Ernst Põdder

Ernst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 – 24. juuni 1932) oli Eesti sõjaväelane, kindralmajor (aastast 1918).

Ernst-Johannes Põdder
Kindralmajor Ernst Põdder enne 1932. aastat
Nimi	Ernst-Johannes Põdder
Hüüdnimi	Vana Õkva
Sündinud	10. veebruar 1879 Tartus
Surnud	24. juuni 1932 (53-aastaselt)
Teenistused	Vene Tsaariarmee 1897–1917 Eesti Kaitsevägi 1918–1931
Auaste	kindralmajor
Juhitud üksused	47. Siberi laskurpolk 1. Eesti jalaväediviis Kaitseliit 3. Diviis 2. Diviis
Sõjad/lahingud	Vene-Jaapani sõda Esimene maailmasõda Eesti Vabadussõda
Autasud	Vabadusristi I/1 Läti Karutapja ordeni III ja II klass Soome Valge Roosi I klassi komandöririst Poola Sõjarist Püha Stanislavi ordeni III ja II järk Püha Anna ordeni IV, III ja II järk Püha Vladimiri ordeni IV järk

Vabadusrist I/1

Elulugu

Ernst Põdderi isa oli Alatskivi mõisas Nolckenite kammerteener, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti Tartu Maarja kirikus ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun Arved Ernst Nolcken abikaasaga ja Johannes Schmidt. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas Turkmenistanis pangaametnikuna.

Ernst Põdder asus üheksa-aastaselt Tartu Linnakooli õppima, kus omandas alg- ja põhihariduse. Peale õpinguid astus ta 1898. aastal Vilno sõjakooli, mille lõpetas lipnikuna 1900. aastal.

Teenistus Vene keiserlikus armees

Vene-Jaapani sõjas ülendati Ernst Põdder rooduülemaks ja leitnandiks.

Esimeses maailmasõjas tõusis ta staabikaptenist polkovnikuks, kamandas pataljoni, sai ta neljal korral haavata ja põrutada. Venemaa keisririigi teenistusastmete tabeli statuudi kohaselt omas polkovniku auastme omanik õiguse edasipärandatavale aadlitiitlile.

Teenistus Eesti rahvusväeosades

Ta oli 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosa komandör, 22. juulil 1917. aastal määrati Ernst Põdder 1. Eesti jalaväepolgu ülemaks ja ta oli hiljem üks Omakaitse organiseerijaid. Tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste marodööritsemise ning laastamise talude ja mõisate kallal. Tegi lõpu ka bolševike kihutustööle polgus endas. Eestist minemakihutatud enamlased jõudsid ta selle tegevuse eest tagaselja surma mõista.

1918. aasta veebruarikuu teisel poolel liikusid sakslased Lääne-Eesti saartelt mandrile. Sama aasta märtsis ülendas Eesti Ajutine Valitsus Ernst Põdderi kindralmajoriks. Sakslased Eesti Omakaitset ei tunnistanud ja saatsid selle laiali, moodustades oma Bürgerwehri (Saksa Omakaitse). Sinna õnnestus juhtpositsioonile saada kindral Põdderil, kes selle organisatsiooni katte all moodustas põrandaalust Kaitseliitu. 12. märtsil 1918. ülendas Eesti Ajutine Valitsus E. Põdderi kindralmajoriks. Sakslased vangistasid ta rahvusliku tegevuse pärast umbes kuuks ajaks.

Saksa väed lahkusid 1918. aasta novembris Eestist. Omakaitsest sai Eesti Kaitse Liit 11. novembril 1918. Juhatuse esimeheks valiti admiral Johan Pitka ja ülemaks kindralmajor Ernst Põdderi.

Eesti Vabadussõjas

17. detsembril 1918 määrati kindralmajor Ernst Põdder riigisisese julgeoleku ülemaks.

Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud 3. Diviisi ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri Heinastest kuni Valgani. Vabadussõjas oli ta üldjuht sõjas Landeswehri vastu (1919). Juunis 1919 purustas 3. diviis Lemsalu-Roopa-Võnnu-Ronneburgi lahingus baltisaksa Landeswehri ja palgalise Rauddiviisi ning viis väeosad Riiani, kus taastati Läti Vabariigi seaduslik valitsus.

1919. aasta lõpus Tartu rahuläbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord Narva all, kui Punaarmee alustas surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurde oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga, vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel.

1. detsembri mäss

Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja ööl vastu 1. detsembrit pidutses Lindeni restoranis.

„“Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.““

– Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent Donald Day kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”

Põdder oli ainus Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu auliige, kuna tegevsõjaväelased ei tohtinud poliitilistes organisatsioonides tegutseda.

Ernst Põdder suri 24. juunil 1932. Matusteteenistus toimus Tallinna Kaarli kirikus ja põrm viidi sealt suurtüki lafetil Juhkenthali Kaitseväe kalmistule, mida saatis umbes 10 000 leinajat kõigist Eestimaa paigust.

Mälestuse jäädvustamine

Ernst Põdderi mälestuse jäädvustamiseks on Tartus paigaldatud tema bareljeef. Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi nime järgi üks tänav Tartus. See nimetus anti Pepleri tänavale 1932. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud Rudolf Pälsoni nime ja alates 1991. aastast on taas Pepleri tänav.

Isik kujutavas kunstis

Ernst Põdderit kujutatakse ka filmis Detsembrikuumus, kus tema tegelaskuju mängib Tõnu Kark.

Eelnev: ametikoha loomine

Kaitseliidu ülem 11. november 1918 – 4. aprill 1919

Järgnev: Eduard Alver