Maakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib haldusüksusest; paiga kohta J. R. R. Tolkieni loomingus vaata artiklit Maakond (Tolkien)

Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis. Samuti kasutatakse sõna "maakond" ka mitme muu maa haldusüksuste ja muude piirkondade kohta.

Millal mõiste "maakond" Eesti suuremate ajalooliste üksuste kohta kasutusele võeti, pole teada, hiljemalt ärkamisajal, kuigi rahvasuus ehk varem. Vanemates ürikutes mõistet "maakond" ei esine.

Eesti maakonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti maakonnad

Keskajal (13.-16. sajandil) ja rootsi ajal oli tegemist peamiselt kultuuriliste piirkondadega, sest ordu alad jagunesid tollal halduslikult foogt- ja komtuurkondadeks. Mingit praktilist tähtsust omavate üksustena taastati maakonnad 1780ndate aastate haldusreformi käigus kreisidena. 1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960ndate aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990ndate aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad muinasaja Baltikumis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakondadeks nimetatakse sageli muinasaegseid (kuni 13. saj) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremaid mitteriiklikke territoriaalseid üksusi tänapäeva Baltikumi alal. Peamises tolleagseid piirkondi mainivas allikas, Henriku Liivimaa kroonikas, tähistatakse neid peamiselt ladinakeelse sõnaga provincia, mis erinevas kontekstis võis tähendada ka kihelkonda või linnusepiirkonda, mistõttu on neid kohati raske eristada. Lisaks on tähistab kohati maakonda sõna terra, millel samuti on kroonikas ka teisi tähendusi. Eesti ajaloolaste seas on traditsiooniliselt maakonda peetud kihelkondade kui poliitiliste ja administratiivsete ühenduste liiduks, Evald Tõnisson on aga neid pidanud linnusepiirkondade liiduks. Kirjalikes allikates puuduvad andmed, et vähemalt tänapäeva Eesti ala maakondadel oleks juhid olnud, poliitilisi küsimusi otsustasid kihelkonna või linnusepiirkonna vanemad. Valter Langi arvates oli maakond peamiselt inimgeograafilise sisuga mõiste, mille poliitiline, majanduslik ja administratiivne mõõde oli täielikult välja kujunemata, mis samas ei välistanud maakonda kuuluvate kihelkondade ja linnusepiirkondade ühisettevõtmisi. Tegemist oli üksteisest looduslikult eraldatud aladega, mis võisid tingida ka keelelise ja kultuurilise eristumise naabritest. Poliitiliselt arenenumates piirkondades, nt Leedu alal, Saaremaal ja Harjumaal võis maakondlik juhtimistasand olla kaugemale arenenud. Tolleagse Baltikumi esimesi teadaolevaid riike, Jersikat ja Kokneset, maakondadeks ei nimetata.[1][2][3]

Muinaseestlaste asuala maakonnad:

Liivlaste asuala maakonnad:

Latgalite asuala maakonnad:

Kuralaste asuala maakonnad:

Semgalite asuala maakonnad:

Seelide asuala maakonnad:

Aukštaitide asuala maakonnad:

Žemaitide asuala maakonnad:

Maakond kui tõlkevaste[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakond on tõlkevaste mitme riigi erineva taseme haldusüksustele.

Ameerika Ühendriigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides on maakond (county; Alaskas borough) 2. järgu haldusüksus.

Armeenia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Armeenias on maakond (մարզ (marz)) 1. järgu haldusüksus.

Hiina RV[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maakond (Hiina)
Next.svg Pikemalt artiklis Hiina haldusjaotus

Hiina haldusjaotuses on maakonnad (县 (xian (xiàn)) 3. järgu haldusüksused autonoomsete maakondade, maakonna õigustega linnade, hošuunide, autonoomsete hošuunide ja allringkondade kõrval. Mandri-Hiina 2861 3. järgu haldusüksusest on 1467 maakonnad.

Itaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Itaalia maakonnad

Itaalias on maakond (regione) 1. järgu haldusüksus.

Keenia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Maakond (Keenia)

Keenias on maakond 1. järgu haldusüksus.

Kreeka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreekas on maakond ehk noom (νομός nomos) 2. järgu haldusüksus.

Leedu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leedus on maakond (apskritis) 1. järgu haldusüksus.

Libeeria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Libeerias on maakond (county) 1. järgu haldusüksus.

Norra[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Norra haldusjaotus

Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksus.

Norra on jaotatud 19 maakonnaks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakonna nimetus fylke oli Norras algselt käibel varajassel keskajal. Kuningas Sverre (Sverre Sigurdsson) võttis 12. sajandi lõpul kasutusele nimetuse syssel, mis käibis 1307. aastani.

Aastal 1308. tulid kasutusele läänid (len). 19. veebruaril 1662 nimetati läänid ümber ning võeti kasutusele nimetus amt. 1. jaanuarist 1919 kannavad nad nimetust fylke.

Saksamaa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maakonna nimetus Saksamaal on Amt. Maakond on kreisist väiksem haldusüksus Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni ja Schleswig-Holsteini liidumaal. Maakond koosneb valdadest.

Soome[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Soome maakonnad

Soomes ei ole maakond (maakunta) haldusüksus[viide?]. Maakond on kultuuripiirkond ja ühte maakonda kuuluvad omavalitsused moodustavad omavalitsuste liidu. Soomes on 20 maakonda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 111–118, 124–125, 131–132
  2. Tarvel, Enn. Kihelkond, Horisont 2013/1, lk 32–37.
  3. Kivimäe, Jüri, Henricus the ethnographer: reflections on ethnicity in the Chronicle of Livonia, lk 94-95 teoses Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier, toim. Marek Tamm, Linda Kaljundi, Carsten Selch Jensen. 2011.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Adamson, Andres. Baltikum 1200. aasta paiku., lk 11–12 kogumikus Eesti aastal 1200, toim Marika Mägi. 2003. Kaart
  5. Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. I peatükk, kommentaar 5
  6. Lang, lk 125
  7. 7,0 7,1 7,2 Valsts izglītības satura centrs, kaart 14.
  8. 8,0 8,1 Lang, lk 124