Eesti esiajalugu

Eesti esiajalugu on Eesti esiajalugu.

Allikad

Kirjalikest allikatest on säilinud ainult võõraste poolt kirjutatu. Põhiliseks teabematerjaliks vanema ajajärgu kohta on arheoloogilised allikad.

Ajalugu

Mesoliitikum

Eesti mesoliitikum algas 9. aastatuhandel eKr pärast mandrijää taandumist 10. aastatuhandel eKr ning kestis 5. aastatuhandeni eKr. Sel ajal asustasid Eestit küttide ja kalastajate Kunda kultuuri esindajad. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse Pulli asulat, mis pärineb hiljemalt 8. aastatuhandest eKr, kuigi vahepeal on selleks peetud ka Reiu asulakohta. Kunda kultuuri ajal Eestis püsiasustust ei tekkinud, mööda maad rändasid küttide, kaluride ja korilaste salgad. Kalurid elasid põhiliselt järverannikutelt.

Kütid valmistasid rohketest loomadest kehkatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu on ka kalaluudest valmistatud. Samuti valmistati ka puust esemeid, kuid need on aja jooksul hävinenud. Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.

Pronksiaeg

• Pronksiaeg 1800 - 500 eKr
  • Vanem pronksiaeg 1800 - 1100 eKr
• I periood 1800 - 1500 eKr
• II periood 1500 - 1250 eKr
• III periood 1250 - 1100 eKr
  • Noorem pronksiaeg 1100 - 500 eKr
• IV periood 1100 - 950 eKr
• V periood 950 - 750 eKr
• VI periood 750 - 600/500 eKr

Rauaaeg

• Vanem rauaaeg 500 eKr - 450 pKr
  • • Eelrooma rauaaeg 500 eKr - 50 pKr
    • Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr
      • Vanem rooma rauaaeg 50 - 200 pKr
      • Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr
• Keskmine rauaaeg 450 - 800 pKr
  • • Rahvasterännuaeg 450 - 600 pKr
    • Eelviikingiaeg 600 - 800 pKr
• Noorem rauaaeg 800 - 1200/1250 pKr
  • • Viikingiaeg 800 - 1050 pKr
    • Hilisrauaaeg 1050 - 1200/1250 pKr

Vanem ehk Rooma rauaaeg

Põllundus

Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks.

Noorem rauaaeg ehk viikingiaeg

Euroopa, 814.

Põllundus

Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Läti Henriku sõnul "Virumaa on viljakas ja väga ilus maa ja tal on avarad, tasased põllud". Süda-Järvamaa, ning eriti Paide ja Peetri Piirkonnad olid põllunduslikult sarnaselt Virumaaga arenenud. Varasem riimkroonika Järvamaa kohta: "Maa ilus oli ja suur ka, kuid siiski ilma metsata". Samuti leidus suuri külasid ja põllumaid ka Ugandi, ning eriti praeguse Nõo kihelkonna piires.

Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Suurem osa külasid olid üksteisega suursaraskonna vahekorras. Need kasvasid reegline välja ühest algsest külast. Kui külast kasvas tütarküla välja, siis soetas see endale uued põllumaad, kuid endiseid ühiseid maid kasutas see edasi koos algse külaga.

Alemaid haris kogu küla- või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 3-4 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 15-20 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja alemaad haarasid enda alla suuremaid maa-alasid kui alalised põllud.

Maajaotus

Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks.

Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused tähistatud punasega.

Asundused

• Alt-Laari asula (umbes 500 eKr–1300 pKr) [1]
• Salme alevik,

Muinasaja lõpp

 Pikemalt artiklis Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Vaata ka

• Eesti ajalugu
• Muinas-Eesti
• Eesti keskaeg

Viited

• Andres Tvauri The migration period, pre-viking age, and viking age in Estonia, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012