Otto Strandman

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor).

Otto Strandman
Otto Strandman.jpg
Sünniaeg 30. november 1875
Sünnikoht Undla vald, Virumaa
Surmaaeg 5. veebruar 1941
Erakond Eesti Tööerakond
Amet Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister (1919)
riigivanem (1929–1931)

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses ning 1905. aastal Peterburi vangla Krestõ ülem. Tal oli ka õde Anna[1].

Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris.

Õppis 1899–1901 Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Osales 1905. a revolutsioonis, 19051909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides.

1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.

1919 mai – november Sõjaminister.

1924 võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele kroon.

Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928.

Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.

Riigivanemana käis 1930 visiidil Poolas. Eestisse naastes sõitis ta Lätist läbi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks[2].

Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.

1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.

Mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele.

Strandman kuulus Tööerakonda.

Ametid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otto Strandman oli Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja teiste seltskondlike ühingute juhtorganite liige.

Otto Strandmanile on pühendatud Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
III/1

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otto Strandmani abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 188929. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908; neil sündis kolm last.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Neeruti kooli ajaloost
  2. Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja... Päevaleht, 12. veebruar 1930, nr. 42, lk. 3
  3. Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr. 4, lk. 3.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Otto Strandman presidendi kantselei kodulehel

Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti peaminister
8. mai18. november 1919
Järgnev:
Jaan Tõnisson
Eelnev:
August Rei
Eesti riigivanem
9. juuli 192912. veebruar 1931
Järgnev:
Konstantin Päts
Eelnev:
Konstantin Päts
Eesti sõjaminister
8. mai18. november 1919
Järgnev:
August Hanko
Eelnev:
Karl Robert Pusta
Eesti saadik Pariisis
19331939
Järgnev:
Oskar Öpik