	15,9

Keeled

Riigi ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Religioon

Küprosekreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1,2% saare elanikest on katoliiklased (maroniidid), kes kuuluvad Küprose maroniidi peapiiskopkonna alla. 2016 seisuga tegutses Küprosel 8 katoliku ilmikpreestrit ja 4 regulaarvaimulikku. Küprosetürklased on moslemid (sunniidid).

Haridus

Küprose Vabariigi kõrgharidussüsteem on neljaastmeline: algharidus, põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Riigis on igas kõrgharidusastmes erakoolid ja avalik-õiguslikud koolid. 2015/2016 õppeaastal oli Küprosel õppetööga hõivatud 181 537 isikut.

2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 726 lasteaeda, kus oli 30 471 last, kellest 13 530 asus eralasteaedades. Põhiharidust oli võimalik saada 362 koolist ja põhihariduse omandamisega oli seotud 54 292 õpilast, kellest 4690 õppis erakoolis. Riigis tegutses 167 keskkooli, kus õppis 55 711 õpilast, kellest 9926 erakoolis.

Küprose Vabariigis on kõrgharidust võimalik omandada 48 kõrgkoolis. 1989 rajati avalik-õiguslik Küprose ülikool. Riigi teised olulised kõrgkoolid on 2004 rajatud Küprose Tehnikaülikool ja 1961 loodud Küprose Euroopa ülikool.

Riigikaitse

Küprose Rahvuskaardi sõdur

Küprose Vabariigi riigikaitset teostab Küprose Rahvuskaart. Küprosel kehtib ajateenistuskohustus, mille raames kuuluvad kõik 18–50-aastased mehed sõjaväekohuslaste alla. Ajateenistus kestab 14 kuud.

Küprose Rahvuskaard jaguneb relvajõududeks, kodukaitseks ja reservväeks. Relvajõudude koosseisu kuuluvad staap, värbamiskeskus, jalavägi, tankivägi ja suurtükivägi, inseneriüksus, logistikaüksus, meditsiiniüksus.

Siseriiklikku korda tagab Küprose Politseiamet, mida juhib politseiameti juht. Politseiamet jaguneb: väljaõppe valdkonnaks, administratsiooniks, toetuse valdkonnaks ja operatsioonide valdkonnaks. Väljaõppe valdkonna alla kuuluvad politseiakadeemia ja värbamiskeskus. Administratsiooni valdkonna alla kuuluvad IT-osakond, auditi ja inspektsiooni direktoraat, finantsdirektoraat ja Euroopa Liidu politseialase koostöö direktoraat. Toetusvaldkonna alla kuuluvad liikluspolitsei osakond ja tehnoloogia arendamise osakond. Operatsioonide valdkonna alla kuuluvad kuritegevusega võitlemise osakond, kriminalistika osakond ja narkokuritegevusega võitlemise osakond.

Majandus

Kehtiv rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli käibel Küprose nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II, mille kohaselt peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist ± 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele probleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turistide seas.

Põhilised impordiartiklid on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamised ekspordiartiklid on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

Taristu

Teed

Saare teedel kehtib vasakpoolne liiklus. Küprosel on üsna hea kiirteedevõrk: 38,6 km kiirteedega 100 000 elaniku kohta on Küprose Vabariik ELi suurima kiirteede tihedusega. Maksimaalne kiiruspiirang on kiirteedel 100 km/h, kahesuunalistel maanteedel 80 km/h, asulates 65 km/h ja linnades 50 km/h. Saare lõunaosas on pidev ühendus kiirteede kaudu Paphosest Agia Napasse ja põhja poole Nikosiani. Kogu teedevõrk oli 2011. aastal umbes 20 006 km pikk, millest 12 439 km oli asfalteeritud.

Sadamad

Larnaca sadam ja Limassoli sadam asuvad Küprose lõunaosas. Lisaks kaupade ja konteinerite käitlemisele on seal ka parvlaevaühendused, muuhulgas Haifasse ja Liibanoni. Turismi seisukohalt on need olulised ka ristluslaevade jaoks.

Lennuliiklus

Vaata ka: Küprose lennujaamade ja lennuväljade loend

Vaata ka: Küprose lennukompaniide loend

Larnaca rahvusvaheline lennujaam ja Paphose rahvusvaheline lennujaam on need kaks lennujaama, mis asuvad Küprose Vabariigi de facto territooriumil. Esimene teenindab ka pealinna Nikosiat, mille vana lennujaam on alates 1974. aastast suletud. Saare põhjaosa teenindab Ercani rahvusvaheline lennujaam. Nikosia vana lennujaam on alates 1974. aastast suletud, kuna see asub ÜRO kaitsetsoonis.

Raudtee

Küprose saarel toimis 20. sajandil raudtee, mis aastal 1952 likvideeriti.

Sport

Küprose populaarseim spordiala on jalgpall ja riigis tegutseb Küprose jalgpallikoondis. 2012 jõudis jalgpalliklubi APOEL FC Euroopa meistriliigas veerandfinaali. Riigi suurim staadion on 1999 avatud GSP staadion Nikosias, kus on 22 859 istekohta.

Küprose teised populaarsed spordialad on autosport, korvpall ja ragbi. Riigi üks tuntumaid sportlasi on tennisist Márkos Bagdatís.

Küprose Vabariigi sportlased on võistelnud olümpiamängudel alates 1980. aasta suveolümpiamängudest Moskvas. Riigi ainsa olümpiamedali on võitnud Pavlos Kontides meeste laserklassi purjetamises 2012. aasta suveolümpiamängudelt Londonis.

Kultuur

Vanakreeka mütoloogia järgi sündis Küprosel Aphrodite. Sandro Botticelli (1485)

Küpros kultuuris tuleb eristada küprosekreeklaste ja küprosetürklaste kultuuri. Küprosekreeklaste kultuur kuulub kreeka kultuuriruumi. Lähis-Ida ajaloost tingituna on Küprosel palju vanu arhitektuurimälestisi eriajastutest: hellenismi ajastust, rooma ajast, bütsantsi ajast ja Küprose kuningriigi ajast. Riigis asub arvukalt vanu kloostreid. Paphos kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Igal aastal peetakse Limassoli karnevali.

Küprosel on tähtis koht vanakreeka mütoloogias: Küprosel sündisid Antiik-Kreeka ilujumalanna Aphrodite, vegetatsioonijumal Adonis ja skulptor Pygmalion.

Küproselt pärinesid stoikute filosoofilise koolkonna rajaja Zenon Kitionist ja algkristluse misjonär Barnabas.

Rahvuspühad

• 1. aprill – küproslaste revolutsioon Briti okupatsiooni vastu
• 1. oktoober – iseseisvuspäev

Muusika

 Pikemalt artiklis Küprose muusika

Küprose muusika hõlmab traditsioonilist muusikat, lääne mõjuga klassikalist ja popmuusikat. Küprose muusikat on mõjutanud ka bütsantsi muusika. Küprose esinejad on osalenud Eurovisioonil alates 1981. aastast. Riigi esindaja saavutas parima koha 2018, kui jäädi Iisraeli järel teisele kohale. Popmuusik George Michaeli isa oli päritolult küprosekreeklane. Lääne muusikaedetabelitesse on edukaima bändina jõudnud Monsieur Doumani. Tänapäeval on populaarsed Küproselt pärit lauljad Ánna Víssi ja Elefthería Eleftheríou.

Köök

 Pikemalt artiklis Küprose köök

Meedia

Valitsusväline organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud näeb Küprose Vabariigis ajakirjandusvabaduse osas märgatavaid probleeme.

Rahvuslik ringhäälinguorganisatsioon on Cyprus Broadcasting Corporation (CyBC).

2021. aastal kasutas 90,8% Küprose elanikest internetti.

Muuseumid

Saare vanim muuseum on Küprose Muuseum, mis asutati 1882. aastal. Teised suuremad muuseumid on Leventise muuseum ja Küprose Kiriku kollektsioon, mida tuntakse Ikoonimuuseumina; mõlemad asuvad Nikosia vanalinnas. Riikliku muinsuskaitseministeeriumi alluvuses on 15 muuseumi.

Kunst

Kaasaegse küprose maalikunsti rajajateks on Adamantios Diamantis ja Christopheros Savva. Kaasaja üks tuntumaid kunstnikke on Andreas Efstathiou.

Teater ja film

Küprose suurim teater asub Nikosias.

1971. aastal asutati Küprose Teatriorganisatsioon (THOC), mis haldab riiklikke teatrilavasid ja Küprose teatrimuuseumi ning edendab era- ja munitsipaallavasid. Üritused on liigitatud Main Stage, New Stage, Experimental Stage ja Children’s Stage. THOC on Euroopa Teatrikonventsiooni liige.

Küpros on William Shakespeare'i näidendi "Othello" tegevuspaigaks. Saarel elas mõned aastad kirjanik Lawrence Durrell. Kaasaja üks tuntumaid Küprose luuletajaid on Kyriakos Charalambides.

Küprosel tegutses 2011 kokku 30 kino. Küprosel on filmitud 1960 linastunud Otto Premingeri film "Exodus" ja osad John Wayne'i filmi "The Longest Day" võtted. Saarelt on pärit filmitegija Michalis Kakogiannis ("Kreeklane Zorbas".).

Eesti ja Küprose suhted

Küprose Vabariik tunnustas Eesti taasiseseisvumist 12. septembril 1991 ja diplomaatilised suhted sõlmiti 22. jaanuaril 1992. Küprose suursaadik resideerib Soome pealinnas Helsingis, Eesti suursaadik Kreeka pealinnas Ateenas. Eesti ja Küprose vahel on sõlmitud turismialase koostöö lepe, kultuuri- ja hariduskoostöö lepe, samuti kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe.

Küprosel on visiidil käinud president Arnold Rüütel (2004) ning peaministrid Andrus Ansip (2006), Taavi Rõivas (2016) ja Jüri Ratas (2017). Eestit külastas 2004 president Tássos Papadópoulos.

Küpros on Eesti üks suuremaid otseinvesteeringute sihtriike. Peamised investeerimissektorid on veondus ja laondus, finants- ja kindlustustegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. Eesti ja Küprose kaubandussuhete eksport moodustas 2017. aastal 41,8 miljonit eurot ja import 14 miljonit eurot. Peamised ekspordiartiklid on kalliskivid, väärismetallid ja mineraalsed tooted, peamised impordiartiklid metallid ja metalltooted.

Veebruaris 2010 toimusid Nikosias ja Paphosel Rudolf Tobiase keelpillikvarteti kontserdid. 2003 oli Tallinnas Niguliste kirikus Küprose sakraalkultuuri tutvustav maalinäitus. 2000 külastas Küprose Aphrodite festivali Rahvusooper Estonia.

Eesti jalgpallikoondis on Küprose jalgpallikoondisega kohtunud 2018. aasta seisuga 8 korda.

Küpros on kujunenud eestlastele üheks olulisemaks turismisihtkohaks. 2011 rahvaloenduse andmetel oli Eestist Küprosele alates 2000. aastast välja rännanud 95 inimest.

Vaata ka

• Põhja-Küprose Türgi Vabariik
• Eesti-Küprose suhted
• Küprose riigipeade loend
• Küprose jalgpallikoondis
• Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel