Kiiev

Allikas: Vikipeedia
Kiiev

ukraina Київ
vene Киев

Kiievi linna vapp
Kiievi vapp
Kiievi linna lipp
Kiievi lipp

Pindala: 839 km²
Elanikke: 2 775 200 (2012)

Koordinaadid: 50° 27′ N, 30° 30′ E50.4530.5koordinaadid: 50° 27′ N, 30° 30′ E
Map of Ukraine political simple city Kiew.png
Kiiev 1651. aastal
Kubermangulinna Kiievi plaan aastast 1839

Kiiev on Ukraina pealinn.

Kiiev asub Dnepri jõe ääres.

Kiiev moodustab omaette 1. järgu haldusüksuse (місто Київ) ja on samaaegselt Kiievi oblasti keskus.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiievi aastane keskmine temperatuur on +7,9 °C. Kõige kõrgem on see juulis (19,5 °C) ja augustis (18,9 °C), kõige madalam jaanuaris (−4,3 °C) ja veebruaris (−3,3 °C). Kuu absoluutne maksimum on kõige kõrgem augustis (39,9 °C) ja juulis (39,4 °C). Kõige madalam absoluutne maksimum on jaanuaris (11,1 °C) ja detsembris (14,7 °C). Kuu absoluutne miinimum on kõige madalam veebruaris (−32,2 °C) ja jaanuaris (−31,1 °C). Kõige kõrgem absoluutne miinimum on juulis (+5,8 °C) ja augustis (+3,3 °C). Ka juunis pole iialgi öökülma esinenud.

Aastane keskmine sademete hulk on 621 mm. Kõige märjemad kuud on juuli (85 mm) ja juuni (75 mm), kõige kuivemad on märts (36 mm), veebruar ja oktoober (37 mm).

Keskmine tuule kiirus on 2,4 m/s ja keskmine õhuniiskus on 75%.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kiievi ajalugu, Ukraina ajalugu

Kiiev on üks vanimaid linnu Ida-Euroopas. Tal on olnud pöördeline osa nii Vana-Vene riigi kui ukraina rahvuse kujunemisel.

Legendi järgi asutasid linna aastal 482 vennad Kii, Štšek ja Horiv ning nende õde Lõbied[1] (ukrainapäraselt Kõi, Štšek, Horõv ning Lõbid). Seetõttu tähistati 1982. aastal Kiievi 1500. sünnipäeva. Linn nimetati vanima venna järgi. Kiievis asuvad ka Štšekavõtsja ja Horevõtsja mägi ning Lõbidi jõgi.

Nimi "kii" tähendas vanavene keeles suurt keppi (võrdle näiteks piljardikiiga). See on seotud linna asukohaga varjaagide juurest Bütsantsi mineva kaubatee ääres. Laevnikele, Dnepri jõe ääres olid linna asukoha määramisel väga olulised kiid – suured jõepõhja rammitud postid, mille külge oma veesõidukid siduda sai, et nad sel ajal ära ei ujuks, kui laevnikud maal käivad.

Ajaloolased pole kindlad, millal tegelikult Kiiev linnalise asulana avastati. Kõige entusiastlikumad osutavad juba Ptolemaiose teostes leiduvale asulale Metropolity ja väidavad, et see olevatki Kiiev. Hajusad ida-slaavlaste asulad asusid selles piirkonnas alates 6. sajandist, kuid pole teada, millal mõni neist linnaliseks asulaks arenes. 8. sajandil rajati Kiievisse kindlustused kohale, mis oli võib-olla mitukümmend aastat varem maha jäetud. Pole teada, kas need kindlustused rajasid slaavlased või kasaarid. Nestori kroonika märgib, et kiievi slaavlased rääkisid Askoldile ja Dirile, et neil ei ole valitsejat ja nad maksavad kasaaridele andamit. Kuid vähemalt 8. ja 9. sajandil toimis Kiiev Kasaari kaganaadi eelposti ja piirikindlusena. Mõned ajaloolased lükkavadki linna asutamise alles 8. või koguni 9. sajandisse.

9. sajandi teisel poolel (kuid mõnedel hinnangutel alles 920. aastatel) vabanes Kiiev kasaaride võimu alt ja sai Kiievi-Vene riigi keskuseks. 882. aastal vallutas linna Novgorodi vürst Oleg, Novgorodimaalt kogutud varjaagide, soomlaste ja slaavlastest väega, sõjakäigul Kiievi, kus valitsesid seni samuti varjaagid Askold ja Dir[2]. Ta tegi sellest oma riigi pealinna, alistades enda võimule ka kohalikud vürstid, kes seni olid maksnud makse Kasaari kagaanile. Nii sai Olegist vürstide vürst ehk Kiievi suurvürst.

988. aastast pärast, Kiievi ja kogu Venemaa metropoolia moodustamisest asus Vene õigeusu kiriku pea, Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Kiievis.

Kiievi-Vene ja selle pealinna Kiievi kuldaeg oli 11. sajandil ja 12. sajandi algul. Pärast Mstislav Suure surma 1132 muutus Kiiev ja Kiievi vürstiriik, pigem kõige võimsama vürsti autasuks ja nende vahel algas võitlus Kiievi pärast. Esimesena suutis Kiievi vallutada Vladimiri-Suzdali Vladimiri vürst Andrei Bogoljubski 1169. 13. sajandil kaotas Kiiev oma poliitilise tähtsuse, piirkonna allutamise pärast võistlesid Vladimiri-Suzdali ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, kelle poolt linn korduvalt vallutati ja laastati.

1240. aastal vallutas Kiievi Batu-khaan, kes vallutamise käigus linna 50 tuhandest elanikust üksnes 2 tuhat ellu jättis. Linn rüüstati ja põletati maha.

Kiievi Suurvürstiriigi lagunemise järel kujunes Lääne-Kiievimaa, Loode-Tšerkassõ, Ida-Žitomiri maa-aladel, Kiievi vürstiriik mis eksisteeris aastatel (11321471), riigi pealinnaks oli Kiievi linn. Kiievi vürstiriik eksiteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus Vene Suurvürstiriigina, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääneslaavi päritolu elanikkonnaga. Aastatel 14711654 kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus Rzeczpospolita riiki. Aastatel 1494-1497 sai Kiiev Magdeburgi linnaõigused. Magdeburgi linnaõiguse alusel oli linnad vabastatud feodaalkohuststest, -kohtust ja vojevoodide ning riigiametnike võimu alt, ning omasid õigust moodustada omavalitsusorgani raadi. Linnaõigused tühistati alles 1835. aastal Venemaa keisri Nikolai I poolt.

1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnitski, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile. Samal aastal puhkes Poola–Vene sõda. 1657. aastal valiti Korsuni raadal uueks hetmaniks Hmelnitski lähikondlane Ivan Võgovski. 1658 sõlmisid Rzeczpospolita esindajad ja Võgovski tänapäeva Poltaava oblastis olevas Gadjatši linnas Gadjatši lepingu. Selle kohaselt asendati Poola–Leedu kaksikmonarhia Poola–Leedu–Vene kolmikmonarhiaga. Vasakkalda-Ukrainas tuli lepingu kohaselt Tšernigivi vojevoodkonna, Kiievi vojevoodkonna ja Bratslavi vojevoodkonna põhjal moodustada Vene Suurvürstiriik.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kiievi elanikkonnast ukrainlasi 82,2 %, venelasi 13,1 %, juute 0,7 %, valgevenelasi 0,6 % ja poolakaid 0,3 %.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: