Laulev revolutsioon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sündmustest. Filmi kohta vaata artiklit Laulev revolutsioon (film)

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 19871988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine.

Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta.

Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perestroika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Perestroika

1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatšov NSV Liidus uuenduspoliitika (perestroika) koos avalikustamisega (glasnost), mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides.

Fosforiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Fosforiidisõda

NSVL üritas luua Eesti maa-alale fosforiidikaevandust. Kui informatsioon sellest jõudis avalikkuseni, siis olid eestlased sellele väga vastu.

IME[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Isemajandav Eesti

31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. Laulva revolutsiooni alguseks loetakse sellele järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvustNõukogude Liidu koosseisus, immigratsiooni tõkestamist ja Eesti NSV Ministrite nõukogu tagasiastumist.

Sinimustvalge lipp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti lipp

14. mai 1988. aastal toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis.

Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1988. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel.

Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 organisatsiooni MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG Tallinnas Hirvepargis MRP sõlmimise aastapäeva puhul rahvakoosoleku, mille tulemusena said paljud esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.

Öised laulupeod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Öölaulupeod

Tallinna vanalinnapäevade ajal (algas 6. juunil 1988) toimusid öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rokk-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava rahvaarvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esinesid esimesel ööl veel näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.28. augustil toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule.

Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk öölaulupidude harjal kirjutatud artiklis, mis avaldati ajakirjas "Sirp ja Vasar" [1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents mütologiseerida sotsiaalseid nähtusi. Eestis toimunu nimetamine "laulvaks revolutsiooniks" on väljaspool Eestit küsimärgi all.[2]

Eestimaa Laul[muuda | redigeeri lähteteksti]

11. septembri päeval kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel "Eestimaa Laul", kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu Vaino Väljase juhtimisel vastu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni, mille Moskva 26. novembril tühistas.

7. detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstitutsiooniparanduse, mis tunnistas Eesti NSV riigikeeleks eesti keele.

24. detsembril 1988 heisati Tartu Tähetornis Eesti rahvuslipp.

Kodanike komiteede liikumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kodanike komiteed

24. veebruaril 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi.

Balti kett[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti kett

23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 26. augustil võttis Moskvas NLKP Keskkomitee vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Baltimaades, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks.

Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel tuli 1990. aastal kokku Eesti Kongress.

19.21. augustil 1991 toimus Moskvas riigipöördekatse totalitaarrežiimi taastamiseks.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni.

1994. aastal viidi Vene sõjavägi Eesti NSV-st välja.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rein Veidemann,Laulev revolutsioon, Postimees, 7. juuni 2008
  2. Saade "Kahekõne" (toimetaja Indrek Treufeldt): Marju Lauristin. 8. aprill 2010, ETV saadete arhiiv, tekstilõik alates 22:00 min.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus Argo 2008. ISBN 978-9949-438-53-2.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]