Balti raudtee
| See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindavast raudtee haldusüksusest vaata Balti raudtee (haldusüksus) |
|
Balti raudtee |
|
|---|---|
|
|
|
| Balti vaksal Sankt-Peterburis
|
|
| Asutatud | 1870 |
| Laiali saadetud | 1907 |
| Peakorter | Sankt-Peterburg |
Balti raudtee (vene Балтійская казенныя железныя дороги) oli Balti Raudtee Seltsile kuulunud laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga[1]. Veidike enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2] Ametlik avamine toimus 5. novembril (vana kalendri järgi 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]
|
Aastatel 1870–1893 tegutses raudtee eraraudteena, misjärel see riigistati. 1907 moodustati Balti raudtee ja Peterburi-Varssavi raudtee ühendamisel Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги)[4][5].
[redigeeri] Ehitus
Balti raudtee rajati aastatel 1869–1870, Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895), eestvedamisel. Ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.
[redigeeri] I. jaoskond
Siia kuulus teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus Tallinn[6]. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud.[7]
- Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Paldiski – Keila (Kegel) – Tallinna Balti vaksal – Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).
[redigeeri] II. jaoskond
Jaoskond hõlmas ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus Rakvere[6].
- Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa – Kadrina – Rakvere – Sonda – Püssi (Neu-Isenhof) – Kohtel – Jõhvi.
[redigeeri] III. jaoskond
Ehitustöid toimusid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus Narva[6].
- Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara – Narva – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ – Volossovo.
[redigeeri] IV. jaoskond
Jaoskond hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[6].
- Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Volossovo – Jelizavetino – Voiskovtsõ – Gattšina.
[redigeeri] V. jaoskond
Ehitustöid toimusid Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[6].
- Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Gattšina[8] – Marienburg[9] – Taitsõ[10] – Duderhof(Možaisk)[11] – Võidusõidu pooljaam – Krasnoje Selo – Ligovo.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend
- Tallinna–Keila raudtee
- Tallinna–Narva raudtee
- Keila–Paldiski raudtee
[redigeeri] Viited
- ↑ Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
- ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
- ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
- ↑ Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Гатчина известная и неизвестная
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
- ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф