Otto Strandman

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor).

Otto Strandman
Otto Strandman
Eesti välisminister
Ametiaeg
12. november 1918 – 27. november 1918
Eelnev Jaan Poska
Järgnev Jaan Poska
Eesti peaminister
Ametiaeg
8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev Konstantin Päts (Ministrite Nõukogu esimees)
Järgnev Jaan Tõnisson
Eesti sõjaminister
Ametiaeg
8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev Konstantin Päts
Järgnev August Hanko
Eesti välis- ja kohtuminsiter
Ametiaeg
26. oktoober 1920 – 21. jaanuar 1921
Eelnev Ado Birk
Järgnev Ants Piip
Eesti välisminister
Ametiaeg
26. märts 1924 – 14. mai 1924
Eelnev Friedrich Akel
Järgnev Karl Robert Pusta
Eesti riigivanem
Ametiaeg
9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931
Eelnev August Rei
Järgnev Konstantin Päts
Isikuandmed
Sündinud 30. november 1875
Vandu, Undla vald, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik
Surnud 5. veebruar 1941 (65-aastasena)
Kadrina, Eesti NSV, NSV Liit
Erakond Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917)
Eesti Tööerakond (1917-1932)
Rahvuslik Keskerakond (1932-1935)
Alma mater Peterburi Riiklik Ülikool (1899-1901)
Tartu Ülikool (1901-1903)

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses, 1905. aastal Peterburi Krestõ vangla ülem ja 20. maist 1919 Eesti Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse inspektor.[1] Tal oli ka õde Anna.[2]

Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Vene Riigipanga Tallinna kontoris.

Õppis 1899–1901 Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Osales 1905. aasta revolutsioonis, 19051909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Eestist Konstantin Päts, Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt.

1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.

Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta maist novembrini oli sõjaminister.

1924. aastal võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele kroon. Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928.

Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.

Strandman kuulus Tööerakonda. Riigivanemana käis 1930 visiidil Poolas. Eestisse naastes sõitis ta Lätist läbi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks.[3]

Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.

1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.

Mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele. On maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.

Ametid[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Strandman oli Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja teiste seltskondlike ühingute juhtorganite liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Otto Strandmani hauakivi Tallinna Siselinna kalmistul

Otto Strandmani mälestuseks on Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 188929. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908; neil sündis kolm last.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. III. Nimetused, Riigi Teataja nr 33, 27. mai 1919
  2. Neeruti kooli ajaloost
  3. Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja... Päevaleht nr 42, 12. veebruar 1930. Lk 3
  4. Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr 4, lk 3.
  5. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Jaan Poska
Eesti välisminister
12. november27. november 1918
Järgnev
Jaan Poska
Eelnev
Konstantin Päts
Eesti peaminister
8. mai18. november 1919
Järgnev
Jaan Tõnisson
Eelnev
Konstantin Päts
Eesti sõjaminister
8. mai18. november 1919
Järgnev
August Hanko
Eelnev
Ado Birk
Eesti välis- ja kohtuminister
26. oktoober 192014. jaanuar 1921
Järgnev
Ants Piip
Eelnev
Friedrich Akel
Eesti välisminister
26. märts14. mai 1924
Järgnev
Kaarel Robert Pusta
Eelnev
August Rei
Eesti riigivanem
9. juuli 192912. veebruar 1931
Järgnev
Konstantin Päts
Eelnev
Karl Robert Pusta
Eesti saadik Pariisis
19331939
Järgnev
Oskar Öpik