Budapest

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Ungari pealinnast; George Ezra laulu kohta vaata artiklit Budapest (George Ezra laul)

Budapest

ungari Budapest

Coa Hungary Town Budapest big.svg
Budapesti vapp
Flag of Budapest (2011-).svg
Budapesti lipp

Pindala: 525,16 km²
Elanikke: 1 757 618 (1.01.2015)[1]

Koordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ Ekoordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ E
Budapest
Budapest Ungari kaardil

Koduleht: http://budapest.hu
Buda kuninglik palee ja taamal Mattiase kirik öövalgustuses
Keleti raudteeterminal (pályaudvar)
Keskturu halli sisevaade
Linnapargis asuv Miklós Ligeti skupltuur Anonymus

Budapest on Ungari pealinn. Ta asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal, Dunántúli ja Alföldi tasandiku vahel.

Budapest on Ungari suurim ja rahvastatuim linn. 1,734 miljoni elanikuga on Budapest Euroopa Liidu suuruselt 7. linn. See moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linnade liitmise teel.

Alates 1934. aastast hakati linna kutsuma tiitliga "spaalinn". Kolm aastat hiljem korraldati Gellérti vesiravilas esimene Rahvusvaheline Balneoloogia Kongress.[2]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on jaotatud 23 ringkonnaks (kerület), mida tähistatakse rooma numbritega (I–XXIII). Need omakorda jagunevad linnaosadeks (városrész).

  1. I ringkond (Várkerület)
  2. II ringkond (-)
  3. III ringkond (Óbuda-Békásmegyer)
  4. IV ringkond (Újpest)
  5. V ringkond (Belváros-Lipótváros)
  6. VI ringkond (Terézváros)
  7. VII ringkond (Erzsébetváros)
  8. VIII ringkond (Józsefváros)
  9. IX ringkond (Ferencváros)
  10. X ringkond (Kőbánya)
  11. XI ringkond (Újbuda)
  12. XII ringkond (Hegyvidék)
  13. XIII ringkond (-)
  14. XIV ringkond (Zugló)
  15. XV ringkond (-)
  16. XVI ringkond (-)
  17. XVII ringkond (Rákosmente)
  18. XIII ringkond (Pestszentlőrinc-Pestszentimre)
  19. XIX ringkond (Kispest)
  20. XX ringkond (Pesterzsébet)
  21. XXI ringkond (Csepel)
  22. XII ringkond (Budafok–Tétény)
  23. XXIII ringkond (Soroksár)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Budapesti ajalugu.

Paleoliitikum (50 000–10 000 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige varasemad asukad Budapesti alal olid neandertali inimesed (Homo neanderthalensis), kes saabusid varase kiviaja keskel. Érdi kõrglaval paljastus nende avatud laagriplats, mis koosnes kahest uurdest maapinna tuffis. Olulise avastuse kõrval on tähele pandud, et eelajalooline inimene külastas paika korduvalt. Laagriplats andis välja jahitud saakloomade säilmeid ning loendumatu hulga luid, sealhulgas väljasurnud liikide omasid. Leitud on ka kivist töövahendite kilde. Laager seati sisse viimase Würmi jäätumise aegselt, selle leiud on umbes 50 000 aastat vanad. Hooajaliselt kasutatud varjualune avastati ka Remete ülemisest koopast. 1997. aasta väljakaevamised Corvini väljakul osutasid, et väike salk neandertali jahilisi olid endit sisse seadnud ka iidse Doonau jõesängi kõrval.

Üks Euroopa vanimaid kaevandusi avastati samuti Budapestis Farkasrétis. Eelajalooline mees oli kaevandanud ümardatud ränikivist mügaraid kitsas orus tänapäevase Denevéri tänava kohal. Nende väljakiskumiseks kasutati hirvesarvedest tööriistu ning peenestamiseks kvartsiidist käsikirveid, mille järel tahuti need kivist tarvikutega. Kaevandust kasutati enne viimast jäätumist ligikaudu 40 400 aastat tagasi.

Eelajaloolistele inimestele viitavaid leide on leitud ka hilisest kiviajast Hegyalja tänavalt.

Neoliitikum (5400–4000 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed alalised asulad Budapesti piirkonnas rajati noorema kiviaja kestel toitu varuvate nüüdisinimestest (Homo sapiens) koosnevate kogukondade poolt. Kõige varasemad külad koosnesid Kesk-Euroopa sirgkeraamika kultuuri esindajatest. Nende leidesemeid on leitud üle Pesti üleujutusala kõrgunud Buda terrassilt Doonau-äärsete allikate kõrvalt, mis voolasid kõrgendikelt alla jõkke. Kõige varasem selle epohhi asula on leitud Óbudast Arany-hegyi oja madalikust. Hiljem kujunes välja tihedam asulavõrgustik, kui piirkond muutus oluliseks kontaktalaks Transdanubia kultuuride ja Ida-Ungari vahel. Avastatud on inimnägusid kujutavaid anumaid, mis kandsid olulist rolli usukultuslikes rituaalides.

Asundused koosnesid majadest, mis olid konstrueeritud ümber püstiste puidust raamistike. Elatusvahendid põhinesid põllumajandusel ja loomakasvatusel. Kodundusest on leitud vihjeid ketramisele, kudumisele ja keraamika tootmisele. Koolnud maeti ajutiselt kasutamata või mahajäetud asula osadesse. Usk hauatagusesse elusse peegeldus anumates, mis pandi haudadesse kaasa. Need sisaldasid toitu ja jooke teekonnaks teispoolsuesse. Samuti on leitud tõendeid rituaalselt maetud loomade ja inimeste kohta.

Neoliitikumi epohhi lõpus oli Budapesti piirkond osa territooriumist, kus levis Lengyeli kultuur (4700–4000 aastat eKr). See sai nime enda esimese Transdanubias välja kaevatud asukoha järgi. Käesolevalt on piirkonnast kultuuri kohta teada vaid ainult mõned juhuslikud leiud.

Vaseaeg (4000–2500 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Varajasel vaseajal oli Budapesti piirkond asustatud inimrühmade poolt, kes jätkasid noorema neoliitikumi traditsioone. Materiaalse elu järkjärgulise ümberkujunemise kõrval muutusid toimetuleku mustrid, mida märgivad väiksemate kuid lühema elueaga asulate välimused. Enamus teadaolevaid asulaid piirkonnas pärinevad vaseaja keskelt ning neid on võimalik seostada Ludanice'i kultuuriga, mis levis niisamuti Edela-Slovakkias (umbes 4000 eKr). See populatsioon asustas Buda mägiste külgede koopaid, kuigi mõned asulad on leitud ka madalamal asuvate voolusängide kõrvalt. Nende keraamika kujundusviisid viitavad naaberkultuuride kokkupuutelistele mõjutustele. Peale mõne haua ei ole leitud sellele inimrühmale kuuluvaid matmispaikasid. Karpaatide nõost ja Ungari pealinna aladelt on leitud mitmeid vasest valmistatud esemeid. Nende kuhjumine antud aladel märkis jõukuse kasvu. Keskmise vaseaja teisel poolel olid Budapesti alad asustatud hoopkeraamika kultuuride poolt. Nende kohalolekut tõendavad vaid mõned üksikud juhuti esinevad leiud erinevates asukohtades.

Vaseaja viimane esinemisjärk (3500–2500 eKr) nägi Badeni kultuuri saabumiste laineid lõunapoolsetelt lagendikelt. See kultuur hõlmas edaspidi enamuse Karpaatide nõost. Nende asundused Doonau jõe ning väiksemate ojade ääres peegeldavad rahumeelset ja agraarset populatsiooni, mida iseloomustavad erinevat tüüpi maapealsed majad. Nende majandus põhines põllumajandusel ja loomatalitusel. Nende üks iseärasusi oli loomade ohverdamine matuseriitustel. Badeni kultuuri hauad sisaldasid nii kremeeritud kui ka maetud säilmeid, koos hauatagusesse ellu kaasa pandud esemetega. Võrreldes eelnenud perioodiga kasutati Badeni kultuuris üha vähem vaske.

Leiud lõunast saabunud Kostolaci kultuuri kohta näitavad samaaegset ja sellele järgnevat eksisteerimist Badeni kultuuriga.

Pronksiaeg (1200–800 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Hilise pronksiaja lõpus olid Transdanubia ja sealhulgas Budapesti alad osa Kesk-Euroopa Urnfieldi kultuuri provintsist. Selle aja jooksul nähti enneolematut pronksist metallurgia õitsengut ja kaubandust. Kalmistud mitmete sadade hauaplatsidega ja küla-tüüpi asundustega peegeldavad rahu ja majandusliku heaolu perioodi.

Békásmegyeris avastati erakordselt oluline Urnfieldi kultuuri Vál-populatsiooni kalmistu. Haua siseseadete väljapaistev rikkus peegeldab Budapesti piirkonna geograafilist olulisust kui ka pikamaa kaubanduse tähtsat rolli piirkonnas. Kõigest ühe maetud haua kõrval sisaldasid kõik teised kalmed kremeeritud säilmeid. Tuleriidal põletatud koolnute tuhad olid paigaldatud personaliseeritud ornamentidega urnidesse, või kraabiti vastavad sümbolid kalmeaukude põhja. Lai valik ainulaadseid anumaid või esemeid annavad ülevaate Váli populatsiooni religioossetest vaadetest. Kalmetest on välja kaevatud üle kahekümne saapa- ja linnukujulise urni, mida kaunistasid pronksist needid. Anumatesse puuriti sisse auk, läbi mille sai uskumuse kohaselt lahkunute hing teispoolsusse põgeneda. Kalmed kaeti tihti kivist või lubjakivist plaatidega, mõnikord asetati lahkunud hoopis kastikujulistesse kambritesse.

Rauaaeg (800–300 eKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Varajasel rauaajal kuni keldi hõimude saabumiseni oli Budapesti piirkond erinevate kultuuride kohtumispaik. Transdanubia oli asustatud pannonite poolt. See oli populatsioon, mis rääkis illüürlaste keelega suguluses olevat keelt ning moodustus kohalikust Urnfieldi kultuurist ja läänest saabuvatest inimrühmadest. Samaaegselt arenes Ungari Suur-lagendikul etnilistel ja kultuurilistel alustel stepilik eelsküüdi kultuur. 6. sajandil enne Kristust oli viimane suuresti mõjutatud Lõuna-Venemaa tasandike sküütide kultuuri poolt. Sajandi keskel määrasid illüüria-sküüdi rahumeelsed või vaenulikud suhted põhiliselt kindlaks Budapesti esiajaloo. Kuigi Doonaust sai piirijõgi, säilitasid selle koolmekohad enda endise majandusliku tähtsuse. Esile kerkis põhiline sküüdi asula Rákospalota tänapäevase Pesti poolse osa alal.

Indoeuroopa keelkonda kuuluvad keldid saabusid Budapesti piirkonda 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr. Esimesed väiksed inimrühmad asusid elama Doonau koolmekohtadesse. 1. sajandil enne Kristust asustasid Eravisci keldid jõe parema kalda. Nende agraarasulaid on leitud Békásmegyerist kuni Nagytétényini. Väiksed grupid asustasid ka Buda künkaid ja Csepeli saart. Leitud on tõendeid laialdase potikederite, rauast tööriistade kui ka esmaste vermitud müntide kasutamise kohta. Gellérti mäelt paljastus kindlustatud kaitsevalliga (oppidum) hõimukeskusest asula. Seda peetakse esimeseks tõeliseks linlikuks asulaks Budapesti piirkonnas. Kuigi selle hävitasid roomlased 1. sajandi keskel pKr, kasutati seda religioosse keskusena kuni 3. sajandi lõpuni. Järk-järgult latiniseeritud elu külades kestis kuni hilise 2. sajandini, sedagi Rooma impeeriumi raamistikus.

Rooma-aegne sõjaväelaager Aquincum (1.–5. sajand pKr)[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pannonia (Rooma provints).

Budapesti linnaajalugu algab 89. aastal roomlaste rajatud Aquincumi sõjaväelaagriga, mis asus praeguse Óbuda linnaosa põhjaosas. Algselt oli see eraviskide asula. Kohalikeks olid keldi ja illüüria populatsioonid. Aquincum sai 106. aastal Rooma 2. leegioni asukohaks ja Alam-Pannoonia pealinnaks. Laagri ümber tekkis sõjaväelinn koos vahitornidega, selle kõrvale munitsiipium – tsiviillinn, millest suuri osi on säilinud.

Aquincum purustati Markomanni sõjas. Tema taastamine edenes eriti Septimius Severuse ajal; sõjaväelinnast sai koloonia. Umbes 400. aastal viidi sõjavägi Galliasse ja Aquincum jäeti hunnidele.

Süstemaatilisi väljakaevamisi Aquincumis on korraldatud 1854. aastast. Välja kaevati munitsiipium hulga era- ja avalike hoonete (termid, Mithra pühamud) jäänustega. Ehitisi olid kaunistanud maalid, mosaiigid, käsitöötooted jne, sealhulgas orel. Välja kaevati asehalduri palee, sõjaväelinna varemed ja mõlemad amfiteatrid. Üksikleide hoitakse praegu tsiviillinna maa-alal olevas muuseumis.

Keskaeg (9. sajand – 1541)[muuda | muuda lähteteksti]

Buda keskajal, puulõige Nürnbergi kroonikast (1493. aastast)

Suure rahvasterändamise ajal läbisid piirkonda nii germaani hõimud kui ka lombardid, avaarlased ja slaavlased. Ugri keelerühma kuuluvad ungarlased saabusid Ida-Euroopa steppidest üle Karpaatide tänapäevase Budapesti aladele 9. sajandil, umbes aastal 896. Nende esimene asundus rüüstati mongolite poolt ajavahemikul 124142. Taasasutatud linnakust sai 15. sajandil üks humanistliku renessansskultuuri keskusi. Aastatel 13611541 oli Buda linn Ungari kuningriigi pealinn.

Uusaeg (1541–1918)[muuda | muuda lähteteksti]

Budapesti kujutav 1884. aasta kaart

1541. aastal vallutasid Buda linna türklased, kes aeti välja 1686. aastal. Sellest ajast oli Buda taas Ungari pealinn.

Pärast Mohácsi lahingut ja ligi 150 aastat Osmanite valitsusaega, tõusis linnas üldine heaolu, mis viis Buda ja Pesti linnade liitmiseni 1873. aastal. Keiser Franz Joseph I allkirjastas vastava määruse 22. detsembril 1872. Samaaegselt nii-öelda Budapesti "kuldajaga", mis käivitas linna majandusliku, kultuurilise ja intellektuaalse esiletõusu, ehitati kesklinnas välja historitsistlikud (sealhulgas ohtrasti uusbarokkarhitektuuri näiteid) kui ka juugendlikud elamukvartalid ning rajati maailma vanuselt teine metroo (1896). Jõudsalt arenesid ka kaubandus- ja tööstussuhted. Näiteks elektrotehnikat tootvas tehases Ganz töötas sajandivahetusel 1 200 töötajat.

Austria-Ungari kaksikmonarhia ajal kuni 1918. aastani oli Budapest suurriigi liitpealinn, kus asus otseselt Austria keisrile alluva Ungari kuningriigi troon.

Oma suure juudi kogukonna tõttu kutsuti 20. sajandi alguses linna tihti "Juudi Mekkaks" või "Judapestiks".

Uusim aeg (1918 – tänapäev)[muuda | muuda lähteteksti]

Linn kandis kaugeleulatuvaid Teise maailmasõja põhjustatud kahjustusi

Pärast Esimest maailmasõda ning Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemist kuulutas Ungari välja iseseisvuse, Budapestist sai Ungari Vabariigi pealinn.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal hävines osa linnast Ühendkuningriigi ja Ühendriikide õhurünnakutes. 24. detsembrist 1944 kuni 13. veebruarini 1945 piirati linna, mida teatakse kui Budapesti lahingut. Linn kannatas suuresti omakorda Nõukogude Liidu ja Rumeenia vägede rünnakute all, kui kaitsepositsioonid olid sisse võtnud Natsi-Saksamaa ja Ungari sõdurid. Rohkem kui 38 000 linnaelanikku kaotas konfliktis enda elu, kõik jõge ületavad sillad purustati natside vasturünnakutes. Tuhanded juudid kaotasid enda elu koonduslaagrites, mõnedel õnnestus tänu Šveitsi ja Rootsi diplomaatidele pääseda.

Pärast sõda ja Natsi-Saksamaa kapituleerumist allutati Budapest Moskva kommunistliku režiimi mõjusfääri. 1956. aastal toimus nn Raudse eesriide taguses Budapestis Ungari ülestõus. Pärast NSV Liidu lagunemise protsessi algust, kannab aastast 1989 riik taas nime Ungari Vabariik, pealinnaga Budapestis. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed.

1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari samuti ka ELi liikmesriik.

Vesiravilad[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on tuntud ka juba Osmanite riigi ajast pärinevate kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk spaade (ungari keeles gyógyfürdő) poolest:

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]