25. jaanuar
| << Jaanuar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
| 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 |
| 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 |
| 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 2025 | ||||||
25. jaanuar on Gregoriuse kalendri 25. päev. Juliuse kalendri järgi 12. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1805 – reorganiseeriti Tallinna gümnaasium.[1] Selle tulemusel moodustati gümnaasiumi kolme vanema klassi baasil Tallinna kubermangugümnaasium.[1] Kahe noorema klassi (pluss veel ühe klassi lisamisega) moodustati saksa õppekeelega kreiskool; see oli gümnaasiumi ettevalmistuskool.[1]
- 1805 – Tallinnas avati vene õppekeelega kreiskool.[1]
- 1905 – 1905. aasta revolutsioon Eestis: Tallinnas vallandus tööliste streigiliikumine, mis oli ajendatud mõni päev varem toimunud verisest pühapäevast Peterburis.[2] Eestis kestis streik mitu kuud ja laienes ka Tallinnast väljapoole.[2] Streikijad esitasid algul majanduslikke, hiljem ka poliitilisi nõudmisi.[2]
- 1905 – Viljandis asutati Liivimaa Ratsutajate Selts.[3]
- 1919 – Ülemjuhataja staabi ülem Jaan Soots käskis märgistada Eesti sõjalennukid musta ruuduga (tegelikult kasutati vaid lennukil nr. 2 kuni märtsi alguseni, mil võeti kasutusele sini-must-valge kolmnurk).
- 1921 – Riigikogu kinnitas ametisse Konstantin Pätsi juhitava koalitsioonivalitsuse, mis koosnes Põllumeeste Kogude, Tööerakonna ja Kristliku Rahvaerakonna esindajatest.
- 1930 – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga.[3]
- 1931 – Joakim Puhk valiti tagasi Kaubandus-tööstuskoja esimeheks.
- 1931 – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.[3]
- 1931 – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist üsna suurelt: 46:30.[3]
- 1936 – Johan Laidoner sõitis Londonisse kuningas George V matustele.
- 1936 – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.[3]
- 1938 – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot.[3]
- 1940 – Sõjaväe Kõrgem Kohus mõistis Nõukogude Liidu spiooni Andrei Minini kolmeks ja Aleksandr Poljanski neljaks aastaks vanglasse.[4]
- 1942 – Teine maailmasõda: Nõukogude lennuvägi pommitas taas Narvat, hukkus ka tsiviilelanikke.
- 1944 – Teine maailmasõda: algas Narva tsiviilelanike evakueerimine, mis lõppes veebruari alguses.
- 1967 – Tallinnas Kadriorus asutati Anton Hansen Tammsaare Memoriaalmuuseum.
- 1985 – avati Värska Sanatooriumi esimene järk.
- 1994 – purjus mees pussitas luuletaja Hando Runnelit, tekitades eluohtlikke vigastusi.
- 1998 – Katrin Šmigun võitis Šveitsis Sankt Moritzis peetud juunioride suusatamise MM-il pronksmedali 15 km klassikatehnikaga sõidus.
- 1999 – Eesti valitsus tegi teatavaks, et ei toeta Rootsi plaani Estonial hukkunuid üles tuua.
- 2012 – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus toimusid ulatuslikud õpilaste ja üliõpilaste meeleavaldused, millega avaldati meelt valitsuskoalitsiooni algatatud kõrgharidusreformi eelnõu vastu.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 1348 – Friuli maavärin Itaalias, millele järgnes hukatuslik katk.
- 1153 – Jeruusalemma kuningriigi väed kuningas Balduin III juhtimisel alustasid Askaloni piiramist.
- 1533 – Henry VIII abiellus oma teise naise Anne Boleyniga.
- 1554 – asutati São Paulo.
- 1755 – asutati Moskva ülikool.
- 1831 – Kongressi-Poola: Poola seim kukutas Venemaa keisri Nikolai I Poola kuninga troonilt.
- 1915 – konservatiivsed ohvitserid kukutasid Portugalis Victor Hugo de Azevedo Coutinho valitsuse ja saatsid parlamendi laiali. "Mõõkade diktatuur" kindral Joaquim Pimenta de Castro juhtimisel kestis 14. maini.
- 1917 – Taani müüs USA-le oma Lääne-India valdused.
- 1919 – Pariisi rahukonverents kiitis heaks ettepaneku asutada Rahvasteliit.
- 1924 – Chamonix's algas talispordinädal. Järgmisel aastal tunnistati need võistlused tagantjärele esimesteks taliolümpiamängudeks.
- 1955 – Nõukogude Liit kuulutas sõjaseisukorra Saksamaaga ametlikult lõppenuks.
- 1952 – Islandi äsja surnud presidendi asemel moodustati riigi juhtimiseks Ajutine Triumviraat, mille liikmed olid Steingrímur Steinthórsson, Jón Pálmason ja Jón Ásbjörnsson
- 1961 – El Salvadoris sai võimule Tsiviil-sõjaväline direktoorium, mille liikmed olid Aníbal Portillo, Feliciano Avelar, José Antonio Rodríguez Porth, José Francisco Valiente, Julio Adalberto Rivera Carballo ja Mariano Castro Morán
- 2011 – Araabia kevad: Egiptuses algasid massimeeleavaldused president Hosni Mubaraki vastu.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 25. jaanuaril
- 750 – Leo IV, Bütsantsi keiser 775–780[5]
- 1627 – Robert Boyle, inglise füüsik ja keemik
- 1736 – Joseph-Louis Lagrange, itaalia-prantsuse matemaatik ja astronoom
- 1759 – Robert Burns, šoti luuletaja
- 1832 – Ivan Šiškin, vene kunstnik
- 1874 – William Somerset Maugham, inglise kirjanik
- 1882 – Virginia Woolf, inglise kirjanik
- 1886 – Oskar Liik, eesti arst ja sõjaväelane
- 1910 – Viljo Revell, soome arhitekt
- 1917 – Ilya Prigogine, belgia keemik, Nobeli keemiaauhind 1977
- 1923 – Arvid Carlsson, rootsi teadlane, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat 2000
- 1928 – Eduard Ševardnadze, Gruusia riigipea 1992–2003
- 1930 – Heino Krevald, eesti korvpallur ja treener
- 1933 – Corazon Aquino, Filipiinide president 1986–1992
- 1935 – Antonio Ramalho Eanes dos Santos, Portugali president 1976–1986
- 1938 – Vladimir Võssotski, vene luuletaja, laulja ja näitleja
- 1942 – Eusébio, portugali jalgpallur
- 1947 – Kersti Kreismann, eesti näitleja
- 1947 – Tostão (Eduardo Gonçalves de Andrade), brasiilia jalgpallur
- 1958 – Jürgen Hingsen, saksa kümnevõistleja
- 1971 – Luca Badoer, itaalia võidusõitja (Vormel 1)
- 1975 – Tim Montgomery, ameerika kergejõustiklane (sprinter)
- 1976 – Mia Kirshner, kanada näitleja
- 1978 – Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina poliitik
- 1980 – Christian Olsson, rootsi kolmikhüppaja
- 1980 – Xavi (Xavier Hernández Creus), hispaania jalgpallur
- 1981 – Alicia Keys, ameerika R&B laulja ja pianist
- 1982 – Noemi, Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja
- 1984 – Robinho (Robson de Souza), brasiilia jalgpallur
- 1987 – Maria Kirilenko, vene tennisist
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 25. jaanuaril
- 1908 – Mihhail Tšigorin, vene maletaja
- 1935 – Valerian Kuibõšev, Nõukogude Liidu riigitegelane
- 1940 – Aleksander Pääro, endine Rakvere linnapea
- 1947 – Al Capone, ameerika gangster
- 1952 – Sveinn Björnsson, Islandi esimene president
- 1982 – Mihhail Suslov, Nõukogude Liidu peaideoloog
- 1990 – Ava Gardner, ameerika filminäitleja
- 1995 – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
- 2004 – Fanny Blankers-Koen, hollandi kergejõustiklane
- 2004 – Miklós Fehér, ungari jalgpallur (südameatakk mängu ajal)
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 113
- 1 2 3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164
- 1 2 3 4 5 6 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Reigo Rosenthal, Marko Tamming. Sõda enne sõda. SEJS, Tallinn, 2013, lk 657.
- ↑ Vseviov, David (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 181-183.