1919

Sündinud 1919 • Surnud 1919 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1915 | 1916 | 1917 | 1918 | 1919 | 1920 | 1921 | 1922 | 1923 | ► | ►►

1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 5. jaanuar – Saksamaal Münchenis asutati Saksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
• 7. jaanuar – algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu Montenegros.
• 10. jaanuar – Loode-Saksamaal asutatakse Bremeni Nõukogude Vabariik.
• 10. jaanuar – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
• 18. jaanuar – avati Pariisi rahukonverents.
• 25. jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit.
• 29. jaanuar – USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus 16. jaanuaril 1920.

Veebruar

• ...

Märts

• 23. märts – Benito Mussolini asutas Fasci d'Italiani di Combattimento st fašistliku liikumise.

Aprill

• 4. aprill – Baieris loodi nõukogude vabariik. (likvideeriti 1. mail 1919)

Mai

• ...

Juuni

• 1. juuni – Soomes hakkas kehtima nn kuiv seadus
• 28. juuni – Saksamaa esindajad allkirjastasid Pariisi lähedal Versailles lossi Peeglitesaalis rahulepingu.

Juuli

• 6. juuli – esimene dirižaabel, Briti päritolu R-34 jõudis üle Atlandi ookeani lennates New Yorki.

August

• 11. august – Saksamaal kuulutas Rahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".

September

• ...

Oktoober

• 7. oktoober – rajati Hollandi lennukompanii KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
• 19. oktoober – USA Senat hääletas Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jäi USA Rahvasteliidust välja.

November

• 28. november – esimese naisena valiti Briti parlamenti Leedi Nancy Astor.

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1919. aasta Eestis

• 7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
• 9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
• 14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
• 17. jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas.

Dessanti juhtis kapten Johan Pitka dessanrühmi juhtisid major Martin Ekström ja staabikapten Paulus ja kapten Eskola. Soomlasi osales 180 meest eestlasi 400.

Udria dessandist võtsid osa järgmised laevad Lembit (suurtükipaat), Lennuk (miiniristleja), Laine (laev), Lood, Olev, Reval, Vrangel, Staritsev.

Dessandi tagajärjel vabastati Narva-Jõesuu ja Narva linn ning maavägede rünnak jätkus üle Narva jõe.

• Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
• 18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
• 31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
• 16. veebruar-21. veebruar – Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
• 20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
• 3. aprill – Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduse sõjakooli loomiseks.
• 23. aprill – avati Asutav Kogu.
• 25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
• 8. mai – ametisse valiti esimene vabariigi valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
• 13. mai alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
• 25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.
• 5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
• 21. juuni – 23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse Võidupüha.
• 3. juuli – Lõppeb Landesveeri sõda. Sõlmitakse vaherahu
• 1. oktoober – Tartus alustas tegevust kõrgem kunstikool Pallas.
• 10. oktoober – Eesti Asutav Kogu võttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse.
• 10. oktoober – 23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
• 12. oktoober alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
• 13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
• 18. oktoober – miilits nimetati ümber politseiks
• 26. november – 9. detsember – Toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
• 16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Litvinov.
• 19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
• 1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega.
• 4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
• 5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
• 31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.

Sündinud

• 1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
• 6. jaanuar – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
• 17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
• 10. märts – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
• 13. märts – Marie Nyswander, USA arstiteadlane
• 18. aprill – Ian Smith, Rodeesia poliitik
• 19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
• 22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
• 26. oktoober – Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
• 10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor

Surnud

• 27. jaanuar – Endre Ady, ungari luuletaja
• 2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
• 27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
• 5. november – Oskar Eller, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja kangelane
• 3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Johannes Stark
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Jules Bordet
• kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
• rahu – Thomas Woodrow Wilson