Arthur Lossmann

Allikas: Vikipeedia
Arthur Lossmann
Nimi Arthur Lossmann
Sündinud 5. oktoober 1877
Vana-Vändra vald, Pärnumaa
Surnud 1. august 1972
London, Suurbritannia
Auaste kindralmajor
Juhitud üksused Sõjavägede Tervishoiuvalitsus (1920–1935)

Arthur-Aleksander Lossmann VR I/2 (alates 1923 Artur Lossmann, 5. oktoober 1877 Vana-Vändra vald, Pärnumaa1. august 1972 London, Suurbritannia) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja arst.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arthur Lossmann lõpetas 1904. aastal Peterburi sõjaväe-meditsiiniakadeemia. Aastatel 190714 töötas ta Peterburis sõjaväemeditsiini alal. Osales sõjaväearstina Vene-Jaapani sõjas, Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. Teenete eest Vabadussõjas sai Lossmann kolmandiku Valtu mõisast, millest kujunes perekonna suvekodu.

Aastatel 192035 oli Arthur Lossmann Eesti Sõjavägede Tervishoiuvalitsuse ülem, aastast 1922 sanitaarkindralmajor.

1935. aastal vabastati Artur Lossmann vanuse tõttu tegelikust kaitseväeteenistusest ja määrati palgata kaitseväe konsultandiks[1], uueks Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks sai Martin Jervan.

Ta oli a.-s. Estofilm juhatuse esimees.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes ta Saksamaale ja aastast 1947 elas Inglismaal.

29. aprillil 1964 valiti Artur Lossmann Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis auliikmeks [2]

14. novembril 1998 maeti 1972. aastal Londonis surnud Arthur Lossmann, tütar Nora-Vanda Morley Fletcheri algatusel ümber Vabadussõja kõrgemate juhtide memoriaali Tallinna Kaitseväe kalmistule, kuhu varem olid sängitatud ka Johan Unt (surnud 1930) ja Ernst Põdder (surnud 1932).

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rahutus maailmas. Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses. EMP, Stockholm, 1961.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242457&img=era0031_005_0000371_00032_t.jpg&tbn=1&pgn=2&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=151a644b894fae2f0746352c8447181b Riigivanema käskkiri kaitsevägedele nr. 18 24. oktoobrist 1935]
  2. Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis auliikmed. Välis-Eesti, 17. juuni 1964, nr. 11, lk. 2.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]