Saare maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Saaremaa (maakond).

Saare maakond

Saare maakonna vapp
Saaremaa vapp
Saare maakonna lipp
Saaremaa lipp

Pindala: 2922 km²
Elanikke: 31 706 (1.01.2015)[1]
Rahvastikutihedus: 10,9 in/km²
Maakonnalinn: Kuressaare
Saare maakonna asendikaart

Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Eesti iseseisvumisel moodustatud Saare maakond likvideeriti 1950. aasta haldusreformiga, mil Eesti NSV-s moodustati maarajoonid ning Saaremaast sai Kingissepa ja Orissaare rajoon. 1. jaanuarist 20. jaanuarini 1990 Kingissepa maakond. Saare maakond taastati 1991. aastal.[viide?]

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Saare maakond asub Lääne-Eestis. Saare maakonna naabermaakonnad on põhjas Hiiu ning idas Lääne ja Pärnu maakond.

Linnajuhtimine ja haldusorganid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 17. oktoobrist 2011 on maavanem Kaido Kaasik.[2]

Next.svg Pikemalt artiklis Saare Maavalitsus[3]

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda:

Linn Saaremaa omavalitsused nummerdatult
Vallad

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Saare maakonnas 34 723 elanikku. Neist 46,90% oli mehi ja 53,10% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 10,43‰, suremuse üldkordaja 12,70‰ ja loomulik iive –2,28‰. 98,32% elanikest olid eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15–64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr[4] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².[5]

Rahvaloendused[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal loendati Kuressaares 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. Maaelanike hulgas (ilma Ruhnuta) oli eestlasi 53 242, rootslasi 4, sakslasi 106, venelasi 99 ja juute 1. Protsentuaalselt loeti maakonnas eestlaste arvuks 1922. aasta rahvaloenduse ajal 98,9 ja 1934. aastal 99.[6]

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. Valdades (taas ilma Ruhnuta) elas 50 833 eestlast, 5 rootslast, 79 sakslast, 75 venelast ja 1 juut.

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 490 küla.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuressaare

Alevikud[muuda | muuda lähteteksti]

Aste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Nasva - Orissaare - Salme - Valjala

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Aaviku - Abaja - Abruka - Abula - Aljava - Anepesa - Angla - Anijala - Anseküla - Ansi - Arandi - Ardla - Are küla - Ariste (Orissaare) - Ariste - Arju - Aru - Aruste - Aste - Asuka - Asuküla - Asva - Atla - Audla - Aula-Vintri - Austla - Easte - Eeriksaare - Eikla - Eiste - Endla - Ennu - Haamse - Haapsu - Haeska (Pihtla) - Hakjala - Hellamaa - Hiievälja - Himmiste - Hindu (Salme) - Hindu (Orissaare) - Hirmuste - Hämmelepa - Hänga - Hübja - Igaküla - Iide - Iilaste - Ilpla - Imara - Imavere - Irase - Iruste - Jaani - Jauni - Jootme - Jursi - Jõe (Laimjala) - Jõe (Lääne-Saare) - Jõelepa - Jõempa - Jõgela - Jõiste - Jämaja - Järise - Järve - Järveküla - Jööri - Kaali - Kaarma - Kaarma-Kirikuküla - Kaarmise - Kaavi - Kahtla - Kahutsi - Kailuka - Kaimri - Kaisa - Kaisvere - Kakuna - Kalju - Kallaste (Kihelkonna) - Kallaste (Muhu) - Kallemäe - Kalli - Kalma - Kalmu - Kandla - Kangrusselja - Kanissaare - Kantsi - Kapi - Kapra - Karala - Kareda - Kargi - Karida - Karja - Karujärve - Karuste - Kasti - Kaubi - Kaugatoma - Kaunispe - Kavandi - Kehila - Kellamäe - Keskranna - Keskvere - Keskvere - Kesse - Kiirassaare - Kingli - Kipi - Kiratsi - Kiritu - Kiruma - Kogula (Kärla) - Kogula (Valjala) - Koguva - Koidu - Koidula - Koiduvälja - Koigi (Pöide) - Koikla - Koimla - Koki - Koksi - Koovi - Kopli - Kotlandi - Kotsma - Kugalepa - Kuiste - Kuivastu - Kuke - Kärla-Kulli - Kungla (Lääne-Saare) - Kungla (Valjala) - Kuninguste - Kuralase - Kuremetsa - Kurevere - Kuumi - Kuuse - Kuusiku (Kihelkonna) - Kuusiku (Pihtla) - Kuusnõmme - Kõiguste - KõinastuKõljala - Kõnnu - Kõnnu - Kõriska - Kõrkküla - Kõrkvere - Kõruse - Kõõru - Käesla - Käku - Käo - Kärdu - Kärla-Kirikuküla - Kärneri - Kübassaare - Küdema - Külasema - Külma - Laadjala - Laadla - Laheküla (Laimjala) - Laheküla (Pihtla) - Laheküla (Muhu) - Laheküla (Orissaare) - Laheküla (Lääne-Saare) - Lahetaguse - Laimjala - Lalli - Laoküla (Lääne-Saare) - Lassi - Laugu - Leedri - Leeskopa - Lehtmetsa - Leina - Leisi (Pöide) - Lepiku - Levala - Levalõpme - Liigalaskma - Liiküla - Liiva (Leisi) - Liiva (Pihtla) - Liiva (Mustjala) - Liiva (Orissaare) - Liiva (Kihelkonna) - Liiva (Muhu) - Liiva-Putla - Lilbi (Lääne-Saare) - Lindmetsa - Linnaka - Linnuse - Linnuse - Loona - Luulupe - Lõetsa - Lõmala - Lõpi - Lõu - Lõupõllu - Läbara - Länga - Lätiniidi - Läägi - Läätsa - Lööne - Lülle - Lümanda - Lümanda-Kulli - Maantee küla - Maasi - Maleva - Masa - Matsiranna - Meedla - Mehama - Meiuste - Merise - Metsaküla (Pihtla) - Metsaküla - Metsaküla (Kihelkonna) - Metsalõuka - Metsapere - Metsara - Metsaääre - Metsküla - Moosi - Mui - Mujaste - Mullutu - Muraja - Muratsi - Murika - Mustjala - Mustla - Mustla - Mõega - Mõisaküla (Torgu) - Mõisaküla (Salme) - Mõisaküla (Lääne-Saare) - Mõisaküla (Muhu) - Möldri - Mõnnuste - Mõntu - Mäebe - Mäebe - Mäeküla - Mägi-Kurdla - Mäla - Mändjala - Männiku - Mässa - Mätasselja - Mätja - Nautse - Nava - Neeme - Neemi - Nenu - Nihatu - Ninase - Nurme (Leisi) - Nurme (Valjala) - Nurme (Muhu) - Nõmme (Lääne-Saare) - Nõmme (Laimjala) - Nõmme (Leisi) - Nõmmküla - Nõmpa - Nässuma - Odalätsi - Oessaare - Ohessaare - Ohtja - Oina - Oitme - Oju - Orinõmme - Oti (Pöide) - Paaste - Paatsa - Paenase - Paevere - Pahapilli - Pahavalla - Paiküla - Paimala - Paju-Kurdla - Pajumõisa - Pallasmaa - Pamma - Pammana - Panga - Parasmetsa - Parila (Lääne-Saare) - Peederga - Pidula - Pihtla - Piila - Piiri - Poka - Praakli - Puka (Pöide) - Pulli - Purtsa - Põlluküla (Lääne-Saare) - Põlluküla (Valjala) - Põripõllu - Põitse - Pädaste - Päelda - Pähkla - Pärase - Pärni - Pärsama - Pöide - Pöitse - Püha (Pihtla) - Raegma - Rahniku - Rahtla - Rahu küla - Rahuste - Räimaste - Randküla - Randvere (Lääne-Saare) - Randvere (Laimjala) - Rannaküla (Valjala) - Rannaküla (Laimjala) - Rannaküla (Pihtla) - Rannaküla (Kihelkonna) - Rannaküla (Muhu) - Rannaküla (Orissaare) - Ratla - Raugi - Raugu - Rebaski - Reeküla - Reina - Reo - Ridala - Ridasi - Riksu - Rinsi - Roobaka - Rootsiküla - Rootsivere - Ruhnu - Ruhve - Räägi - Rässa - Röösa - Saareküla - Saaremetsa - Sagariste - Saia - Saikla - Sakla - Salavere - Salu - Sandla - Sauaru - Saue-Putla - Sauvere - Selgase - Selja - Sepa (Pihtla) - Sepa - Sepise - Siiksaare - Sikassaare - Silla - Simisti - Soela - Soodevahe - Soonda - Sundimetsa - Sutu - Suuremõisa - Suure-Rootsi - Suurna - Suur-Pahila - Suur-Rahula - Sõmera - Sääre - Taaliku - Tagamõisa - Tagaranna - Tagavere - Tahula - Talila (Pöide) - Tammese - Tammuna - Tamsalu - Tamse - Tareste - Taritu - Tehumardi - Tiirimetsa - Tiitsuotsa - Tohku - Toomalõuka - Tornimäe - Triigi - Tuiu - Tumala - Tupenurme - Turja - Tusti - Tutku - Tõlli - Tõlluste - Tõnija - Tõre - Tõrise - Tõru - Täätsi - Türju - Uduvere - Ula (Pöide) - Ula (Salme) - Ulje - Undimäe - Undva - Unguma - Unimäe - Upa - Uuemõisa - Üru - Üüdibe - Üüvere - Vahtraste - Vahva - Vaigu - Vaivere - Vanakubja - Vana-Lahetaguse - Vanalõve - Vanamõisa (Muhu) - Vanamõisa (Pihtla) - Vantri - Varkja - Varpe - Vatsküla - Vedruka - Veere (Kihelkonna) - Veere (Pöide) - Veeriku küla - Vendise - Vennati - Veske - Vestla - Viidu - Viira (Lääne-Saare) - Viira (Muhu) - Viira (Leisi) - Viki - Vilidu - Vilsandi - Viltina - Vintri - Virita - Võhma (Mustjala) - Võhma (Orissaare) - Võiküla - Võlla - Võrsna - Väike-Pahila - Väike-Rahula - Väike-Rootsi - Väkra - Väljaküla - Väljaküla - Väljaküla - Välta (Pöide) - Õeste - Õha - Ööriku - Üüvere

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla – Osericta – Osilia – Oesilia – Ozel – Ösel – Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka Эзель.

Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks.

Seejärel jagati Saaremaa Liivi ordu, Riia linna ja Saare-Lääne piiskopi vahel kolmeks. Esialgu polnud maaisandate võim saarel kuigi kindel, tõenäoliselt alles pärast Jüriöö ülestõusu jagati piirkond lõplikult ordu ja piiskopi vahel ja määrati kindlaks nende valduste piir. Ordule kuulus Muhu saar, Ida-Saaremaa ja Kihelkonna kihelkond, piiskopile ülejäänu.

Liivi sõja alguses langes Saaremaa Taani võimu alla, aastatel 15601572 valitses seda hertsog Magnus. 1645. aastal läks Saaremaa Brömsebro rahuga Taanilt Rootsile. 1710. aastal vallutasid Saaremaa venelased, ametlikult liideti see Venemaaga Uusikaupunki rahuga 1721. aastal.

Kuni 19. sajandini lõpuni oli Saaremaal olnud eristaatus. Taani ajal oli ta eraldi provints, Rootsi ajal kuninganna Kristiina isiklik valdus ja hiljem samuti pigem eraldi provints kui maakond (kreis). Ka Peeter I tunnustas osaliselt Saaremaa eristaatust, jättes alles Saaremaa rüütelkonna ja superintendendi (kõrgeim kiriklik ametnik). 19. sajandil sai Saaremaast Liivimaa kubermangu kuuluv maakond. Superintendendi koht kaotati, kuid rüütelkond jäi alles.

Saare maakond eksisteeris kuni 1950. aastani, mil see nimetati Kuressaare rajooniks, alates 1952. aastast kandis see nime Kingissepa rajoon. Hiljem moodustati ka Orissaare rajoon, mis hõlmas endise maakonna idaosa, kuid 1959. aastal liideti see Kingissepa rajooniga. 1990. aastal Saare maakond taastati.

Next.svg Pikemalt artiklis Saaremaa ajalugu

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]