Eesti kaitsejõud

Allikas: Vikipeedia

Eesti kaitsejõud on Eesti riigikaitset teostavate organisatsioonide kogum.

Vastavalt rahuaja riigikaitse seadusele koosnevad kaitsejõud järgmistest asutustest-organisatsioonidest:

Kaitsejõude juhib kaitseväe juhataja. Kaitsejõudude tööd planeerib kaitseväe peastaap (KVPS).

Riigikaitse eelarve[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et tagada kõikide võimete olemasolu, mis on vajalikud NATO liikmesriikide elanikkonna turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks ning heidutuseks, lähtub NATO sõjaliste võimete planeerimisel põhimõttest, et liikmesriikide kaitsekulutused moodustavad vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust. Põhimõte on riigikaitse püsiva arengu alus, selle eiramine viib lünkadeni sõjalises võime ja ohustab alliansis kokku lepitud eesmärke.

Iga-aastane kaitse-eelarve koostatakse riigi eelarvestrateegia järgi. Kaitse-eelarve koostamisel ja liigendamisel lähtutakse nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt kindlaks määratud suhtarvudest. Alates 2012. aastast on Eesti kaitsekulud olnud NATO riikide nõutaval tasemel ehk moodustanud 2% sisemajanduse kogutoodangust. 2012. aasta eelarves moodustasid kaitsekulud 340,88 miljonit eurot ja 2013. aasta eelarves 361,36 miljonit eurot.

Kaitsekulutused moodustasid NATO-ga liitumise aastal (2004) 1,51% SKP-st. Pärast seda suurenes küll oluliselt eelarve maht, kuid osakaaluna SKP-st vähenes see kuni 2007. aastani. 2006. aastal moodustasid kaitsekulutused 1,41% SKP-st. Alates 2007. aastast hakkas kaitsekulutuste osakaal SKP-s tõusma. 2008. aasta kaitsekulutuste moodustasid SKP-st 1,81%. 2009. aastal võeti vastu kaks negatiivset lisaeelarvet. Kolmas kärbe kinnitati valitsuse tasandil, kuid lisaeelarve seadusena seda vastu ei võetud. Pärast kolmandat kärbet olid kaitsekulud 2009. aastal 256,02 miljonit eurot, moodustades 1,86% SKP-st. Võrreldes 2008. aastaga vähenes kaitse-eelarve 37,63 miljonit eurot. 2010. aastal vähenesid kaitsekulud 248,86 miljoni eurole, osakaal SKP-st langes 1,74%-ni. 2011. aasta kaitsekulud olid 279,95 miljonit eurot, mis oli võrreldes eelmise aastaga 31,08 miljoni euro võrra suurem. Osakaal SKP-st moodustas 1,75%. Kaitseministeeriumi valitsemisala 2012. aasta eelarve suurenemine oli seotud SKP kasvuga.

Aastatel 2004–2007 vähenes kaitsekuludest suhtarvuliselt nii personalikulude kui ka majandamiskulude osakaal. Kaitseotstarbelise erivarustuse hanked suurenesid samas nii suht- kui ka absoluutarvudes. 2008. aastal moodustasid Kaitseministeeriumi peamistest kululiikidest personalikulud 25%, mis on võrreldes teiste NATO-riikidega suhtarvuliselt üks väiksemaid kuluartikleid. Kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks eraldas Eesti aastatel 2004–2008 keskmiselt veidi enam kui viiendiku kaitse-eelarvest. Investeeringud infrastruktuuri arendamisse moodustasid keskmiselt ligi kuuendiku kaitse-eelarvest.

2011. aastal moodustasid personalikulud 24,9% kaitsekuludest, majandamiskulud 20,8%, investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 34,7%, eraldised 14,7%, muud kulud ja finantseerimistehingud 4,9%.

2012. aasta eelarves moodustasid personalikulud 22,4%, majandamiskulud 20,2%, investeeringud ja kaitseotstarbelise erivarustuse hanked 39,5%, eraldised 13,1%, muud kulud ja finantseerimistehingud 4,8%. 2013. aasta eelarves on vastavad näitajad 24,8%, 18,2%, 40,1%, 12,9% ja 4%.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem kuulusid kaitsejõudude koosseisu siseministeeriumi sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonid:

  • Piirivalve (pärast politseiga liitmist: Politsei- ja Piirivalveamet);
  • Päästekompaniid (likvideeriti).

Kaitsejõude juhtis kaitsejõudude peastaap, mis hiljem reorganiseeriti kaitseväe peastaabiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]