Tartu raekoda

Allikas: Vikipeedia
Tartu raekoda
Tartu Raekoda 2012 cropped.jpg
Üldinfo
Asukoht Tartu kesklinn, Raekoja plats
Stiil barokk
Ehituse algus 1782
Ehituse lõpp 1789
Renoveeritud 2001
Aadress Raekoja plats 1A, 51007 Tartu
Tehniline ülevaade
Korruseid 3
Projekt ja ehitus
Arhitekt ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter, Rostockist
Raekoja plaan, Johann Christoph Brotze, 1782.

Tartu raekoda on Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone.

Tartu raekoja hoone asub Tartu vanalinnas Raekoja platsil. Raekoja ette jääb Raekoja plats, mille vastasservas möödub Vabaduse puiestee ning selle taga ületab Emajõe Kaarsild. Raekoja tagant möödub Ülikooli tänav, mille taha Toomemäe nõlvale jääb Pirogovi plats, Raekoja nurga juurest tõuseb aga mäkke Lossi tänav.

Ehituslugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar üksikut hoonet. Nii on ka Tartu raekoda näiteks Tallinna raekojaga võrreldes suhteliselt uus: see ehitati 17821789.

Raekoja projekti tegi Rostockist pärit ehitusmeister Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Hoone on eklektiline, selles võib näha kolme arhitektuuristiili.

Kolmekorruseline, kõrge kelpkatuse ja haritorniga raekoda esindab oma põhikujus Madalmaade barokse linnapalee traditsiooni (samas stiilis on ka Narva raekoda). Peafassaadi viiluvälja ehib rokokoostiilis kartušš, seinte kujunduses ja interjööris valitseb aga varaklassitsism.[1]

Renoveerimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aastal paigaldati raekoja torni uued kellad, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad raekoja kellad Raimond Valgre "Tartu marssi". Komplekt 18 kellast valmis Saksamaal Karslruhe kellatehases ja maksis 700 000 krooni, need paigaldas tehase kellameister Günter Granz.[2] Alles jäid ka kaks vana kella.[3].

Linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas apteek ja infopunkt, kus paikneb Tartu linnamuuseumi püsinäitus "Aeg ja Tartu linna valitsemine"[4]. Raekoja saalis korraldatakse kontserte. Varem on hoones olnud ka Tartu Linna Panga ruumid, vaekoda ja raevangla.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kaur Alttoa Voldik Tartu raekojast
  2. "Tartu raekoda sai uhke kellamängu" Delfi/BNS, 24. detsember 2001
  3. 3,0 3,1 Tartu raekoda kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. "Raenäitusest"

Pildigalerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tartu raekoda 2012
Suurenda
Tartu raekoda 2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Helmi Üprus "Tartu raekoda" Tallinn: Eesti Raamat, 1984
  • H. Ruusmaa "Tartu raekoja ehituslugu" – Rmt: "Tartu ja kultuur" Tln: Eesti Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1990, lk 87–95

58.37999826.721776