Admiral
|
See artikkel räägib sõjaväelisest auastmest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Admiral (täpsustus). |
Admiral (araabia väljendist امير البحر (Amīr-al-baḩr) 'merede emiir', ka 'merede vürst', 'merede valitseja') on paljude riikide mereväe kõrge auaste (nn täisadmiral).
Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti mereväes on admiral kõrgeim auaste, millest madalam on viitseadmiral. Maaväes vastab sellele kindrali auaste. Admirali auastet ei ole siiani kellelegi antud.
Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]
Ameerika Ühendriikide mereväes on admiral (ehk neljatärniadmiral) (Admiral of the Navy, NATO OF-10) neljast admiralide auastmest kõrgeim. Eksisteerib ka nn viietärniadmirali auaste – laevastikuadmiral (Fleet Admiral), mida aga antakse ainult sõja ajal. Admiral on kõrgeim auaste, mida saab anda rahuajal.
Kokku tohib mereväe tegevteenistuses olla 162 admirali, neist neljatärniadmirale on lubatud kuus.
Pikka aega ei soovinud USA merevägi luua admirali auastet, kuna sooviti erineda Euroopa merevägedest, näiteks Briti kuninglikust mereväest. Lõpuks, Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal siiski loodi esimesena kontradmirali, siis viitseadmirali ja lõpuks admirali auaste. Esimesena anti kõik admiralide auastmed David Farragutile – kontradmiraliks sai ta 16. juulil 1862, viitseadmiraliks 21. detsembril 1864 ja admiraliks 25. juulil 1866.
Sarnaselt viitseadmiraliga on admiral ajutine auaste ja seotud ametiga, auaste antakse ainult ohvitseri nimetamisel auastet eeldavasse ametisse. Ametisse nimetab ohvitserid president kas madalama järgu kontradmiralidest, kontradmiralidest või viitseadmiralidest, teda nõustavad mereväeminister ja kaitseminister. Ohvitseri kinnitab ametisse senat enamushääletusega. Tavaliselt kestab teenistus neljatärniadmirali auastmes kolm aastat, kuid näiteks mereväekomandandi (Chief of Naval Operation) ametis neli aastat ja mereväe tuumareaktorite juhi (Director of Naval Reactors) ametis kaheksa aastat.
Neljatärniadmiralid peavad erru minema pärast 40 aastat koguteenistuses, kui neid 60 päeva jooksul pärast ametist vabastamist ei nimetata uude ametisse, mis eeldab neljatärniadmirali auastet. Kõik admiralid on aga kohustatud erru minema kuu pärast oma 64. sünnipäeva, kuid kaitseminister saab seda pikendada kuni 66. ja president kuni 68. sünnipäevani. Tavaliselt lähevad aga kõrgemad ohvitserid erru piisava ajavaruga enne vanuse- ja teenistusaja piiranguni jõudmist, et mitte takistada uute ohvitseride ülendamist.
-
USA mereväe admirali auastmetunnus -
USA admirali lipp
Endised kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]
Nõukogude Liit[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Admiral (Nõukogude Liit) ja Insener-admiral
Nõukogude Liidus kehtestati admirali auaste (vene keeles адмирал) 1940. aastal. Sellest kõrgem oli aastatel 1940−1955 ja 1962−1991 laevastikuadmiral, aastatel 1955−1962 Nõukogude Liidu laevastikuadmiral; sellest madalam oli viitseadmiral. Maaväes vastas admiralile kindralpolkovnik. Aastatel 1940−1991 anti auaste 78 Nõukogude Liidu mereväelasele.
Laevainseneridele anti aastatel 1940−1984 insener-admirali (aastast 1971 admiral-insener) auastet.
Venemaa tsaari- ja keisririik[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Admiral (Venemaa)
Venemaal kehtestas admirali auastme (vene keeles адмирал) tsaar Peeter I. Sellest kõrgem oli kindraladmiral, madalam viitseadmiral. Kuna kindraladmirali aukraad anti väga vähestele, oli admiral de facto Venemaa mereväe kõrgeim auaste. Aastatel 1695−1917 anti see auaste rohkem kui 200 mereväelasele. Teenistusastmete tabelis oli see II klassi auaste.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Admiral – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
admiral – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
