Balti raudtee

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib laiarööpmelise raudteest; Balti liiduvabariike ja Kaliningradi oblastit teenindavast raudtee haldusüksusest vaata Balti raudtee (haldusüksus)

Balti raudtee
MBTram-08.jpg
Balti vaksal Sankt-Peterburis
Asutatud 1870
Laiali saadetud 1907
Peakorter Sankt-Peterburg

Balti raudtee (vene Балтійская казенныя железныя дороги) oli Balti Raudtee Seltsile kuulunud laiarööpmeline raudtee, mis ühendas Paldiskit Peterburi-lähedase Tosnoga[1]. Veidike enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[2] Ametlik avamine toimus 5. novembril (vana kalendri järgi 24. oktoober) 1870 Narvas.[3]

Sisukord


Aastatel 1870–1893 tegutses raudtee eraraudteena, misjärel see riigistati. 1907 moodustati Balti raudtee ja Peterburi-Varssavi raudtee ühendamisel Loode raudtee (vene Северо-Западныя казенныя железныя дороги)[4][5].

[redigeeri] Ehitus

Balti raudtee rajati aastatel 1869–1870, Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni (1819–1895), eestvedamisel. Ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel.

[redigeeri] I. jaoskond

Siia kuulus teelõik Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta). Jaoskonna keskus Tallinn[6]. Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud.[7]

Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Paldiski – Keila (Kegel) – Tallinna Balti vaksal – Kehra (Kedder) – Aegviidu (Charlottenhof).

  • Paldiski raudteejaam

  • Keila jaamahoone

  • Kehra jaamahoone

  • Aegviidu vana raudteejaam

[redigeeri] II. jaoskond

Jaoskond hõlmas ehitustöid Aegviidust Jõhvini (umbes 103 versta). Jaoskonna keskus Rakvere[6].

Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Aegviidu (Charlottenhof) – Tapa – Kadrina – Rakvere – Sonda – Püssi (Neu-Isenhof) – Kohtel – Jõhvi.

  • Tapa raudteejaam

[redigeeri] III. jaoskond

Ehitustöid toimusid Jõhvist kuni Volossovo lähisteni (umbes 97 versta). Jaoskonna keskus Narva[6].

Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Jõhvi (Jewe) – Vaivara – Narva – Jamburg – Weimarn – Moloskovitsõ – Volossovo.

  • Vaivara raudteejaam

[redigeeri] IV. jaoskond

Jaoskond hõlmas ehitustöid Volossovost Gattšinani (umbes 45 versta)[6].

Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Volossovo – Jelizavetino – Voiskovtsõ – Gattšina.

  • Voiskovitsa raudteejaam

[redigeeri] V. jaoskond

Ehitustöid toimusid Gattšinast Tosnoni (umbes 43 versta)[6].

Raudteelõigul asusid raudteejaamad: Gattšina[8] – Marienburg[9] – Taitsõ[10] – Duderhof(Možaisk)[11] – Võidusõidu pooljaam – Krasnoje Selo – Ligovo.

  • Krasnoje Selo raudteejaam

  • Ligovo raudteejaam

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Laiarööpmelise raudtee sünd. Hüvasti, viimane rong! Virtsu
  2. ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
  3. ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
  4. ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. [köide], A-dyn. Tallinn, 1968. Lk. 288
  5. ↑ ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 1. köide, A-cent. Tallinn, 1985. Lk. 455–456
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
  7. ↑ Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
  8. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Гатчина известная и неизвестная
  9. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Царская охота (Мариенбург)
  10. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Тайцы
  11. ↑ Н. Перевезенцева, По Балтийской железной дороге от Петербурга до Гатчины, Дудергоф
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_raudtee&oldid=2925699"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes