Ülestõusmispühad

Allikas: Vikipeedia

Ülestõusmispühad (ka lihavõttepühad ehk lihavõtted ja munapühad) on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist pärast ristilöömist. Ajaliselt langevad need kokku judaismi paasapühadega. Samale ajale jääb ka maausuliste kiigepüha ehk munapüha.

Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka riigipüha, kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud vaid ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade 1. püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade 2. püha, kuid Riigikogus on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.

Lihavõttemunad

Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses langevad need ikkagi mõnel aastal samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Näiteks 2012. aastal olid need vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal oli mõlemal 24. aprillil, 2013. aastal oli aga vastavalt 31. märtsil ja 5. mail.

Tähendus ja asend kirikukalendris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülestõusmispühadele eelneb kirikukalendris vaikne nädal, mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Seepärast on vaikse nädala kombestik kristluses vaikne, mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad seevastu on suurim kristlik rõõmupüha, kuna need tähistavad Kristuse surnust ülestõusmist ja inimeste lunastamist. 40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on taevaminemispüha ehk suur ristipäev.

Ülestõusmispühad on kristlikes kirikutes kirikukalendri suurim püha[1], ehkki on ka arvatud, et õigeusu kirikus on sel suurem tähendus, kuna katoliku kirikus ja protestantlikes kirikutes on selle kõrvale kerkinud jõulud.[viide?]

Kiriklikud tavad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast.

Ülestõusmispühade liturgiline värv on valge.

Ülestõusmispühad tänapäeva kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülestõusmispühade ehk munapühadega seostub komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja üksteise vastu koksida - võidab see, kelle muna terveks jääb. Munade värvimise tava päritolu kohta on eri legende, täpne algus on teadmata. Ilmselt seostub see paastu lõppemisega.

Lastele räägitakse lihavõttepühade ajal lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Tänapäeval on pühade ajal populaarsed šokolaadimunad.

Kuna ülestõusmispühadel lõppes paast, seostuvad nendega mitmesugused muna- ja piimatoidud. Üks tuntumaid nende seast on pasha.

Ülestõusmispühad on tugevalt kommertsialiseerunud, mistõttu sageli kõneldakse pigem lihavõtte- või munapühadest, pööramata nende kristlikule taustale erilist tähelepanu.

Ülestõusmispühad Eesti rahvakultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid, muuhulgas ka rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, paasapühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad.

Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik, sellega lõppes talvine kiikumiskeeld. Samuti oli nende pühade ajal keelatud koristada.

Põhja-Eestis harrastati ülestõusmispühadel lauahüppamist: keskelt kiigena toetuspunktile asetatud laua mõlemasse otsa seisti ning püüti kordamööda nõnda õhku hüpata, et õnnestuks tagasi lauaotsale maanduda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ülestõusmispühad EELK kodulehel

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]