Hugues Capet

Allikas: Vikipeedia
Hugues Capet hilisemal maalil

Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningas 987. aastast kuni oma surmani.

Hugues oli algselt Robertiinide dünastia esindaja, tema vanaisa Robert I oli samuti olnud Prantsusmaa (toona Lääne-Frangi riigi) kuningas. Tema isa oli Pariisi krahv Hugues Suur ja ema Hedwiga Saksimaalt, kes oli Heinrich Linnupüüdja tütar ja esimese Saksa-Rooma keisri Otto I õde. Samuti oli ta suhteliselt lähedane sugulane ka Karolingidega. 956. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu Kölni peapiiskop Bruno. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii Bretagne, Normandia kui ka Burgundia, viimases valitsesid alates 956. aastal küll Hugues' vennad Otto ja Henri.

986. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa valitsejaks ja kui senine kuningas, Lothaire, järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. Ta saavutas ka oma poja Roberti kaaskuningaks kroonimise ning pani nõnda aluse uuele dünastiale, mis valitses Prantsusmaad otseliinis kuni 1328. aastani, Kapetingide kõrvalharud Borbónid valitsevad aga siiani Hispaaniat, teine kõrvalliin on võimul Luksemburgis.

Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite Otto II ja Otto III-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise.

Eelnev:
Lothaire
Prantsusmaa kuningas
987996
Järgnev:
Robert II