Eesti rahvastik

Eesti rahvaarv, 1970–2010

Eesti alalise rahvastiku koguarv oli viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel seisuga 31. märts 2000 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201. Faktiline rahvaarv, mis fikseeriti rahvaloendusel, et tagada võrreldavus eelmise, 1989. aasta rahvaloenduse andmetega, oli 1 356 931 inimest.

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga
1913	954 000
1940	1 054 000
1959	1 197 000
1970	1 356 000
1977	1 447 000
1979	1 464 476
1989	1 565 662
2001	1 366 959
2002	1 361 242
2003	1 356 045
2004	1 351 069
2005	1 347 510
2006	1 344 684
2007	1 342 409
2008	1 340 935
2010	1 340 127
2011	1 340 194

Rahvastiku koostis

Eesti rahvastiku püramiid, 2008

Eesti rahvastiku püramiid, 1970–2005

Seisuga 1. jaanuar 2008 oli Eestis 1 340 935 elanikku. Neist 617 410 ehk 46,04% olid mehed ning 723 525 ehk 53,96% olid naised. 2011. aastal oli 100 mehe kohta 116,9 naist, mis on Euroopa Liidu kõrgeim näitaja.

Arvestuslik rahvaarv oli 1 366 959 (1. jaanuar 2001), 1 361 000 (1. jaanuar 2002), 1 356 045 (1. jaanuar 2003), 1 351 069 (1. jaanuar 2004), 1 347 510 (1. jaanuar 2005), 1 344 684 (1. jaanuar 2006), 1 342 409 (1. jaanuar 2007), 1 340 935 (1. jaanuar 2008).

2010. aasta seisuga on 68,83% elanikest eestlased, 25,55% venelased, 2,07% ukrainlased, 1,16% valgevenelased, 0,79% soomlased, 0,18% tatarlased, 0,16% lätlased, 0,15% poolakad, 0,13% juudid, 0,15% leedulased, 0,14% sakslased ja 0,68% muud rahvused. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,1%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,2% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,7%. Töötuse määr oli 7,9%. Rahvastiku tihedus on 29,7 in/km².

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti rahvastikust eestlasi 930 219 ehk 67,9%. Teistest suurematest rahvusrühmadest oli venelasi 351 178 ehk 25,6%, ukrainlasi 29 012 ehk 2,1%, valgevenelasi 17 241 ehk 1,3%, soomlasi 11 837 ehk 0,9%.

Võrreldes 1989. aastaga on Eestis elavate eestlaste arv kahanenud 2000. aastaks 963 281-lt 930 219-ni, ent eestlaste osatähtsus kasvas 61,5%-lt 67,9%-ni, seda osalt mitte-eestlaste väljarände tõttu 1990ndate alguses. 1989. ja 2000. aasta vahel on eestlaste koguarv vähenenud 3,4%, venelaste arv 26%, ukrainlaste arv 40%, valgevenelaste arv 37,8%, soomlaste arv 28,8%. Aastaks 2000 olid Eesti rahvastikunäitajad üldarvudes ning erinevate rahvuste esindatuse suhtarvudes sarnased umbes 1971. aasta seisuga.

Alates taasiseseisvumisest on eestlaste osatähtsus kõigi sündinute seas olnud vahemikus 70%–75% ja surnute seas 64%-68%. Alates 2008. aastast on eestlaste loomulik iive positiivne (2008: +595, 2009: +916, 2010: +1704).

Eesti keelt kõneles emakeelena 67,3% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%. Eesti keele oskajate osatähtsus on aastaks 2000 rahvastikus tõusnud 80,4%-ni, eesti keele oskajate üldarv on 1 102 133. Suurenemine on saavutatud tänu sellele, et mitte-eestlaste seas on eesti keele oskus rohkem kui kahekordistunud.

Eesti keelt kõneles seisuga 1. jaanuar 2008 emakeelena ca 68,6% Eesti elanikest, vene keelt 29,7%.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli 80% elanikest Eesti kodanikud, 6,3% Venemaa kodanikud ja 12,4% kodakondsuseta, 2010. aastal olid vastavad näitajad 84%, 7% ja 7,2%, 1. jaanuaril 2011 84,2%, 7% ja 7,1% ning 1. detsembril 2011 84,3%, 7% ja 6,9%.

Eesti rahvastiku jaotus kodakonduse järgi seisuga 2.10.2010 ██ Eesti: 1 149 303 ██ Venemaa: 95 271 ██ Muud riigid: 21 784 ██ Määratlemata: 97 718

Elanike arv Eesti suuremates linnades 2000. aasta rahvaloenduse andmeil

(Algallikana kasutatud osaliselt Statistikaameti väljaannet "2000. aasta rahva ja eluruumide loendus II osa")

Linn	Elanikke	Eestlasi	Eestlaste osakaal
Tallinn	400387	215114	53,7 %
Tartu	101169	80397	80 %
Narva	68680	3331	4,9 %
Kohtla-Järve	47679	8479	17,8 %
Pärnu	45500	36112	80 %
Viljandi	20756	18995	91,5 %
Sillamäe	17199	719	4,2 %
Rakvere	17097	14496	84,8 %
Maardu	16738	3331	20 %
Valga	14323	8970	62,6 %
Kuressaare	14925	14548	97,5 %
Võru	14879	13414	90 %
Jõhvi	12112	4022	33,2 %
Haapsalu	12054	9587	80 %
Paide	9642	8683	90 %

Tallinna elanike arv oli 2000. aastal 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega inimesi 39 056 (9,7%). Tallinna rahvastikuregistris olevate elanike arv erines 2000. aasta alguses rahvaloenduse andmetest kuni 30 000 võrra, ent tänu elanike registreerimiskampaaniale on see erinevus vähenenud ning augustis 2004 ületas Tallinna elanike registri järgi Tallinna elanike arv taas 400 000 piiri.

Eeltoodud arvud on kõik ligikaudsed, sest paljudel Eesti elanikel ei ole rahvastikuregistris kirjas tegelik elukoht. Peamiselt puudutab see maapiirkonnast suurtesse linnadesse viimase kümne aasta jooksul elama asunuid. Näiteks Tallinnas arvatakse elavat mitukümmend tuhat inimest, kelle ametlik elukoht on kusagil mujal. Seega täpne rahvastikustatistika piirkondade kaupa Eestis hetkel puudub.

Sünnid, surmad ja loomulik iive

██ Elussünnid ██ surmad ██ loomulik iive 1945–2008

Rahvaarvu muutus, 1970–2007. ██ rahvaarvu muutus ██ loomulik iive ██ rändesaldo (2000–2007)

Sündide registreerimine kuude lõikes 2000–2009

	Sünnid	Surmad	Sündimuskordaja	Suremuskordaja
1950	20 279	15 817	18,4	14,4
1951	20 730	15 354	18,6	13,7
1952	21 111	15 817	18,7	14,0
1953	20 146	14 420	17,7	12,7
1954	20 909	13 981	18,2	12,2
1955	20 786	13 638	17,9	11,8
1956	19 660	12 748	16,8	10,9
1957	19 509	13 026	16,5	11,0
1958	19 598	12 971	16,4	10,9
1959	19 938	13 130	16,5	10,9
1960	20 187	12 738	16,6	10,5
1961	20 230	13 036	16,5	10,6
1962	19 959	13 495	16,1	10,9
1963	19 275	13 251	15,3	10,5
1964	19 629	12 754	15,4	10,0
1965	18 909	13 520	14,6	10,5
1966	18 629	13 800	14,3	10,6
1967	18 671	13 699	14,2	10,4
1968	19 782	14 225	14,9	10,7
1969	20 781	15 150	15,5	11,3
1970	21 552	15 186	15,8	11,2
1971	22 118	15 038	16,1	10,9
1972	21 757	15 520	15,6	11,1
1973	21 239	15 573	15,1	11,1
1974	21 461	15 393	15,1	10,9
1975	21 360	16 572	14,9	11,6
1976	21 801	17 351	15,1	12,0
1977	21 977	17 094	15,2	11,8
1978	21 842	17 812	15,0	12,2
1979	21 879	18 062	14,9	12,3
1980	22 204	18 199	15,0	12,3
1981	22 937	18 349	15,4	12,3
1982	23 128	17 893	15,4	11,9
1983	24 155	18 190	16,0	12,1
1984	24 234	19 086	16,0	12,6
1985	23 630	19 343	15,5	12,7
1986	24 106	17 986	15,7	11,7
1987	25 086	18 279	16,2	11,8
1988	25 060	18 551	16,0	11,9
1989	24 318	18 536	15,5	11,8
1990	22 304	19 531	14,2	12,4
1991	19 413	19 715	12,4	12,6
1992	18 038	20 126	11,8	13,1
1993	15 253	21 286	10,2	14,2
1994	14 176	22 212	9,7	15,2
1995	13 509	20 828	9,4	14,5
1996	13 242	19 020	9,4	13,4
1997	12 577	18 572	9,0	13,3
1998	12 167	19 445	8,8	14,0
1999	12 425	18 447	9,0	13,4
2000	13 067	18 403	9,5	13,4
2001	12 632	18 516	9,3	13,6
2002	13 001	18 355	9,6	13,5
2003	13 036	18 152	9,6	13,4
2004	13 992	17 685	10,4	13,1
2005	14 350	17 316	10,7	12,9
2006	14 819	17 435	11,1	12,9
2007	15 741	17 548	11,8	13,0
2008	16 028	16 675	12,0	12,4
2009	15 763	16 081	11,8	12,0
2010	15 825	15 790	11,8	11,8
2011	14 679	15 244	11,0	11,4

Välislingid

• Ene-Margit Tiit "Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust" Tallinn: Statistikaamet, 2011 (tasuta PDF ja tasuline paberraamat)
• 2012. aasta rahvaloenduse põhjal elab Eestis 1 294 236 püsielanikku, Postimees, 31. mai 2012