Mieszko I

Allikas: Vikipeedia

Mieszko I (umbes 930 – 25. mai 992) oli polaanide vürst ning vendide kuningas (vanapõhja Vindakonungr) umbkaudu 960. aastast kuni surmani. Ta kuulus Piastide dünastiasse, oli Siemomysłi poeg ja Lesteki pojapoeg. Tema lapsed olid nii esimene kroonitud Poola kuningas Bolesław I Vapper kui ka (tõenäoliselt) Põhjamaade kuninganna Świętosława (Sigrid), kelle poeg oli omakorda Taani, Norra, Inglismaa ning osa Rootsi kuningas Knud Suur.

Poola vürst Mieszko I

Poola esimese ajaloolise valitsejana peetakse Mieszko I Poola riigi sisuliseks loojaks. Ta jätkas oma isa ja isaisa poliitikat, kes valitsesid paganlikke hõime tänapäeva Suur-Poola aladel. Liitude ja sõjalise jõu abiga laiendas Mieszko varasemaid vallutusi, alistades oma valitsusaja alguses Kuyavia ning usutavasti ka Ida-Pommeri ja Masoovia. Suurema osa oma võimulolekust veetis Mieszko I sõdades Lääne-Pommeri pärast, vallutades selle lõpuks kuni Oderi jõe alamjooksuni. Viimastel eluaastatel võitles Mieszko I ka Böömi riigiga, võites sellelt Sileesia ja arvatavasti ka Väike-Poola.

Mieszko I abiellumine Přemyslite suguvõsa printsessi Dobrawaga 965. aastal ning tema ristimine 966. aastal asetasid tema riigi läänekristluse mõjualasse. Lisaks suurtele vallutustele, mis panid aluse Poola tulevikule, saavutas Mieszko I kuulsuse ka sisereformidega, mis laiendasid ja parandasid nn sõjamonarhiat.

Säilinud allikate andmeil oli Mieszko I tark poliitik, andekas väejuht ja karismaatiline valitseja. Ta kasutas edukalt diplomaatiat, sõlmides liidu esmalt Böömimaa, seejärel Rootsi ning Saksa Rahva Püha Rooma Riigiga. Välispoliitikas asetas ta kodumaa huvid esikohale, sõlmides kokkuleppeid isegi varasemate vaenlastega. Surres jättis ta poegadele suuresti kasvanud maa, mil oli Euroopas kindel koht.

"Dagome" nime all esineb Mieszko I ka umbkaudu 1085. aastast pärinevas dokumendis nimega "Dagome Iudex", mis mainib Mieszko maa kinkimist või pühendamist paavstile peaaegu sajand varem.