Islamiriik (organisatsioon)

Allikas: Vikipeedia
Islamiiriigi maa-ala 03.02.2015

Islamiriik (araabia keeles ‏الدولة الإسلامية‎, DMG ad-daula al-islāmiyya (Ad-Dawlah al-Islāmīyah); ALFB alDʌulë alḀslamȋë, araabia keeles lühend Daiš (:däiš); ing: Islamic State või Islamic State of Iraq and Syria, lühendatult IS, ISIS või ISIL (Islamic State of Iraq and the Levant), kõik tähistavad sama organisatsiooni, mille eestikeelne lühend on IR) on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990-date keskpaigast, kui Al-Qaidaga seotud rühmitus asus koostööle Osama bin Ladeniga.

Araabia keeles on grupp tuntud kui ad-Dawlah al-Islāmiyah fī 'l-ʿIrāq wa-sh-Shām, mis viib lühendini Da'ish, Da'eesh või DAESH (داعش, araabiakeelne hääldus: [ˈdaːʕiʃ]), mis on "Araabia ja Levanti Islamiriigi" (ing ISIL) araabiakeelne vaste.[1]

Islamiriik põlvneb kunagisest Al-Qaida Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal pärast ameeriklaste juhitud riikide ühenduse vägivaldset sekkumist ja Saddam Husseini kukutamist.[2] See liikumine haaras samm-sammult ka keskse rolli president Bashar Al-Assadi vastu suunatud sõjategevuses Süüria kodusõjas. Islamiriigi (IR) sunniäärmuslastest võitlejad vallutasid juunis 2014 Iraagi suuruselt teise linna Mosuli. Edukas sõjategevus jätkus kogu 2014. aasta suve ning juuni lõpul kuulutati hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja Islami Kalifaat. Rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuli IR-i kiire edu üllatusena.

IR mõrvab mittemuslimeid (teise suuna muslimeid) ning kristlasi usuliste põhjenduste alusel. IR on islami üleilmse kogukonna kontekstis väike rühmitus. Peavoolu islam on selle üheselt ja selgelt hukka mõistnud kui Koraaniga vastuolus oleva ning islami mõttest hälbinud ideoloogia ja tegevuse (takfir).

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Islamistliku ühiskonda rajava organisatsiooni esindajad on teatanud (29. juunil 2014), et nende propagandistlik nimetus inglise keeles on Islamic State (ing IS). Paljude riikide poliitikud kasutavad ka organisatsiooni vanu nimetusi, kuna ei soovi kalifaati tunnustada. Ametlikuks nimeks on araabia maailmas lühend, mis kirjutatakse eesti keeles Daiš (a võib hääldada araabiapäraselt ä, aga ei pea).

Islamiriik (IR) loodi 2014. aasta algusest Al-Qaida rühmadest Iraagis ja Süürias organisatsioonis, millel olid juba varem sarnased nimetused: Islamiriik Iraagis ja Süürias (ISIS, araabia ajakirjanduses nimetus al-Dawlah al-Islāmīyah fī al-ʻIrāq wa-al-Shām) ja Islamiriik Iraagis ja Levantis (ISIL). Viimasest nimetusest oli 2 varianti ja ISIS-est kolm. Islamiriigi nime kasutusele võtmisega loobus rühmitus geograafilisest tähistusest „Iraagis ja Levantis” (araabia k al-Sham) oma nimes, mis viitab nende laienenud ambitsioonidele.

Islamiriik on läbinud mitmeid nimevahetusi alates väidetavast loomisest 1999. aastal Iraagis. Algselt tuntud nime all Jamāʻat al-Tawḥīd wa-al-Jihād (JTJ), (“Monoteismi ja džihaadi organisatsioon”). 2004. aastal rühmitus vandus truudust Osama Bin Ladenile ja võttsid endale nimeks Tanẓīm Qāʻidat al-Jihād fī Bilād al-Rāfidayn (“Džihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias”). Tollal oli organisatsioon tuntud kui Iraagi Al-Qaida (AQI). 2006. aastal muutus see Iraagi Islamiriigiks (ISI), kuid muutis nime uuesti 2013. aastal pärast laienemist Süüriasse: Iraagi ja Levanti Islamiriik (ISIL) või Iraagi ja al-Shami Islamiriik (ISIS). Rühmituse viimane (hüüd)nimi, „Islamiriik“, tekkis pärast uue kalifaadi väljakuulutamist 29. juunil 2014.[3]

Nimede ja lühendite ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1999? JTJ (Jamāʻat al-Tawḥīd wa-al-Jihād ; e.k Monoteismi ja džihaadi organisatsioon).
  • 2002 Az-Zarqawi-Võrgustik, hakkas tegutsema Põhja-Iraagis.
  • 2004 TQJBR (Tanẓīm Qāʻidat al-Jihād fī Bilād al-Rāfidayn ; e.k Džihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias); AQI (Iraagi Al-Qaida) koostöö tõttu Al-Qaidaga.
  • 2006 ISI (e.k Iraagi Islamiriik).
  • 2013 ISIS (ar: al-Dawlah al-Islāmīyah fī al-ʻIrāq wa-al-Shām; ing: Islamic State of Iraq and al-Sham) Iraagis ja ISIL Süürias.
  • 2014 juuni IR (ing Islamic State; e.k Islamiriik IR). Araabia maailmas kasutatakse araabiakeelset lühendit Daiš, sest see terrorirühmitus pole ei islam ega riik.

Erinevad nimeversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Islamiriigi nimi on poliitilise, sotsiaalse ja ideoloogilise võitluse osa. Islamiriik kasutab moslemitele olulist nimetust oma tähtsuse tõstmiseks ning see on ideoloogilise sõja üks osa. Islamiriigi nimi võeti nutikalt kasutusele, et värvata võimalikult suurt hulka kaasajooksikuid. Rühmituse tegevus ja nimi tekitavad maailmas põhjendamatut islamihirmu ja vastumeelsust muslimite vastu.[4]

USA sõjaväes (ja ka mujal meedia uudistes) kasutatakse ametlikult kahte pikemat lühendit (ISIS ja ISIL), et (juba pealkirjas) eristada sündmuse toimumise asukohariiki. 60 riigist ja organisatsioonist koosnev ühendus ei kasuta nimetust Islamiriik, vaid rühmituse varasemat nimetust - Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL). Viimane suund on nimetus Daiš (Daesh), lühend araabiakeelsest al-Dawla al-Islamyia fil Iraq wa’al Sham, mis ei viita otseselt ei islamile ega riigile.[5]

Türgi meedia kasutab tihti araabiakeelset nimetuse lühendit Daiš. Kui Prantsuse välisminister seda tegi, ähvardati teda raevukalt sotsiaalmeedias, sest äärmuslastele ei sobi nende jutustuse teisendamine.[6] Suund nimetuse Daiš kasutamiseks on tugevnenud ka USA-s.[7]

Ideoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Süürias ja Iraagis maid vallutanud terroriorganisatsioon Islamiriik (IR) on lisaks edukusele sõjatandril ka edukad sotsiaalmeedias ja erinevates reklaamivõtetes. Kvaliteetsed videod Islamiriigi tegevusest on professionaalsed. Twitteris mainitakse araabia keeles Islamiriiki päevas kümneid tuhandeid kordi, mis teeb sellest kõige mainituma terrorirühmituse maailmas. Araablaste kõrval sõdib tuhandeid eurooplasi ja ameeriklasi, mis näitab, et Islamiriigi propaganda avaldab mõju ka lääneriikide elanikele[8]. IRi mõjuvõim tuleneb edukast veebipropagandast. Seetõttu reisivad üha uued fanaatiliselt meelestatud isikud Süüriasse ja Iraaki Islami Kalifaati rajama.[9]

Ideoloogiliselt on Lähis-Idas toimuva juured nii Muhammadi järgse kalifaadi loomise kui ka ristisõdijate vastase võitluse eeskujus. Organisatsiooni eesmärk on Iraagi ja Süüria aladel rajada islamikalifaat, mis järgiks (nagu kõik pühasõdalased soovivad) Koraani ja šaria reegleid.

Islamiriik on saanud tugevaid mõjutusi vahhabismist, on fundamentalistlik ning äärmuskonservatiivne (nõuavad kõigilt inimestelt, ka ilmalikus elus, saria järgimist). Soovitakse tulla tagasi islami juurte juurde, allutada igapäevaelu kõiges Koraanis ning hadith`ites (jutustused Muḩammadi ning tema peamiste kaaslaste sõnadest ning tegudest) sätestatule. Islamiriigi suurimad vaenlased on šiiad (keda on Iraagis üle 60 protsendi), ning Iraanis valitsev šiiade režiim.

Islamiriigi sunniidi (neid on moslemitest 90%) pühasõdalased nõuavad kõigi moslemite neile allumist ja truuduse vandumist Islamiriigile. IR on kõige olulisem rahvusvaheline sündmus seoses islami terrorismiga alates 9/11. Eesmärk on globaalse võimu haaramine, sest rajatav kalifaat peaks hõlmama kõiki islamiriike, Kagu-Euroopat, Põhja- ja Kesk-Aafrikat, Venemaa lõunaosi ning Indiat ja Hispaaniat.

Paljud Türgi mõõdukad moslemid ja suur kurdi vähemus jälestavad ISISe „islami nimel“ korda saadetud kuritegusid ja mõistavad need täielikult hukka. See pole ei islam ega ka riik.[4]

Prantsuse islamiühenduste 8. septembri 2014. aasta üleskutse ja teiste islamikogukondade üleskutsed mõistavad selgelt ja tingimusteta hukka islami ärakasutamise terroristlike äärmusrühmituste poolt. Islami usund ei õigusta vägivalda, sallimatust ja inimsusvastaseid kuritegusid.[10]

Rahastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Islamiriigi pühasõdalaste valduses on Iraagis mitmeid naftatööstusettevõtteid. Sõdalased võivad teenida naftamüügiga kuni miljon dollarit päevas. Islamiriik saab raha ka jõukatelt annetajatelt ning kuritegevusest (nt pangaröövid). 2014. aastal olevat pühasõdalased pantvangi võetud lääneriikide kodanike pealt teeninud juba umbes 20 miljonit dollarit. 13.11.2014 esitles Islamiriik oma raha dinaari (koostises on kulda, hõbedat ja vaske) sotsiaalmeedias ja võttis oma raha kohe käibele Iraagis Mosulis ning Ninevehis.[11]

2015. aasta alguse meediateadete alusel rahastatab Daiš end odava nafta müügiga (20 dollarit barrel). Teine tuluallikas inimkaubanduse kõrval on organite müük. Müüakse kunstiväärtusi (neid ka lõhutakse: Nimrudi linn, Mosuli muuseum) ja eraisikutele arheoloogilise kaevandamise õigusi. Väidetavalt IRi rahastatakse Qatarist ja Saudi Araabiast, et kukutada Iraagi ja Süüria (Assadi) valitsusi.

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Rühmituse asutas sunni võitleja Abū Muş‘ab az-Zarqāwī, väidetavalt aastal 1999. Rühmituse algus ja juhtimine pole täpselt teada.[12] 2002. aastal hakkasid Al-Qaida juhid kõnelema ühtse kalifaadi loomisest. 2003 plaaniti sõja väljaviimine Iraagist. 2004-2006 oli USA eriüksuste põhiülesanne Abū Musʿab az-Zarqāwī tabamine. 2012. aasta detsembris moodustati Süüria Islamirinne. Ühendades viis suurt salafide rühmitust (nende hulka ei kuulu Jabhat al-Nusra) moodustati Islamiriik Süürias.[13] Riigiüleselt, piirkonda ohustavaks arvestatavaks sõjaliseks jõuks kujunesid nad 2014. aasta alguseks, kui otsustati ühineda Iraagi islamistlike rühmitustega. Rühmitus koosneb rahvusvahelistest võitlejatest üle maailma. Islamiriigi liider on praegu Abu Bakr al-Baghdadi.

Islamiriik (IR) tekkis rändavatest pühasõdalastest Süürias ja Iraagis, keda rahastati läbi Araabia Ühendemiraadi, Katari, Kuveiti ja Saudi Araabia.

Rühmitus tõusis läänemaailma huviorbiiti aasta 2014 alguses, kui nad korraldasid sissetungi Iraaki.

Venemaalt tulnud võitlejad vallandasid Süüria kodusõja, kuulutasid Al-Qaida liiga leebeks ja alustasud läbirääkimisi Iraagi islamistide ühinemiseks Süüria omadega ISISeks, luues niimoodi aluse praegusele "islamiriigile". Venemaalt saabunud islamistide ja Iraagi endiste ohvitseride tegevust on algusest peale väga hästi suunatud, mis sarnaneb mitmeti hübriidsõjaga Ida-Ukrainas.[14]

Iraagis vallutasid Islamiriigi võitlejad ka Şalāḩ ad-Dīn ja Nīnawá provintside osad ning Al-Fallūjahi ja Tikrīti linnad. Rühmitus sai pärast Mosuli linna vallutamist enda valdusesse kuni 429 miljonit dollarit sealsest keskpangast. 4000 – 80 000 võitlejaga rühmitus omab sarnaste Toyota kaubikute konvoisid ning Singeri rakette, õhutõrjerelvi, tankitõrjerelvi, Blackhawki helikoptereid, kaubalennukeid ja isegi Scud rakette.[15] Hoolimata oma nimest (Islamiriik) ei ole tegu riigi, vaid "armeega", kelle käsutuses on ka mõned tankid, hävituslennukid, kahurid ja mürsuheitjad.

2014. aastal on IS liikmetel õnnestunud vallutada Põhja-Iraagis kahe miljoni elanikuga Mosuli linn (suuruselt teine Iraagis) ja veel teisigi Põhja- ja Lääne-Iraagi linnu, jõudes välja ka Bagdadi naabrusesse u 80–90 km kaugusele pealinnast. Iraagi sõjavägi ja šiiade vabatahtlikud on asunud vasturünnakule ning saavutanud teatavat edu, kuid Tikrit ja Mosul on veel jätkuvalt salafistidest pühasõdalaste käes. Augustist 2014 olid IRi võitlejad USA õhurünnakute märklauaks.

Panislamistlik IR on Jabhat al-Nusra kõrval kõige võimekam salafistlik grupeering Süürias. IR arendab vastupanu nii Iraagis kui Süürias, kuigi viimasel ajal on nende tegevus enam kandumas Süüriasse, kus nende tugialad asuvad al-Raqqah kubermangus Põhja-Süürias ning nad kontrollivad mitmeid linnu Süüria ja Türgi piirialadel, kus nad on kehtestanud šaria võimu.

IR on sisemiselt killustunud erinevate huvirühmade vahel. See on IRi ründamise lihtsamaks muutnud. USA ja Euroopa Liit toetavad Iraagi armeed ja kurde. Iraan andis kurdidele vajalikku relvastust.[16]

IS on ainus terroriorganisatsioon, mis on suutnud vallutada ja hoida suuremat maa-ala Edela-Iraagis ja Kirde-Süürias. Sellest piirkonnast on IS armutult kõrvaldanud kõik, kes pole moslemid – peamiselt kristlased ja jeziidid. Sajad tuhanded on pagenud paanikas Türki või Iraagi Kurdistani, kuid teist samapalju jäi lõksu ja tapeti võikal moel. Meestel raiuti pea, nad löödi risti, maeti elusalt või lasti lihtsalt maha. Naised ja lapsed jagati võitlejate vahel sõjasaagina. IR-i usk lubab võitlejatel naisi vägistada ning isegi lapsi seksuaalselt ära kasutada.

Organisatsiooni välismaalastest võitlejad[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aasta novembri alguse seisuga on IRi poole oletatavalt võitlema läinud

  1. Venemaalt u 2400; enamasti Tšetšeeniast (FSB, 2015 sept)[14].
  2. Prantsusmaa: 900.
  3. Ühendkuningriik: 500.
  4. Saksamaa: 400 + 200 (Saksa luureteenistus, 2015 sept)
  5. Belgia: 300.
  6. Austraalia: 250–300 (20 hukkunud).
  7. Filipiinid: 200.
  8. Holland: 100–150.
  9. Kanada: 130.
  10. 10.-11. Taani ja USA: 100.
  11. 12.-13. Norra ja Rootsi: 50–100.
  12. 14. Hispaania: 50.
  13. 15. Soome: 40.
  14. Eesti: 2 (2015 I kvartal)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tharoor, Ishaan (18 June 2014). "ISIS or ISIL? The debate over what to call Iraq's terror group". The Washington Post. Vaadatud 21 June 2014.  Kontrolli kuupäeva väärtust kohas: |date=, |accessdate= (juhend)
  2. Holger Mölder. Kuidas taltsutada Islamiriiki – strateegiline malepartii Lähis-Idas. Maailma Vaade nr 23.
  3. James Corbett. Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel põhinev uuring. Decivitate.ee, 18.09.2014. (28.10.2014)
  4. 4,0 4,1 Hille Hanso. Islamiäärmuslased on loonud eduka narratiivi... Diplomaatia nr 136, 12.2014.
  5. Hille Hanso. Islamiäärmuslased on loonud eduka narratiivi... Diplomaatia nr 136, 12.2014.
  6. Hille Hanso "Islamiäärmuslased on loonud eduka narratiivi..." Diplomaatia nr 136, 12.2014.
  7. US general rebrands Isis 'Daesh' after requests from regional partners. A. Yuashin, The Guardian
  8. Kristjan Ats Mägi. Kommentaar: Islamiriigi reklaamkampaania teeb suurkorporatsioonidele silmad ette. (01.11.2014)
  9. FOTO: Kapo vihjab, et Islamiriigi eest võitlema läinud Eesti kodanik rakendas oma pisitütre terroriorganisatsiooni propagandavankri ette. www.DELFI.ee 14. aprill 2015.
  10. Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Süürias ning rühmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vähemuste tagakiusamise kohta 2014/2843(RSP).
  11. http://www.postimees.ee/2991323/islamiriik-tutvustas-oma-raha
  12. James Corbett. Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel põhinev uuring. Decivitate, 18.09.2014.
  13. Erik Männik. Sõda ja rahu Süürias.Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013 (28.10.2014)
  14. 14,0 14,1 Eerik-Niiles Kross. Venemaalt tulnud džihadistid radikaliseerisid Süüria kodusõja. Postimees. 17. september 2015.
  15. James Corbett. Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel põhinev uuring. Decivitate, 18.09.2014.
  16. Peeter Raudsik. Miks Iraak ei lagune? Diplomaatia nr 134, Oktoober 2014. (01.11.2014)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]