2015. aasta Riigikogu valimised

Allikas: Vikipeedia
2015. aasta Riigikogu valimised

← 2011 1. märts 2015 2019 →

Kõik Riigikogu 101 kohta
51 kohta vajalik enamuse saavutamiseks
Osavõtt 64,2% (Tõus1,2pp)

 
Juht Taavi Rõivas Edgar Savisaar Sven Mikser
Erakond Reformierakond Keskerakond SDE
Eelmised valimised 33 kohta, 28,6% 26 kohta, 23,3% 19 kohta, 17,1%
Võidetud kohti 30 27 15
Kohtade muutus Langus3 Tõus1 Langus4
Hääli 158 971 142 460 87 190
Protsent 27,7% 24,8% 15,2%
Muutus Langus 0,9pp Tõus 1,5pp Langus 1,9pp

 
Juht Urmas Reinsalu Andres Herkel Mart Helme
Erakond IRL Vabaerakond EKRE
Eelmised valimised 23 kohta, 20,5% Ei osalenud 0 kohta, 2,1%
Võidetud kohti 14 8 7
Kohtade muutus Langus9 Tõus8 Tõus7
Hääli 78 697 49 883 46 772
Protsent 13,7% 8,7% 8,1%
Muutus Langus 6,8pp Uus erakond Tõus 6,0pp

2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.

Peaminister enne valimisi

Taavi Rõivas
Reformierakond

Peaminister pärast valimisi

Taavi Rõivas
Reformierakond

2015. aasta Riigikogu valimised olid XIII Riigikogu korralised valimised. Valimised toimusid 1. märtsil 2015.[1] Eelhääletamine ja e-hääletamine toimusid 19. veebruarist 25. veebruarini ja neil osales 33% hääleõiguslikest kodanikest.[2]

Valimistulemus[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgsed valimistulemused selgusid 1. märtsi hilisõhtul:[3][4]

2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused
Erakond Ideoloogia Häälte arv % +/- Mandaate +/-
  Eesti Reformierakond klassikaline liberalism 158 971 27,7% –0,9% 30 –3
  Eesti Keskerakond tsentrism, sotsiaalliberalism 142 460 24,8% +1,5% 27 +1
  Sotsiaaldemokraatlik Erakond sotsiaaldemokraatia, Kolmas tee 87 190 15,2% –1,9% 15 –4
  Isamaa ja Res Publica Liit konservatism, liberaalne konservatism 78 697 13,7% –6,8% 14 –9
  Eesti Vabaerakond rahvuslik konservatism 49 883 8,7% 8
  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond rahvuslik konservatism, rahvuslus 46 772 8,1% 7
5% künnis: 28 707,7 häält
  Erakond Eestimaa Rohelised roheline ideoloogia 5 193 0,9% –2,9% 0
  Rahva Ühtsuse Erakond konservatiivne liberalism 2 289 0,4% 0
  Eesti Iseseisvuspartei eesti rahvuslus 1 047 0,2% –0,7% 0
  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei sotsialism 764 0,1% 0
  Üksikkandidaadid 887 0,2% –2,6% 0
Kokku 574 153 100,0% 101

Valimisaktiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Valimisnimekirjades oli 899 793 hääleõiguslikku Eesti Vabariigi kodanikku. Neist käis hääletamas 577 910.[5] Valimisaktiivsus Vabariigi Valimiskomisjoni andmetel[2]. Kokku käis valimas 64,2% hääleõiguslikest valijatest.

Maakond 6 päeva

enne VP, %

5 päeva

enne VP, %

4 päeva

enne VP, %

VP

kell 12, %

VP

kell 16, %

VP

kell 20, %

Harju maakond 3,4 5,0 9,0 46,6 61,5 69,7
Hiiu maakond 8,3 9,8 15,1 51,8 56,5 62,4
Ida-Viru maakond 3,3 4,9 9,2 31,5 47,7 55,0
Jõgeva maakond 5,2 7,0 12,9 41,1 53,4 59,9
Järva maakond 5,4 7,0 12,5 43,2 53,3 60,8
Lääne maakond 6,3 7,9 12,5 40,1 54,7 62,0
Lääne-Viru

maakond

5,0 6,7 11,7 38,9 52,2 59,7
Põlva maakond 5,3 7,2 13,2 42,2 53,6 61,2
Pärnu maakond 4,8 6,7 11,1 37,9 52,2 60,6
Rapla maakond 4,7 6,5 11,7 39,8 54,5 63,1
Saare maakond 6,2 8,0 13,2 42,3 52,6 58,7
Tartu maakond 3,0 4,5 8,5 43,1 55,4 63,8
Valga maakond 5,2 7,2 12,7 42,4 51,0 56,9
Viljandi maakond 6,1 8,1 13,1 40,4 52,9 59,0
Võru maakond 5,1 6,9 12,3 41,6 53,2 60,3
Tallinn 9,0 11,2 15,6 44,9 59,8 69,4
Tartu 15,5 17,1 22,6 44,6 58,4 66,4
E-hääli 12,9 15,4 19,6
Kokku 19,5 24,0 33,0 42,3 56,1 64,2

Valimissüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada kaheteistkümnes valimisringkonnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilise kandidaatide nimekirja, milles erakond on reastanud kõik ringkondades esitatud kandidaadid.

Valimistulemused tehakse kindlaks kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid ning pärast seda jaotatakse üleriigiliselt kompensatsioonimandaadid. Kokku on 101 mandaati, mis on jagatud 12 ringkonna vahel[6].

Mandaatide jaotus ringkondade vahel[muuda | muuda lähteteksti]

Vabariigi Valimiskomisjon jaotas 27. novembril 2014 mandaadid 12 valimisringkonna vahel järgmiselt[7]:

Erakonnad ja üksikkandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis oli enne valimisi registreeritud parteisid kokku 11[8].

XII Riigikogus esindatud erakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Reformierakond[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Reformierakonnal oli detsembris 2014 Riigikogus 33 kohta 101st. Lisaks oli erakonda astunud kaks fraktsioonita Riigikogu liiget. Erakonna esimeheks ja peaministriks sai kevadel 2014 pärast Andrus Ansipi tagasiastumist endine sotsiaalminister ja Riigikogu liige Taavi Rõivas[9], kes oli erakonna esinumber ka 2015. aasta valimistel.[10] Reformierakonnal oli Riigikogus suurim fraktsioon ning valitsuses oli neil ühtekokku 8 ministrit. Nad olid valitsuskoalitsioonis alates märtsist 2014 Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga[11]. Reformierakonna valimisloosung oli "Kindlalt edasi!".

Eesti Keskerakond[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Keskerakonnal oli detsembris 2014 Riigikogus 19 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast 2011. aasta valimisi 7 saadikut. Erakonna esimees oli Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes oli erakonna esinumber[12]. Erakond oli opositsioonis. Keskerakonna valimisloosung oli "Teeme teisiti!".

Isamaa ja Res Publica Liit[muuda | muuda lähteteksti]

IRL-l oli detsembris 2014 suurim opositsioonipartei Riigikogus. Neil oli Riigikogus 22 kohta. Erakonnast ja fraktsioonist oli lahkunud pärast eelmisi valimisi 1 parlamendiliige ning erakonda oli astunud samuti üks parlamendiliige. Erakonna esimees oli Riigikogu liige ja endine kaitseminister Urmas Reinsalu, kuid peaministrikandidaadiks kinnitas erakonna volikogu 21. septembril 2014 endise peaministri ja endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi[13]. IRL oli valitsuses kuni 2014. aasta märtsini, mil Reformierakond vahetas nad sotsiaaldemokraatide vastu välja. IRL-i valimisloosung oli "Parem haridus, parem töö, parem palk.".

Sotsiaaldemokraatlik Erakond[muuda | muuda lähteteksti]

SDE oli detsembris 2014 Riigikogus esindatud 19 saadikuga. Erakonda oli astunud kaks endist Keskerakonna saadikut ja lisaks kandideeris SDE nimekirjas Keskerakonnast lahkunud parteitu Riigikogu liige Olga Sõtnik[14]. Erakonna esimees oli kaitseminister Sven Mikser, kes oli esinumber ja peaministrikandidaat ka 2015. aasta valimistel. Valitsuses oli SDE esindatud kuue ministriga. Erakond sai valitsusparteiks 2014. aasta märtsis. SDE valimisloosung oli "Inimeste eest!".

XII Riigikogus esindamata erakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

24. märtsil 2012 ühinesid Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eestimaa Rahvaliit ning uueks nimeks võeti Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. XI Riigikogus oli Rahvaliit esindatud 6 saadikuga, kuid XII Riigikogus esindus puudus. Erakonna esimees oli Mart Helme, kes oli ka erakonna esinumber valimistel. EKRE valimisloosung oli "On aeg!".
Erakond ei ületanud 2011. aasta Riigikogu valimistel valimiskünnist ning jäi XII Riigikogust välja. Erakonna esimees oli Aleksander Laane.
Eelmistel valimistel sai EIP 0,45% häältest. Erakonna esimees oli Vello Leito.

Uued erakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

RÜE sai ametlikult erakonnaks 4. septembril 2014. Erakonna üheks asutajaks ja esimeheks oli endine Euroopa Parlamendi liige ja endine Reformierakonna liige Kristiina Ojuland.
Eesti Vabaerakonna asutav koosolek toimus 20. septembril 2014. Erakond registreeriti ametlikult Äriregistri andmetel 7. oktoobril 2014. Erakonna esimeheks valiti Riigikogu liige ja endine IRL liige Andres Herkel. 11. jaanuaril 2015 oma üldkogul kinnitas Vabaerakond oma peaministrikandidaadiks Artur Talviku[15]. Vabaerakonna valimisloosung oli "Aru pähe!"

Üksikkandidaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Valimiskomisjonile esitasid dokumendid enda registreerimiseks 13 üksikkandidaati, kellest registreeriti Ilmar Ibragimov, Jaak Vackermann, Greete Reinson, Marek Ranne, Henn Leetna, Urmo Karusoo, Svetlana Ivnitskaja, Maarika Pähklemäe, Tarmo Porroson, Ege Hirv ja Heli Koit. Toomas Kaldalu ning Toomas Torb jätsid maksmata kautsjoni ja seetõttu neid ei registreeritud kandidaatideks[16].

Valimistel mitte osalenud erakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kampaania[muuda | muuda lähteteksti]

Välikampaania algas juba novembris, kui Sotsiaaldemokraatlik Erakond pani välja plakatid, millel mitmeid eesti kirjandusklassikuid sotsiaaldemokraatideks nimetati. Lisaks Gustav Suitsule, Eduard Vildele ja Friedebert Tuglasele nimetati sotsiks ka Anton Hansen Tammsaaret. Selle vastu protesteeris A.H. Tammsaare muuseumi direktor Maarja Vaino.[17][18] Suurem välikampaania algas jaanuari alguses.[19]

A. H. Tammsaaret sotsiaaldemokraadina esitlenud plakat Tallinnas

Esimest korda tehti välikampaaniat ka välisriigis – SDE oli Helsingis välja pannud oma valimisplakatid.[20]

Prognoosid[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on toodud TNS Emori ja Turu Uuringute AS uuringud erakondade populaarsusest enne valimisi.

Kuupäev Ref SDE Kesk IRL EKRE Rohe Vaba Teised Eelistuseta Koal Opo Uuringufirma
26. veeb 26% 19% 22% 16% 6% <1% 9% 1% 45% 55% TNS Emor
23. veeb 22% 18% 27% 16% 6% <1% 6% 5% 35% 40% 60% Turu Uuringute
19. veeb** 23% 20% 22% 14% 9% 2% 9% 1% 15% 43% 57% TNS Emor
8. veeb* 22% 16% 26% 15% 6% <1% 6% 9% 38% 62% Turu Uuringute
Jan 15 25% 18% 22% 15% 5% 2% 8% 4% 30% 43% 57% TNS Emor
Det 14 32% 21% 23% 16% 2% 2% 1% 3% 30% 53% 47% TNS Emor
Nov 14 29% 22% 22% 18% 2% 4% 2% 1% 26% 51% 49% TNS Emor
Okt 14 27% 19% 27% 16% 3% 3% 2% 3% 35% 46% 54% TNS Emor
Sep 14 27% 23% 26% 18% 2% 3% 1% 33% 50% 50% TNS Emor
Aug 14 29% 26% 25% 15% 4% 1% 0% 34% 55% 45% TNS Emor
Jul 14 31% 24% 24% 16% 3% 1% 1% 36% 55% 45% TNS Emor
Jun 14 31% 25% 24% 14% 2% 2% 1% 33% 56% 44% TNS Emor
Mai 14 29% 27% 24% 15% 2% 3% 1% 34% 56% 44% TNS Emor
Apr 14 25% 28% 22% 19% 3% 1% 1% 35% 53% 47% TNS Emor

** – 19. veebruari küsitlustulemused tellis Postimees ja seal kasutati TNS Emori uuringut.

* – veebruarikuu küsitluses kasutas Eesti Rahvusringhääling TNS Emori asemel Turu Uuringute AS küsitlust, mille metoodika erineb eelmisest, mistõttu küsitlused ei ole omavahel üks ühele võrreldavad.

Ref – Reformierakond; SDE – Sotsiaaldemokraatlik Erakond; Kesk – Keskerakond; IRL – Isamaa ja Res Publica Liit; EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond; Rohe – Erakond Eestimaa Rohelised; Vaba – Vabaerakond

Eelistuseta – iga kuu tuuakse välja küsitluses nende vastajate hulk, kes ei oma eelistust. Need ei ole arvestatud erakondade toetusprotsendis.

Koal – koalitsioonierakondade (Ref ja SDE) toetus; Opo – opositsioonierakondade toetus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse veebileht
  2. 2,0 2,1 http://rk2015.vvk.ee/participation.html
  3. http://valimised.err.ee/v/riigikogu_valimised_2015/valimisuudised/cc52673c-a9d7-4065-8ffc-b1dc92288169
  4. http://rk2015.vvk.ee/voting-results.html
  5. http://rk2015.vvk.ee/detailed.html
  6. Valimistulemuste kindlakstegemine Riigikogu valimistel[alaline kõdulink]
  7. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Mandaatide jaotamine XIII Riigikogu valimistel
  8. "Äriregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2014. Vaadatud 11. oktoober 2021.
  9. Taavi Rõivas sai Reformierakonna esimeheks
  10. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. detsember 2014. Vaadatud 22. detsembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. Reformierakonna ja SDE koalitsioonilepe sai allkirjad
  12. http://uudised.err.ee/v/eesti/06bf4ec7-e133-4513-afb0-ed18ef06c23c
  13. Juhan Partsist sai IRLi peaministrikandidaat
  14. http://poliitika.postimees.ee/3016215/sotnik-puuab-riigikokku-paaseda-sotside-nimekirjas
  15. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 21. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  16. http://vvk.ee/valimiste-korraldamine/vvk-uudised/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-874-kandidaati/
  17. SDE õigustab kirjanik Tammsaare rakendamist sotside valimisvankri ette, 17. november 2014
  18. http://uudised.err.ee/v/eesti/a0e19752-4866-44d5-b658-33af95311f01
  19. http://www.postimees.ee/366383/parteid-puuavad-kampaania-arvelt-kokku-hoida
  20. "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2015. Vaadatud 1. märts 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)