Vabariigi Valitsus eksiilis

Allikas: Vikipeedia

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 19441992. Vabariigi Valitsuse eksiilis eesmärk oli hoida Eesti Vabariigi järjepidevust ja tagada selle, et ei saaks tekkida Eesti NSV järglasriiki. Vabariigi Valitsus eksiilis tegutses 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel.

Tekkimise põhjustest[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ja hiljemalt 21. juunist 1940 ei olnud Vabariigi President Vabariigi President Konstantin Päts võimeline oma ülesandeid täitma, kuna ta sõltus Nõukogude Liidu esindaja Andrei Ždanovi survest. Eesti Vabariigi põhiseaduse (Riigi Teataja 03.09.1937 nr 71 art 590) kohaselt (§ 46), kui Vabariigi Presidendi ametikoht oli vaba või kui Vabariigi President seaduses määratud juhtudel oli takistatud ametikohustuste täitmisel, täitis Vabariigi Presidendi ülesandeid peaminister, pannes peaministri ülesanded selleks ajaks peaministri asetäitjale.[1]

Kui peaminister ega tema asetäitja ei saanud täita peaministri ülesandeid, siis pidi neid täitma Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige (§ 52). 1945. a, pärast Jüri Uluotsa surma, oli 18. septembril 1944 Jüri Uluotsa ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse (peaministri asetäitja Otto Tief) vanim liige välisminister August Rei, kes astus ametisse pärast Jüri Uluotsa surma. Sama moodi astus iga uus Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes ametisse kuni 1992. aastani.[1]

Legitiimsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabariigi Valitsuse eksiilis legitiimsus Eesti Vabariigi esindajana on vaieldav alates sellest, kas Jüri Uluotsa valitsus tagandati 21.06.1940 seaduslikult või ei ning kas Johannes Varese valitsus oli ametissenimetamisel seaduslik Vabariigi Valitsus. Muuhulgas ei toetanud eksiilvalitsuse loomist ka mitmed Eesti poliitikud, kuna see seadis ohtu Eesti jätkuvalt funktsioneerivate saatkondade tegevuse. USA-s ja Kanadas tegutsevad pagulasorganisatsioonid ei pooldanud Vabariigi Valitsuse eksiilis nimetamist Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei poolt ja arvasid, et seaduslik on Vabariigi Presidendi Asetäitja valimine.

Tegevusest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik Vabariigi Valitsuse liikmeid elas Rootsis, kuid valitsus on osades allikates tuntud 1953. aastal nimetatud koosseisu ametisseastumise koha järgi Oslo valitsusena. Kuni 1953. aastani valitsus peaaegu ei tegutsenud, valitsuse koosolekuid ei toimunud. Valitsuse tegevusvabadus oli äärmiselt piiratud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel.

1970. aastail tolleaegne Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint, väljaspool Rootsit elavate Vabariigi Valitsuse liikmete mõju all olles, astus kaheldava väärtusega samme (välismaal Kaitseliidu moodustamine Eesti vabastamiseks Kolmandas maailmasõjas, ohvitseride ülendamine, välislaen, riiklike teenetemärkide annetamine raha eest jne), mis vähendas Vabariigi Valitsuse eksiilis mõju ja autoriteeti ja tekitas sisetülisid valitsuse koosseisus. Teadaolevalt ei toimunud seitsme aasta jooksul, 16. juulist 1978 kuni 5. juunini 1985 ühtegi Vabariigi Valitsuse koosolekut.

Aktiivseim oli Vabariigi Valitsuse eksiilis välispoliitika. Peamiselt suheldi teiste valitsustega eksiilis (eriti Poola omaga), kuid diplomaatiline esindaja oli nimetatud ka Lääne-Saksamaale.

Tegevuse lõpetamisest[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. juulil 1992 (deklaratsioon), kui Vabariigi Valitsus eksiilis teatas oma tegevuse lõpetamisest 5. oktoobril 1992, ei leppinud selle teguviisi kui valitsuse seniste seisukohtadega vastuolus olevaga tolleaegne majandusminister Mihkel Mathiesen, kes nimetas 15. septembril 1992 Eestis uue 1938. aasta põhiseaduse järgse Vabariigi Valitsuse (Nõmme valitsuse).

Vabariigi Valitsuse dokumente säilitatakse Riigiarhiivis (fond 4969, mis on kättesaadav ka digiteerituna [1]).

Peaministri asetäitjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tõotan ustavaks jääda... : Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992 / [koostanud ja toimetanud Mart Orav ja Enn Nõu ; eessõna: Lennart Meri], Ilmunud Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, c2004 (Tartu : Greif), ISBN 9985954408