Maakond
 |
See artikkel räägib haldusüksusest; paiga kohta J. R. R. Tolkieni loomingus vaata artiklit Maakond (Tolkien) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis. Samuti kasutatakse sõna "maakond" ka mitme muu maa haldusüksuste ja muude piirkondade kohta.
Millal mõiste "maakond" Eesti suuremate ajalooliste üksuste kohta kasutusele võeti, pole teada, hiljemalt ärkamisajal, kuigi rahvasuus ehk varem. Vanemates ürikutes mõistet "maakond" ei esine.
Henriku Liivimaa kroonikas vastab maakonnale üldjuhul mõiste provincia või terra, mis eesti keeles on lihtsalt "maa": Virumaa, Saaremaa jne.
Taani hindamisraamatus on esitatud üksnes "maade" loetelu:
- In Wironia V Kiligunde,
- Jerwia III Kiligunde,
- Wegele vna Kiligunda,
- Möge vna Kiligunda,
- Norumegunde vna Kiligunda,
- Alempos vna Kiligunda,
- In Reuælæ III Kiligunde,
- In harrien III Kiligunde,
- In Osilia IIII Kiligunde,
- In Rotelewich VII Kiligunde.
Nimistust on jäänud välja Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Ugaunia ja Sackala.
Rootsiaegsetel kaartidel esineb järeltäpsustus -land, -landia (Wirlandia jne), mis sisuliselt tähendab ikkagi maad. Esineb ümbernimetamisi, kus Sackala nimi kaob olematusse, muutudes kord Tõeliseks Eestiks (Estonia Propria) või osaks Jerwiast, Ugaunia saab nimeks Odenpoa või Oldenpoa, osa Wegelest muutub Kikeriaks.
Vastandina hüpoteetilisele maakonnale esinevad muistsed kiligundad-kihlakunnad ja kylaegundad-külakunnad kindlate ja selgepiiriliste haldus- ja maakorraldusüksustena nii Liivimaa kroonikas kui Taani hindamisraamatus.
Ent rahvusromantismi ajastul sündis meelevaldne oletus Muinas-Eesti maakonnast kui sellesse kuuluvate kihelkondade liidust (Revælæ, Osilia jt), kusjuures ühe kihelkonnaga maad (Alempois, Nourmegunde jt) loeti kihelkondadeks, mis maakonda ei kuulunud või maakonnaga ei liitunud. Taoline oletus kuulub luule valdkonda, mis ei sega sel õpikust õpikusse ja teatmikust teatmikusse rännata ja ajaloolise tõena esineda.
Keskajal (13.-16. sajandil) ja rootsi ajal oli tegemist peamiselt kultuuriliste piirkondadega, sest ordu alad jagunesid tollal halduslikult foogt- ja komtuurkondadeks. Mingit praktilist tähtsust omavate üksustena taastati maakonnad 1780ndate aastate haldusreformi käigus kreisidena. 1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960ndate aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990ndate aastate algul nimetati ümber maakondadeks.
Sisukord |
Maakond kui tõlkevaste [muuda]
Maakond on tõlkevaste mitme riigi erineva taseme haldusüksustele.
Ameerika Ühendriigid [muuda]
Ameerika Ühendriikides on maakond (county; Alaskas borough) 2. järgu haldusüksus.
Armeenia [muuda]
Armeenias on maakond (մարզ (marz)) 1. järgu haldusüksus.
Hiina RV [muuda]
Hiina haldusjaotuses on maakonnad (县 (xian (xiàn)) 3. järgu haldusüksused autonoomsete maakondade, maakonna õigustega linnade, hošuunide, autonoomsete hošuunide ja allringkondade kõrval. Mandri-Hiina 2861 3. järgu haldusüksusest on 1467 maakonnad.
Kreeka [muuda]
Kreekas on maakond ehk noom (νομός nomos) 2. järgu haldusüksus.
Leedu [muuda]
Leedus on maakond (apskritis) 1. järgu haldusüksus.
Libeeria [muuda]
Libeerias on maakond (county) 1. järgu haldusüksus.
Norra [muuda]
Pikemalt artiklis Norra haldusjaotus
Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksus.
Norra on jaotatud 19 maakonnaks.
Ajalugu [muuda]
Maakonna nimetus fylke oli Norras algselt käibel varajassel keskajal. Kuningas Sverre (Sverre Sigurdsson) võttis 12. sajandi lõpul kasutusele nimetuse syssel, mis käibis 1307. aastani.
Aastal 1308. tulid kasutusele läänid (len). 19. veebruaril 1662 nimetati läänid ümber ning võeti kasutusele nimetus amt. 1. jaanuarist 1919 kannavad nad nimetust fylke.
Saksamaa [muuda]
Maakonna nimetus Saksamaal on Amt. Maakond on kreisist väiksem haldusüksus Brandenburgi, Mecklenburg-Vorpommerni ja Schleswig-Holsteini liidumaal. Maakond koosneb valdadest.
Soome [muuda]
- Pikemalt artiklis Soome maakonnad
Soomes ei ole maakond (maakunta) haldusüksus[viide?]. Maakond on kultuuripiirkond ja ühte maakonda kuuluvad omavalitsused moodustavad omavalitsuste liidu. Soomes on 20 maakonda.
