Eesti Vabadussõda

See artikkel räägib Eesti Vabadussõjast, teiste konfliktide kohta, mida võidakse nimetada Vabadussõdadeks, vaata: Vabadussõda (täpsustus)

---

Eesti Vabadussõda
Toimumisaeg 28. november 1918 – 2. veebruar 1920 Toimumiskoht Eesti, Läti, Ingerimaa, Pihkva oblast Tulemus Eesti võit Territoriaalsed muudatused Eesti iseseisvumine
Osalised
Eesti	Nõukogude Venemaa	Landeswehr
Väejuhid või liidrid
Johan Laidoner Nikolai Judenitš Walter Cowan	Jukums Vācietis Dmitri Nadjožnõi	Rüdiger von der Goltz Alfred Fletcher
Jõudude suurus
1919. a. 7. jaanuaril 4450 meest, nende seas: 2000 soome vabatahtlikku vastava arvu soome ohvitseridega Balti pataljon Bibikovi eskadron 25 suurtükki, 128 kuulipildujat, 4 soomusrongi Briti 6. kergristlejaeskaader 1919. a. mais: 86 000 meest, nende seas: Põhjakorpus (2750) Läti brigaad (1500) Balti pataljon, Ingeri pataljon ning rootsi ja taani vabatahtlike kompaniid Briti 1. kergristlejaeskaader	1919. a. 7. jaanuaril: 5750–7250 meest, 26 suurtükki 141 kuulipildujat soomusrong 3 soomusautot 1919. a. mais: 80 000 meest	1919. a. juunis: 20 000 meest
Kaotused
5000 langenut 14 000 haavatut 667 vangis	? langenut ? haavatut 10 000 vangis	400 langenut 1100 haavatut

Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918. aasta 28. novembrist 1920. aasta 3. jaanuarini Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud sõda.

Sõja käik

Eesti värbamisplakat

11. novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Antandile. Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas.

Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi.

 Pikemalt artiklis Narva lahing (1918)

Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti, sealhulgas Tartu.

12. detsembril saabus Tallinna reidile Suurbitannia sõjalaevastik admiral Edwyn Alexander Sinclairi ja Walter Cowani juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel hukkus Saaremaa lähistel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest julgestatud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja varustust. USA abistas Eestit eeskätt humanitaarabiga.

23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 14 000 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud.

Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus 30. detsembril Tallinnasse jõudnud Martin Ekströmi juhitud Soome vabatahtlikud ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest moodustatud üksused, kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Põhjakorpus.

 Pikemalt artiklis Viru rinne

1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Eesti väed ja Martin Ekströmi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7. jaanuaril vastupealetungile. Tapa vabastati 9., Rakvere 12., Tartu 14., Jõhvi 17. jaanuaril, Narva vabastamiseks tehti 17. jaanuaril Utria dessant. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki.

Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee Läänerinde Nõukogude Läti armee väeosad okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik ja suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat – läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail.

12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva.

 Pikemalt artiklis Pihkva rinne

Eesti omakorda aitas Lätil luua sõjaväge pärast Kārlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel tegutses kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmee Läänerinde Nõukogude Läti armeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini).

Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule, Võnnu lahingus 23. juunil purustas Eesti 3. diviis Landeswehri väed Põhja-Lätis. See päev on Võidupüha (ametlikult alates 1935. aastast). Järgnevate lahingute käigus jõudis 3. diviis Riiani ning Antant taastas Läti iseseisvuse.

 Pikemalt artiklis Landeswehri sõda

Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Osalt toimus see koostöös Judenitši juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ja novembris ja detsembris toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud. Nõukogude väejuhatus saatis Eesti vastu 2 armeed kokku 160 000 mehega. Eesti pani välja 85 000 meest. Nõukogude Venemaa ei suutnud Eesti kaitsest läbi murda ning 1919. aasta lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.

Tartu rahu allkirjad

2. veebruaril 1920 sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartu rahu. Selle sõnul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" kõigist pretensioonidest Eestile, tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Vene piir.

 Pikemalt artiklis Tartu rahu

Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.

 Pikemalt artiklis Eesti Vabadussõjas osalenud väeosade loend

Kronoloogia

1918

• 11. november – Omakaitse likvideeriti, tegevust alustas Eesti Kaitse Liit, millele läksid üle Omakaitse varad. Eesti Kaitseliitu võisid kuuluda ainult eesti rahvusest kodanikud.
• 16. november – Eesti Ajutine Valitsus esitas üleskutse Eesti Rahvaväe kokkukutsumiseks.
• 19. november – Eesti Ajutine Valitsus võttis Saksa valitsuse peavolinikult August Winnigult Eesti valitsemise ametlikult üle.
• 22. november – Punaarmee Põhjarinde 7. armee 6. Kütidiviis pani toime esimese katse vallutada Narvat. Rinnet hoidnud Saksamaa keisririigi väed lõid rünnaku tagasi.
• 25. november – Nõukogude Venemaa Läänerinde väed alustasid rünnakut Pihkvale.
• 27. november – valmis Eesti soomusrong nr. 1, mis oli organiseeritud Johan Pitka juhtimisel.
• 28. november – soomusrong nr. 1 sõitis kapten Karl Partsi juhtimisel Narva suunas rindele. Pärast Partsi lahkumist jäi soomusrongi nr. 1 komandöriks kapten Anton Irv.
• 28. november – Nõukogude väed ründasid Narvat. Pärast poolepäevast vastupanu andsid sakslased korralduse linnast lahkuda. Aleksander Tõnissoni juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast.
• 28. november – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel (Joala lahing).
• 28. november – toimus 586 meheline punalaevastiku dessant Narva-Jõesuusse, millest võtsid osa ristleja Oleg, miiniristleja Metki ja kolm transpordilaeva.
• 29. november – Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni.
• 29. november – Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni, mille alla kuulusid kõik 1893–1896 sündinud mehed.
• 30. november – Punaarmee vallutas Läänerindel Pihkva.
• 5. detsember – Punaarmee vallutas Läänerindel Vastseliina ja Räpina.
• 6. detsember – Põhjarinde 7. armee – (juht Nikolai Hendrikson) 6. Kütidiviisi väeosad alustasid pealetungi Tallinna suunal.
• 7. detsember – Punaarmee vallutas Vasknarva.
• 9. detsember – Põhja-Eestist lahkus Tallinna kaudu viimane Saksa väeosa.
• 11. detsember – Soomusrong nr. 2, mis koosnes 6 vagunist ja vedurist, sõitis Karl Partsi juhtimisel Rakvere suunas rindele.
• 12. detsember – Tallinna alla jõudis Briti laevastik.
• 14. detsember – loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner.
• 14. detsember – Punaarmee vallutas Kooraste ja Kanepi.
• 15. detsember – Punaarmee vallutas Põhjarindel Kunda
• 15. detsember – algas Rägavere lahing, milles osales ka Eesti kommunistide 1. ja 3. Tartu kommunistlik polk
• 16. detsember – 7. armee – 6. Kütidiviisi väeosad vallutavad Põhjarindel Wesenbergi ehk Rakvere.
• 17. detsember – Punaarmee vallutas Valga linna.
• 17. detsember – Tallinnas toimus kohalike kommunistide mässukatse, mis kooliõpilastest kaitseliitlaste poolt maha surutakse. Ajutine Valitsus annab sisekorra kindlustamiseks linnades ja maakondades kindral Ernst Põdder'ile ülemjuhataja õigused.
• 21. detsember – Punavägede lähenemisel Tartule, lahkuvad eesti väed Tartust enne 7. armee 2. Novgorodi kütipolgu väeosad punaüksuste sinna jõudmist. Linna kaitset ei suudeta organiseerida.
• 23. detsember – loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. Lõuna-Eestist lahkus viimane Saksa väeosa.
• 24. detsember – Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. Alampolkovnik Viktor Puskar määrati Eesti 2. diviisi ülemaks.
• 24. detsember – Tapa loovutatati 7. armee, 6. Kütidiviisi punavägedele.
• 26. detsember – Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola".
• 27. detsember – Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk".
• 30. detsember – Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks.
• 31. detsember – Punaarmee oli vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardasid vallutada Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut.
• 31. detsember – Tallinna saabusid esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel

1919

• 3.–4. jaanuar – eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures.
• 4. jaanuar – Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud.
• 5. jaanuar – Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu.
• 5.–6. jaanuar – Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome vabatahtlike kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
• 6. jaanuar – algas Eesti vägede vastupealetung Narva ja Paide suunal.
• 6. jaanuar – enamlaste pealetung Paide suunal peatati. Viimase eduna vallutasid punased samal päeval Tõrva.
• 7. jaanuar – Eesti väed asusid üldpealetungile.
• 9. jaanuar – vabastati Tapa ja Jõgeva.
• 12. jaanuar – Eesti väed vabastasid Rakvere.
• 13. jaanuar – Eesti väed vallutasid Kaarepere jaama.
• 14. jaanuar – Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. Enne Tartust lahkumist mõrvasid enamlased Krediitkassa keldris 33 inimest, vaata Punane terror.
• 15. jaanuar – Eesti väed vallutasid Vasknarva.
• 17.–18. jaanuar – toimus Utria dessant.
• 18. jaanuar – Soome vabatahtlikud vallutasid tagasi Narva.
• 20. jaanuar – Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks.
• 30. jaanuar – Eesti väed lõikasid läbi Võru ja Petseri vahelise raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamlaste taganemistee.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, kus võideti Läti kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. Eesti väed vallutasid Petseri.
• 1. veebruar – Andres Larka sai sõjaministri abiks. Eesti väed vallutasid Valga ja Võru.
• 16. veebruar – Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Eesti piiril Liivi lahe ääres asuva Heinaste, algasid ka rahutused Muhu- ja Saaremaal.
• 19. veebruar – Punaarmee vallutas Irboska.
• 21. veebruar – Eesti väed vallutasid Marienburgi (Alūksne) linna.
• 22. veebruar – Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.

24. veebruaril 1919 tähistati esimest korda Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva.

• 24. veebruar – Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks.
• 11. märts – enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale.
• 29. märts – Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
• 4. aprill – Ernst Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks.
• 25. aprill – Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.
• 12. mai – algasid eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
• 25. mai – Eesti väeosad murdsid Irboska all läbi Punaarmee rindest.
• 26. mai – eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna, suur osa 1. eesti kommunistlikust polgust tuli Eesti poole üle.
• 30. mai – Ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud.
• 5. juuni – Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Marienburg–Jakobstadti pealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks. Eestimaa Punaarmee osad arvati 7. armee koosseisu.
• 6. juuni – Landeswehr vallutas Võnnu.
• 10. juuni – Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
• 19. juuni – Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing.
• 22. juuni – Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile.
• 23. juuni – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana.
• 30. juuni – eestlased jõudsid Riia alla.

1919. aasta oktoobri Petrogradi pealetungioperatsiooni ja Krasnaja Gorka operatsiooni skeem

• 3. juuli – Landesveeriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu.
• 23. august – Karl Parts määrati Eesti soomusrongide diviisi ülemaks.
• 26. august – August Korgi juhitud Punaarmee 15. armee 10. Kütidiviis ja Eesti kütibrigaad vallutasid Petseri.
• 3. september – Irboska veretöö.
• 17.–18. september – Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks.
• 21. september – Johan Pitka ülendati kontradmiraliks.
• 28. september – algas Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused.
• 13. oktoober – algas Krasnaja Gorka operatsioon.
• 29. oktoober – Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja hakkasid taganema.
• 9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt.
• 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing.
• 28. november – Eesti Merejõudude juhatajaks sai tervislikel põhjustel lahkunud Johan Pitka asemel mereväeleitnant Johannes Herm.
• 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
• 14. detsember – Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks.
• 29. detsember – kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks.
• 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat.
• 31. detsember – sõlmiti vaherahu.

1920

• 3. jaanuar – kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe.
• 2. veebruar – sõlmiti Tartu rahu.
• 30. märts – vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega Tartu rahuleping jõustus.

Vaata ka

• Eesti Abistamise Peatoimkond
• Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas
• Eesti Vabadussõja mälestusmärk
• Eesti Vabadussõja mälestusmärkide loend
• Vabadusrist
• Vabadussõja Mälestamise Komitee
• Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978

Kirjandus

• August Traksmaa "Lühike Vabadussõja ajalugu" Olion, 1992 (teine trükk)

Välislingid

• Eesti Vabadussõda
• Vabadussõja rindejooned
• Võnnu lahingute mälestusmärke Lätis
• Эксперт: В Эстонии отмечают юбилей "очень странной войны" ИА REGNUM, 28.november 2008 (vene keeles)
• "Eesti Vabariik rahvusvahelise õiguse subjektina" Akadeemia, nr.8/1938