Jüri Vilms

See artikkel räägib riigimehest; tehnikateadlase kohta vaata artiklit Jüri Vilms (tehnikateadlane).

---

Jüri Vilms koos abikaasa Marie Oberstiga, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis

Jüri Vilms VR III/1 (13. märts (vkj 1. märts) 1889 Arkma küla, Kabala vald, Pilistvere kihelkond – arvatavasti 2. mai 1918 Hauho vald, Soome), oli Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister.

Elulugu

Jüri Vilms sündis 13. märtsil 1889 Pilistvere kihelkonnas Kabala vallas Arkma külas (praegu Järva maakonnas Türi vallas) Piduri talu peremehe pojana.

Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi, tema asutatud oli ka Eesti Tööerakond.

Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse. Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma. Kõige tuntuma versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis.

Jaan Kross on kirjutanud Jüri Vilmsi elukäigu ainetel romaani "Tabamatus. Jüri Vilmsi romaan" (1993, 2. trükk Jaan Krossi Kogutud teoste 11. köites 2003); teos on ilmunud ka rootsi (1993), soome (1994) ja prantsuse (2001) keeles.

Päevik, mis kirjeldab tõenäoliselt Jüri Vilmsi hukkamist

Vabadusrist III/1

Soome kodusõjas osalenud Rootsi vabatahtlikest tehtud dokumentaalfilmi üks autoreid Robert Alftan leidis Rootsi Sõjaarhiivist kirjelduse kolme eestlase hukkamisest Rootsi vabatahtlike poolt 2. mail 1918 Hämeenlinnast põhja pool Hauhos.

Tegemist on tundmatu vabatahtliku sõjapäevikuga, kus on sellest sündmusest antud vägagi üksikasjalik pilt. Päeviku autor saabus Soome Svenska Brigadeni koosseisus märtsikuu keskel 1918. Haaparanta kaudu Soome tulnud Rootsi vabatahtlikud olid Soomes kolm kuud, pidades punastega ägedaid lahinguid. Aprilli lõpul – mai algul olid rootslased Hauhos, kus toimuski nimetatud vahejuhtum.

“Brigaad valvab külateed Hauholt suurele maanteele. Kust suur maantee tuleb ja kuhu viib, ei oska hetkel öelda. Mina ja minu valvemeeskond oleme umbes saja meetri kaugusel teeharust. Järgmisel hommikul, maikuu 2. päeval märkan, et mu parem jalg teeb valu, kui üritan sellele toetuda. Mida ma nüüd küll pean tegema? Kui läheksime liikvele, pole mul võimalik teistega rivis sammu pidada. Esialgu pean suu kinni. Minu hommikusöök koosneb eriti heast pudrust ja piimast.

Kolm punast on kinni võetud. Üks neist, õige peen mees, tal on seljas peen ülikond ja käed on hästi hoolitsetud, temal leidub läbiotsimisel 6000 marka. Ta on Eestist. Täiesti kindlalt mõni ülemus.

Asi on selge ja ta lõpetab oma karjääri lauda taga.

Kaks ülejäänut saavad talle haua kaevata, mis tehakse päris suur. Kui see on valmis ja laip sinna heidetud, lähevad nad talle seltsiks.

Ei tunne lähemalt ülekuulamiste üksikasju, aga oletan, et nad olid oma karistuse ära teeninud, sest muidu poleks Brigaadi ülem neid käskinud maha lasta. Hukkamise juhina toimis Samzelius,” jutustab vabatahtlik oma päevikus.

Rootslaste sõjaretkest on säilinud ka fotosid, mis asuvad Rootsi Sõjaarhiivis Stockholmis Tampere jaama komandandi Erik Reichenbergi fondis. 27 foto hulgast kahel on jäädvustatud hukatud. Ühel neist on sonimüts. Selline, nagu oli võltsitud hukkamisfotol mehel, keda väideti olevat Vilmsi reisikaaslane Arnold Jürgens. Teised reisikaaslased Johannes Peistik ja Aleksei Rünk.

Tunnustused

• Vabadusristi III liigi 1. järk, 1920 (postuumselt, tsiviilteenete eest)

Isiklikku

Jüri Vilms oli abielus Marie Oberstiga, Jüri Vilmsi vend oli arst ja eugeenik Juhan Vilms.

Allikad

• Kas Jüri Vilmsi hukkasid rootslased? (Eesti Ekspress, 21. 02. 2008)
• Kas see Rootsi vabatahtlike hukatud mees võib olla Vilmsi reisikaaslane?

Teosed

• "Kahe ilma vahel" (valimik artikleid). Sari Eesti mõttelugu, nr. 20. Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1998, 544 lk.

Kirjandus

• Hannes Walter, "Jüri Vilms – Eesti iseseisvuse "Grand Young Man"" – Looming 1988, nr. 10, lk. 1405–1415
• Mati Graf, "Legend ja selle uurija" – Keel ja Kirjandus 1993, nr. 5, lk. 304–308
• Seppo Zetterberg, "Jaan Krossiga Jüri Vilmsi mõjuväljas". Soome keelest tõlkinud Livia Viitol – Keel ja Kirjandus 1995, nr. 2, lk. 73–76
• "Jüri Vilms mälestustes" (60 autori meenutusi ja uurimusi Vilmsist, üle 100 foto). Koostaja: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1998, 624 lk.
• Seppo Zetterberg, "Jüri Vilmsi surm. Eesti asepeaministri hukkamine Helsingis 13. aprillil 1918". Soome keelest (1997. aasta väljaandest Jüri Vilmsin kuolema) tõlkinud Erkki Bahovski. Tänapäev, Tallinn 2004, 270 lk.

Välislingid

• Tarmo Virki, “Jüri Vilms – kus ta ikkagi on?” (Postimees 22. mai 1997, lk. 14)
• Peeter Järvelaiu artikkel "Jüri Vilms eesti õiguskultuuris"
• Jaan Krossi essee "Eesti rahvuspoliitiline geenius" (Vilmsi 115. sünniaastapäeva puhul) (Postimees 13. märts 2004, lk. 11)
• Pekka Erelt. Jüri Vilmsi teine hukkamine Eesti Ekspress, 11. jaanuar 2007
• Jüri Vilmsi haud Pilistvere kalmistul register.muinas.ee