Ülestõusmispühad

Allikas: Vikipeedia

Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva.

Nende pühade päeva rehkendamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale.

Näiteks 2012. aastal on need vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal oli mõlemal 24. aprillil, 2013. aastal on aga vastavalt 31. märtsil ja 5. mail.

Liturgiline värv on valge.

Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, kevadpühad, munapühad, kiigepühad. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati traditsioonikohaselt munadest ja piimast. Lõuna-Eestis oli kombeks nende pühade ajal püstitada kiik.

40 päeva pärast ülestõusmispühi (neljapäeval) on taevaminemispüha ehk suur ristipäev.

Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha, samas kui jõulud on suurim püha katoliku kirikus ja protestantlikes kirkutes.[viide?]

Ülestõusmispühadele eelneb vaikne nädal.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]