Vladimir Püha

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Svjatoslavitš

Vladimir Püha (ka Vladimir Suur ja Vladimir Svjatoslavitš, Vladimir Särav Päikene (vene keeles Владимир Святославич); umbes 95015. veebruar 1015) oli Kiievi suurvürst 9801015 ja Kiievi suurvürstiriigi ristiusustaja.

Vladimir Svjatoslavitši isa oli Kiievi suurvürst Svjatoslav I ja ema, vanaema Olga kaaskondlane Maluša. Isa suurvürstiks olemise ajal aastatel 970980 oli Vladimir Svjatoslavitš, isa Svjatoslav I poolt määratuna Kiievi suurvürstiriigi osastisvürstiriigi Novgorodi vürst (970– 978, 980).

Võimuvõitlus ja võimuletõus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast isa, Kiievi suurvürst Svjatoslav I-e, surma valitsesid tema pojad igaüks talle eraldatud piirkonnas. Vanim vendadest, Jaropolk, ründas 977. aastal vend Olegi vürstkonda, soovides seda oma võimule allutada ning Oleg sai surma. Sellest kuulnud, põgenes aastatel 970–980 Novgorodi vürstiriiki valitsenud vend Vladimir Skandinaaviasse. Mõne aja pärast naasis ta varjaagidest koosneva sõjaväega ning asus Jaropolki vastu võitlusse. 978. aastal tapeti Jaropolk varjaagide poolt rahuläbirääkimistel ja Vladimir sai 980. aastal ainuvalitsejaks, Kiievi-Vene suurvürstiks.

Desna valgla kaart

Riigi laiendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimir Suur tegi Kiievi-Vene riigi juhina sõjakäike Vjatkamaale, leedulaste, radimitšide ja bolgarite maadele. Sõjakäiguga 981. aastal Tšerveni ja Przemyśli, vallutas ta alad Poola kuningriigilt ning liitis Kiievi-Vene riigiga. Kaitseks Musta mere ääres asunud petšeneegide eest ehitas kaitserajatised Desna, Osjotra, Trubeži, Suljo ja Stugne jõgede liinil. Kiievi-Vene elanike kaitse eest rüüsteretkeid teinud petšeneegide vastu, nimetati Vladimirit ka Vladimir Punapäike (Владимира Красное Солнышко).

Suhted Bütsantsiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bütsantsil olid Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted. Bütsanti keisri Basileios II kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva ristimist õigeusku. Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt suurvürst Vladimiri ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega.

Next.svg Pikemalt artiklis Bütsants#Suhted Kiievi-Venega

Ristiusu vastuvõtt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimir Püha valitsemisajal 988. aastal võeti Kiievi-Vene riigis riikliku usundina vastu kristlus. Ristimise järel võttis Vladimir endale ristinime Vassili. Kiievisse loodi Kiievi metropoolia ning Kiievisse asutati kreeka õigeusu kiriku Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Mihhaili residents. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju.

Pärast Vladimir Püha surma jagunes Kiievi-Vene riik Vladimiri poegade Mstislav Vladimirovitši, kes sai maa-alad Dneprist vasakul ja Jaroslav Vladimirovitši, kes sai maa-alad Dneprist paremal, vahel. Ainuvõimu soovinud Svjatopolk, tappis vennad: Rostovi vürsti Boriss Vladimirovitš ja Muromi vürsti Gleb Vladimirovitši (Vennad kanoniseeriti pühakuiks 1072. aastal). Ellujäänud vendade vahel puhkes kodusõda, mille võitis Jaroslav, kes suutis 1016. aastal oma venna Svjatopolki väed purustada ning sai seega Kiievi-Vene suurvürstiks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vladimir Svjatoslavitš oli abielus arvatava Norra päritolu Polotski vürstitar Rogneda Rogvolodovna (Ragnhild Ragnvaldi tütar), kuid tal oli elu jooksul vähemalt 6 seaduslikku naist, neist üks oli Bütsantsi keisri Basileios II õde Anna.

Järglased
Eelnev:
Svjatoslav Igorevitš
Novgorodi vürst
970980
Järgnev:
Võšeslav Vladimirovitš
Eelnev:
Jaropolk I
Kiievi suurvürst
9801015
Järgnev:
Svjatopolk

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]