Kiiev

Allikas: Vikipeedia
Kiiev

ukraina Київ
vene Киев

Kiievi linna vapp
Kiievi vapp
Kiievi linna lipp
Kiievi lipp

Pindala: 839 km²
Elanikke: 2 775 200 (2012)

Koordinaadid: 50° 27′ N, 30° 30′ E50.4530.5koordinaadid: 50° 27′ N, 30° 30′ E
Map of Ukraine political simple city Kiew.png
Miikaeli klooster
Kubermangulinna Kiievi plaan aastast 1839

Kiiev on Ukraina pealinn.

Kiiev asub Dnepri jõe ääres.

Kiiev moodustab omaette 1. järgu haldusüksuse (місто Київ) ja on samaaegselt Kiievi oblasti keskus.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiievi aastane keskmine temperatuur on +7,9 °C. Kõige kõrgem on see juulis (19,5 °C) ja augustis (18,9 °C), kõige madalam jaanuaris (−4,3 °C) ja veebruaris (−3,3 °C). Kuu absoluutne maksimum on kõige kõrgem augustis (39,9 °C) ja juulis (39,4 °C). Kõige madalam absoluutne maksimum on jaanuaris (11,1 °C) ja detsembris (14,7 °C). Kuu absoluutne miinimum on kõige madalam veebruaris (−32,2 °C) ja jaanuaris (−31,1 °C). Kõige kõrgem absoluutne miinimum on juulis (+5,8 °C) ja augustis (+3,3 °C). Ka juunis pole iialgi öökülma esinenud.

Aastane keskmine sademete hulk on 621 mm. Kõige märjemad kuud on juuli (85 mm) ja juuni (75 mm), kõige kuivemad on märts (36 mm), veebruar ja oktoober (37 mm).

Keskmine tuule kiirus on 2,4 m/s ja keskmine õhuniiskus on 75%.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiiev on üks vanimaid linnu Ida-Euroopas. Tal on olnud pöördeline osa nii Vana-Vene riigi kui ukraina rahvuse kujunemisel.

Legendi järgi asutasid linna aastal 482 vennad Kii, Štšek ja Horiv ning nende õde Lõbied[1] (ukrainapäraselt Kõi, Štšek, Horõv ning Lõbid). Seetõttu tähistati 1982. aastal Kiievi 1500. sünnipäeva. Linn nimetati vanima venna järgi. Kiievis asuvad ka Štšekavõtsja ja Horevõtsja mägi ning Lõbidi jõgi.

Nimi "kii" tähendas vanavene keeles suurt keppi (võrdle näiteks piljardikiiga). See on seotud linna asukohaga varjaagide juurest Bütsantsi mineva kaubatee ääres. Laevnikele olid linna asukoha määramisel väga olulised kiid – suured jõepõhja rammitud postid, mille külge oma veesõidukid siduda sai, et nad sel ajal ära ei ujuks, kui laevnikud maal käivad.

Ajaloolased pole kindlad, millal tegelikult Kiiev linnalise asulana avastati. Kõige entusiastlikumad osutavad juba Ptolemaiose teostes leiduvale asulale Metropolity ja väidavad, et see olevatki Kiiev. Hajusad slaavlaste asulad asusid selles piirkonnas alates 6. sajandist, kuid pole teada, millal mõni neist linnaliseks asulaks arenes. 8. sajandil rajati Kiievisse kindlustused kohale, mis oli võib-olla mitukümmend aastat varem maha jäetud. Pole teada, kas need kindlustused rajasid slaavlased või kasaarid. Nestori kroonika märgib, et kiievi slaavlased rääkisid Askoldile ja Dirile, et neil ei ole valitsejat ja nad maksavad kasaaridele andamit. Kuid vähemalt 8. ja 9. sajandil toimis Kiiev Kasaari kaganaadi eelposti ja piirikindlusena. Mõned ajaloolased lükkavadki linna asutamise alles 8. või koguni 9. sajandisse.

9. sajandi teisel poolel (kuid mõnedel hinnangutel alles 920. aastatel) vabanes Kiiev kasaaride võimu alt ja sai Kiievi-Vene riigi keskuseks. Riigi kuldaeg oli 11. sajandil ja 12. sajandi algul. Pärast Mstislav Suure surma 1132 muutus Kiiev pigem kõige võimsama vürsti autasuks ja nende vahel algas võitlus Kiievi pärast. Esimesena suutis Kiievi vallutada Vladimiri vürst Andrei Bogoljubski 1169.

13. sajandil kaotas Kiiev oma poliitilise tähtsuse, piirkonna allutamise pärast võistlesid Vladimiri-Suzdali ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik, kelle poolt linn korduvalt vallutati ja laastati.

1240. aastal vallutas Kiievi Batu-khaan, kes vallutamise käigus linna 50 tuhandest elanikust üksnes 2 tuhat ellu jättis. Linn rüüstati ja põletati maha.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kiievi elanikkonnast ukrainlasi 82,2 %, venelasi 13,1 %, juute 0,7 %, valgevenelasi 0,6 % ja poolakaid 0,3 %.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: