Henri IV

Allikas: Vikipeedia
Henri IV

Henri IV [an´rii neljas] (13. detsember 155314. mai 1610) oli Navarra kuningas 15621610 (Henri III nime all) ning Prantsusmaa kuningas 15891610. Henri oli esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil.

Ta oli Antoine de Bourboni ja Navarra kuninganna Jeanne III (Jeanne d'Albret) poeg.

Ta oli aastast 1569 hugenottide juht.

Abiellunud 18. augustil 1572 kuningas Charles IX õe Marguerite de Valois'ga, püüdis ta lepitada hugenotte ja katoliiklasi, kuid ajendas tahtmatult Pärtliöö sündmused.

Ta päris 1589 pärast Henri III surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, nimelt Louis IX järeltulija meesliinis. Tegelikult valitsema sai ta hakata alles pärast katoliku usku astumist ja Pariisi asumist (1594).

Henri IV valitses absolutistlikult. Ta lõpetas 1598 Nantes'i ediktiga ususõjad ja alustas 1604 Kanada asumaastamist.

Henri IV korrastas koos rahandusministri Maximillien de Béthune Sullyga Prantsusmaa rahanduse, õhutas manufaktuuride asutamist, ajas protektsionistlikku majanduspoliitikat ning laskis ehitada teid ja kanaleid.

Henri IV tappis, 1610. aastal fanaatiline katoliiklane François Ravaillac, kellele ei meeldinud, et Henri alustas sõda katoliikliku Hispaaniaga. Ravaillac pidas seda usutaganemiseks.

Isiklikku ja järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Henri esimesest abielust lapsi ei sündinud. Henri laskis oma abielu 1599 tühistada ja abiellus 17. detsembril 1600 Marie de' Mediciga.

Teisest abielust, Marie de' Mediciga sündis 6 last, 3 poega ja 3 tütart. Keskmine poeg suri 4-aastaselt, teised lapsed said täiskasvanuks.

Kõik Henri seaduslikud tütred said kuningannadeks.

Eelnev:
Jeanne III
Navarra kuningas
15721610
Järgnev:
Louis XIII
Eelnev:
Henri III
Prantsusmaa kuningas
15891610