Regensburg

Allikas: Vikipeedia
Regensburg

saksa Regensburg

Wappen Regensburg.svg
Regensburgi vapp
Pindala: 80,8 km²
Elanikke: 133 500 (2008)

Koordinaadid: 49° 1′ N, 12° 6′ E49.01666666666712.1koordinaadid: 49° 1′ N, 12° 6′ E
Regensburgi asend Saksamaal
Roomlaste kindlustuste konserveeritud jäänused

Regensburg on kreisivaba linn Saksamaal Baieri liidumaal, Oberpfalzi halduskeskus. Asub Doonau kaldal. Linna lähedal suubub Doonausse Regeni jõgi, mille järgi linn on nime saanud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regensburg on üks vanimaid Saksamaa linnu. 4. sajandil eKr oli tänapäeva linna alal keltide asula Radasbona. Markomanni sõja ajal 79. aastal rajasid roomalsed sinna kindluse, mis püsis Rooma valduses 400. aastani. 179. aastal valmis seal rooma leegioni laager Castra Regina (Regeni loss), kus elas 6000 leegionäri. See oli Reetia provintsi keskne sõjaväeline tugipunkt. Laagrist on säilinud värav (porta praetoria) ja seda kaitsev külgtorn.

Umbes 530. aastast kuni 13. sajandini oli Regensburg Baieri pealinn. 9. sajandil oli Regensburg üks karolingide tähtsamaid linnu. 11351146 ehitati Regensburgi üle Doonau kivisild, mis muutis Regensburgi tähtsaks kaubanduskeskuseks Põhja-Euroopa ja Veneetsia vahel. 1245 sai Regensburg vabalinnaks. 14861496 kuulus ta Baieri vürstiriigile, ent keiser Maximilian I taastas linna sõltumatuse.

1542 võttis Regensburg vastu luterluse ja jäi täielikult luterlikuks kuni 1803. aastani. Linnas elavad katoliiklased jäeti ilma kodanikuõigustest. Ent siin ei tohi ära segada linna kui linnamüüriga piiratud ala ja linna kui haldusüksust, mis oli mõnevõrra väiksem. Nimelt jäi linna roomakatoliku piiskop ja hulk kloostreid, millest kolmel (Püha Emmerami, Alam-Münsteri ja Ülem-Münsteri ehk St. Emmerami, Niedermünsteri ja Obermünsteri) kloostril oli esindaja Riigipäevas. Seega valitses ebatavaline olukord, kus ühe linna müüride vahel paiknes tollases mõistes viis riiki: vabalinn, piiskopkond ja nimetatud kolm kloostrit, kusjuures neli viimast olid katoliiklikud.

1803. aastal enamik vabalinnu likvideeriti. Regensburgi hakkas valitsema Mainzi peapiiskop, sest Mainz ise oli Lunéville'i rahu kohaselt läinud Prantsusmaale.

19.23. aprillini 1809 toimus Regensburgi pärast Ratisboni lahing, ainus lahing, kus Napoleon sai haavata. Lahing lõppes prantslaste võiduga, sest linna kaitsnud Austria vägedel lõppes laskemoon. Napoleon vallutas ja rüüstas linna, umbes 150 maja põles maha.

1810 liideti Regensburg Baieriga ja 1871 Saksamaaga.

Erinevalt enamikust Saksamaa linnadest jäi Regensburg Teises maailmasõjas peaaegu kahjustamata, välja arvatud Ülem-Münsteri klooster, mis märtsis 1945 täielikult hävis ja mida ei taastatud.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Regensburgi Ülikool on asutatud 1962. Seal töötas professorina Joseph Alois Ratzinger, kes hiljem valiti paavstiks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]