Mine sisu juurde

Enn Eesmaa

Allikas: Vikipeedia
Enn Eesmaa
Enn Eesmaa
Saaremaa vallavolikogu liige
Ametiaeg
2017–2021
XIV Riigikogu liige
Ametiaeg
4. aprill 2019 – 5. aprill 2023
Riigikogu esimene aseesimees
Ametiaeg
5. detsember 2016 – 2019
Eelnev Helir-Valdor Seeder
Järgnev Helir-Valdor Seeder
XIII Riigikogu liige
Ametiaeg
2015–2019
XII Riigikogu liige
Ametiaeg
2011–2015
XI Riigikogu liige
Ametiaeg
2007–2011
X Riigikogu liige
Ametiaeg
2003–2007
Isikuandmed
Sünniaeg 7. juuni 1946 (78-aastane)
Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Keskerakond (2003–2024)
Abikaasa Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa (1977–2012)
Vanemad Enno Eesmaa (isa)
Sugulased Andra Veidemann (õde)
Rein Veidemann (õemees)
Alma mater Tallinna Pedagoogiline Instituut
(inglise keel, 1969)

Enn Eesmaa (sündinud 7. juunil 1946 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, alates 2003. aastast Riigikogu liige; olnud ka Riigikogu esimene aseesimees (2016–2019) ja Eesti Keskerakonna aseesimees.

Ta on lõpetanud 1964. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1969. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse alal.

Meediategevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Töö teleajakirjaniku ning meedianõuniku ja -juhina

[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisem raadiotöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vahepealset paarikümneaastast poliitikale keskendumist on ta hakanud tegema peamiselt kultuuriajaloolisi raadiosaateid.

Alates 2021. aasta lõpust tegi ta Vikerraadios autorisaatesarja "Olnud olevik". Sarja kolm esimest saadet käsitlesid Eesti ringhäälingu 95. aastapäeva puhul Eesti Raadio ajalugu, 2022. aastal eetrisse jõudnud saated aga maailma kultuuriloo tähtsündmusi ja -tegelasi.[1]

Alates juulist 2023 teeb ta Kuku raadios iganädalast autorisaadet "ENNtsüklopeedia".[2]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Enn Eesmaa oli alates 2003. aastast Eesti Keskerakonna ja ka selle juhatuse liige. 5. jaanuaril 2024 astus ta Keskerakonnast välja.[3][4]

Aastatel 20032007 oli ta X Riigikogu liige, sh aastatel 2003–2005 Riigikogu väliskomisjoni aseesimees ja seejärel 2005–2007 Riigikogu väliskomisjoni esimees. Aastatel 2007–2016 oli ta XI, XII ja XIII Riigikogu väliskomisjoni aseesimees ja aastatel 2016–2019 Riigikogu esimene aseesimees.

XIV Riigikogus oli ta aastatel 2019–2021 Riigikogu väliskomisjoni esimees ja alates 2021. aastast Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. Ta oli ka Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige.

6. aprillil 2023 sai ta XV Riigikogu koosseisu liikmeks seoses Vladimir Sveti mandaadist loobumisega.[5]

Riigikogu liikmena on ta kuulunud ka rahvusooperi Estonia nõukokku.[6]

Ta on mitu korda kandideerinud ja valituks osutunud ka kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel: 2005., 2009. ja 2013. aastal kandideeris ta Tallinna linnas ning 2017. aastal Saaremaal.[7] Ta oli aastatel 2017–2021 Saaremaa vallavolikogu liige ja valiti Saaremaa vallavolikogusse ka 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, kuid loobus kohast vanuse tõttu.[8]

  • Raamat "Sajandi suured staarid" (Ilo, 2001, 447 lk)

Ta oli aastatel 19772012 abielus pianisti ja muusikapedagoogi Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaaga, nende poeg on iduettevõtja Allan Eesmaa. Tema isa oli ooperilaulja Enno Eesmaa, õde on etnoloog ja poliitik Andra Veidemann, õemees on kirjandusteadlane Rein Veidemann.[10]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]