1919

Sündinud 1919 • Surnud 1919 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | ► | ►►

1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 5. jaanuar – Saksamaal Münchenis asutati Saksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
• 7. jaanuar – algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu Montenegros.
• 10. jaanuar – Loode-Saksamaal asutatakse Bremeni Nõukogude Vabariik.
• 10. jaanuar – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
• 18. jaanuar – avati Pariisi rahukonverents.
• 25. jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit.
• 29. jaanuar – USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus 16. jaanuaril 1920.

Veebruar

• ...

Märts

• 23. märts – Benito Mussolini asutas Fasci d'Italiani di Combattimento st fašistliku liikumise.

Aprill

• 4. aprill – Baieris loodi nõukogude vabariik. (likvideeriti 1. mail 1919)

Mai

• ...

Juuni

• 1. juuni – Soomes hakkas kehtima nn kuiv seadus
• 28. juuni – Saksamaa esindajad allkirjastasid Pariisi lähedal Versailles lossi Peeglitesaalis rahulepingu.

Juuli

• 6. juuli – esimene dirižaabel, Briti päritolu R-34 jõudis üle Atlandi ookeani lennates New Yorki.

August

• 11. august – Saksamaal kuulutas Rahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".

September

• ...

Oktoober

• 7. oktoober – rajati Hollandi lennukompanii KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
• 19. oktoober – USA Senat hääletas Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jäi USA Rahvasteliidust välja.

November

• 28. november – esimese naisena valiti Briti parlamenti Leedi Nancy Astor.

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1919. aasta Eestis

• 7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
• 9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
• 14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
• 17. jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas. Vt Udria dessant
• Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
• 18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
• 31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
• 16. veebruar-21. veebruar – Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
• 20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
• 3. aprill – Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduse sõjakooli loomiseks.
• 23. aprill – avati Asutav Kogu.
• 25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
• 8. mai – ametisse valiti esimene vabariigi valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
• 13. mai alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
• 25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.
• 5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
• 21. juuni – 23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse Võidupüha.
• 3. juuli – Lõppeb Landesveeri sõda. Sõlmitakse vaherahu
• 1. oktoober – Tartus alustas tegevust Kõrgem Kunstikool Pallas.
• 10. oktoober – Eesti Asutav Kogu võttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse.
• 10. oktoober – 23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
• 12. oktoober alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
• 13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
• 18. oktoober – miilits nimetati ümber politseiks
• 26. november – 9. detsember – Toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
• 16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Litvinov.
• 19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
• 1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega.
• 4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
• 5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
• 31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1919

• 1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
• 6. jaanuar – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
• 17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
• 10. märts – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
• 13. märts – Marie Nyswander, USA arstiteadlane
• 18. aprill – Ian Smith, Rodeesia poliitik
• 19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
• 22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
• 26. oktoober – Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
• 10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
• 21. november – Diana Laev, eesti graafik
• 19. november – Gillo Pontecorvo, Itaalia filmilavastaja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1919

• 27. jaanuar – Endre Ady, ungari luuletaja
• 2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
• 27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
• 5. november – Oskar Eller, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja kangelane
• 3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Johannes Stark
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Jules Bordet
• kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
• rahu – Thomas Woodrow Wilson