Laulev revolutsioon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sündmustest. Filmi kohta vaata artiklit Laulev revolutsioon (film)
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Question book-new.svg Selles artiklis puuduvad viited.
Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Laulev revolutsioon on nimetus Eestis (laiemalt ka koos Läti ja Leeduga) aastail 1987–1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSVLi okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta, kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele[viide?].

Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta.

Sisukord

Sündmused [muuda]

Perestroika [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Perestroika

1980. aastate keskel algatas Mihhail Gorbatšov NSV Liidus uuenduspoliitika(perestroika) koos avalikustamisega (glasnost), mis saavutas Eestis oma haripunkti 1987. aastal ning kasvas 1988. aastal üle iseorganiseerunud laulvaks revolutsiooniks. Tähelepanuväärsel viisil algasid umbkaudu samal ajal analoogilised ühiskondlikud protsessid ka paljudes teistes Nõukogude Liidu liiduvabariikides.

Fosforiit [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Fosforiidisõda

NSVL-i katse tekitada Eesti maa-alale fosforiidikaevandus, mis jõudis avalikkuse ette ja leidis laialdast vastuseisu põliselanike hulgas.

IME [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Isemajandav Eesti

31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. Laulva revolutsiooni alguseks loetakse sellele järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.-2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja valitsuse tagasiastumist.

Sinimustvalge lipp [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti lipp

14. mai 1988. aastal toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis.

Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1988 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel.

Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.

Öised laulupeod [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Öölaulupeod

Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid(algusega 06.06.1988 (varem märgitud: algusega 06.06.1987)) öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi). Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, millele võimud ei suutnud järjest kasvava rahvaarvu tõttu enam piiri panna.) Lisaks teistele ansamblitele. Esimesel ööl 1988 näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule.

Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk oma öölaulupidude harjal "Sirbis ja Vasaras" kirjutatud artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents sotsiaalsete nähtuste mütologiseerimisele, "laulvaks revolutsiooniks" on Eestis toimunu ristitud väljaspool Eestit ja revolutsiooni mõiste kohaldamine toimunule küsimärgi all.[2]

Eestimaa Laul [muuda]

11. septembri päeval kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel nimega "Eestimaa Laul", kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.

16. novembril võttis ENSV Ülemnõukogu Vaino Väljase juhtimisel vastu suveräänsusdeklaratsiooni, mille küll Moskva 26. novembril tühistas.

7. detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstitutsiooniparanduse, mis tunnistas riigikeeleks eesti keele.

24. detsembril 1988 heisati Tartu Tähetornis Eesti rahvuslipp.

Kodanike komiteede liikumine [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kodanike komiteed

24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi.

Balti kett [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Balti kett

23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni, moodustades niinimetatud Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnudki kohale. Õhtul kell 19.00 hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole märgusõna "Vabadus" ning kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake, Baltimaad!". Kokku osales üritusel umbes kaks miljonit inimest ning inimrivi kogupikkus oli ligikaudu 620 kilomeetrit. 26. augustil võttis Moskvas NLKP Keskkomitee vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Baltimaades, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks.

Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel tuli 1990. aastal kokku Eesti Kongress.

19.-21. augustini 1991 toimus Moskvas riigipöördekatse totalitaarrežiimi taastamiseks.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni.

1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.

Viited [muuda]

  1. ↑ Rein Veidemann,Laulev revolutsioon, Postimees, 7. juuni 2008
  2. ↑ Saade "Kahekõne" (toimetaja Indrek Treufeldt): Marju Lauristin. 8. aprill 2010, ETV saadete arhiiv, tekstilõik alates 22:00 min.

Vaata ka [muuda]

Kirjandus [muuda]

  • Mati Graf. “Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini.” Tallinn, kirjastus Argo 2008. ISBN 978-9949-438-53-2.

Välislingid [muuda]

Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Laulev_revolutsioon&oldid=3627470"