Budapest

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Ungari pealinnast; George Ezra laulu kohta vaata artiklit Budapest (George Ezra laul)

Budapest

ungari Budapest

Coa Hungary Town Budapest big.svg
Budapesti vapp
Flag of Budapest (2011-).svg
Budapesti lipp

Pindala: 525,16 km²
Elanikke: 1 757 618 (1.01.2015)[1]

Koordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ Ekoordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ E
Budapest
Budapest Ungari kaardil
Buda kuninglik palee ja taamal Mattiase kirik öövalgustuses
Keleti raudteeterminal (pályaudvar)
Keskturu halli sisevaade
Linnapargis asuv Miklós Ligeti skupltuur Anonymus

Budapest on Ungari pealinn. Ta asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal.

Budapest on Ungari suurim ja rahvastatuim linn. 1,734 miljoni elanikuga on Budapest Euroopa Liidu suuruselt 7. linn. See moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linnade liitmise teel.

Alates 1934. aastast hakati linna kutsuma tiitliga "spaalinn". Kolm aastat hiljem korraldati Gellérti vesiravilas esimene Rahvusvaheline Balneoloogia Kongress.[2]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on jaotatud 23 ringkonnaks (kerület), mida tähistatakse rooma numbritega (I–XXIII). Need omakorda jagunevad linnaosadeks (városrész).

  1. I ringkond (Várkerület)
  2. II ringkond (-)
  3. III ringkond (Óbuda-Békásmegyer)
  4. IV ringkond (Újpest)
  5. V ringkond (Belváros-Lipótváros)
  6. VI ringkond (Terézváros)
  7. VII ringkond (Erzsébetváros)
  8. VIII ringkond (Józsefváros)
  9. IX ringkond (Ferencváros)
  10. X ringkond (Kőbánya)
  11. XI ringkond (Újbuda)
  12. XII ringkond (Hegyvidék)
  13. XIII ringkond (-)
  14. XIV ringkond (Zugló)
  15. XV ringkond (-)
  16. XVI ringkond (-)
  17. XVII ringkond (Rákosmente)
  18. XIII ringkond (Pestszentlőrinc-Pestszentimre)
  19. XIX ringkond (Kispest)
  20. XX ringkond (Pesterzsébet)
  21. XXI ringkond (Csepel)
  22. XII ringkond (Budafok–Tétény)
  23. XXIII ringkond (Soroksár)

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aquincum[muuda | muuda lähteteksti]

Budapesti ajalugu algab 89. aastal roomlaste rajatud Aquincumi sõjaväelaagriga, mis asus praeguse Óbuda linnaosa põhjaosas. Algselt oli see eraviskide asula. Aquincum sai 106 Rooma 2. leegioni asukohaks ja Alam-Pannoonia pealinnaks. Laagri ümber tekkis sõjaväelinn, selle kõrvale munitsiipium – tsiviillinn, millest suuri osi on säilinud.

Aquincum purustati Markomanni sõjas. Tema taastamine edenes eriti Septimius Severuse ajal; sõjaväelinnast sai koloonia. Umbes 400. aastal viidi sõjavägi Galliasse ja Aquincum jäeti hunnidele.

Süstemaatilisi väljakaevamisi Aquincumis on korraldatud 1854. aastast. Välja kaevati munitsiipium hulga era- ja avalike hoonete (termid, Mithra pühamud) jäänustega. Ehitisi olid kaunistanud maalid, mosaiigid, käsitöötooted jne, sealhulgas orel. Välja kaevati asehalduri palee, sõjaväelinna varemed ja mõlemad amfiteatrid. Üksikleide hoitakse praegu tsiviillinna maa-alal olevas muuseumis.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Ugri keelerühma kuuluvad ungarlased saabusid Ida-Euroopa steppidest üle Karpaatide tänapäevase Budapesti aladele 9. sajandil. Nende esimene asundus rüüstati mongolite poolt ajavahemikul 1241-42. Taasasutatud asulast sai 15. sajandil üks humanistliku renessansskultuuri keskusi. Aastatel 13611541 oli Buda linn Ungari kuningriigi pealinn.

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

1541. aastal vallutasid Buda türklased, kes aeti välja 1686. aastal. Sellest ajast oli Buda taas Ungari pealinn. Pärast Mohácsi lahingut ja ligi 150 aastat Osmanite valitsusaega, tõusis linnas üldine heaolu, mis viis Buda ja Pesti linnade liitmiseni 1873. aastal. Ehitati välja kesklinna historitsistlikud (sealhulgas ohtrasti uusbarokk-arhitektuuri näiteid) kui ka juugendlikud elamukvartalid ning rajati maailma vanuselt teine metroo. Austria-Ungari kaksikmonarhia ajal kuni 1918. aastani oli Budapest suurriigi liitpealinn, kus asus otseselt Austria keisrile alluva Ungari kuningriigi troon.

Vesiravilad[muuda | muuda lähteteksti]

Linn on tuntud ka juba Osmanite riigi ajast pärinevate kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk spaade (ungari keeles gyógyfürdő) poolest:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]