Soome laht
Soome laht on laht Läänemere idaosas. See jääb Eesti, Soome ja Venemaa vahele.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]13. sajandil oli lahe nimi Mare Estonum (ladina keeles "Eesti meri") ja Hochlandi laht (Suursaare saksakeelse nime järgi). 1539. aastal esmamainiti nime Mare Finnicum (tõlkes "Soome meri"; sel ajal hakati Rootsi impeeriumi idaosa kohta kasutama nime Finland).[1]
Asend ja suurus
[muuda | muuda lähteteksti]Soome lahe pindala on umbes 29 500 km². Lahe laius keskosas on kuni 130 km. Lahte eraldab Läänemere laiema avamerega keskosast mõtteline joon Põõsaspea neeme, Osmussaare ja Tulliniemi vahel.
Lahe teadaolevalt sügavaim koht (121 m) asub Keri saarest kagus.[2]
Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht.
Soome lahe kagurannikul, Venemaale kuuluvatel merealadel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared ning Neeva laht.
Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.
Soome lahe nõgu on geoloogiliselt moodustunud suuremas osas "Ürg-Neeva" jõe kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.[3][4][5]
Keskkond ja inimtegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Soome lahe ääres asuvad mitmed linnad, millest suurimad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn. Seetõttu jäävad lahe äärde ka suured sadamad ja seda läbib tihe laevaliiklus. Suurimad reisisadamad on Helsingi Lõunasadam ja Länsisatama ning Tallinna Vanasadam. Suurimad kaubasadamad on Ust-Luga sadam, Primorski sadam, Peterburi sadam, Muuga sadam, Sillamäe sadam ja Vuosaari sadam.
Helsingi ja Tallinna sadamad kuuluvad ka kõige suurema laevareisijate arvuga sadamate hulka Euroopas.[6]
Soome laht on Läänemere saastunumaid alasid ja eriti halb on keskkonnaseisund Soome lahe idaosas, Venemaa rannikuvetes.[7]
Aktiivse meretranspordi ühe kõrvaltulemusena on mujalt maailmast laevadega koos Soome lahte jõudnud ja elama asunud mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.
Teadaolevalt ujus esimese inimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.[8]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kalapüügilaev TB madalikul Mohni saare juures 1985. aastal -
-
-
Osmussaare pankrannik -
Suomenlinna Helsingi lähistel -
Littegrundi vrakk Tallinna lahes -
Toolse linnuse varemed Kunda lahe ääres -
Viiburi linnus Soome lahe kirdenurgas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.kotus.fi/files/1452/sirkka-_botolv.pdf
- ↑ Eesti Geoloogia Selts. 1993. Rmt: Eesti šelfi geoloogia [toim. Lutt, J. & Raukas, A.]. 1993. Tallinn, lk 192.
- ↑ "Põhja-Eesti klindi tekkest". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2018. Vaadatud 2. märtsil 2016.
- ↑ Igor Tuuling: "Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused" Eesti Loodus, 2009/7
- ↑ Igor Tuuling: "Kuidas on tekkinud Balti klint?" Eesti Loodus, 2008/9
- ↑ Top 20 passenger ports in 2015 - on the basis of number of passengers embarked and disembarked (in 1000).png
- ↑ "Soome lahe idaosa keskkonnaseisund valmistab teadlastele muret" ERR Novaator, 9. jaanuar 2023
- ↑ "Bruno Nopponen ujus esimesena Soomest Eestisse" Postimees, 26. juuli 2008
.png){kind=link}
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Soome laht |
 |
Vikisõnastiku artikkel: Soome laht |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Soome laht |
- Lennart Lennuk: "Soome lahe tervis" Sirp, 16. juuli 2014
- "Hapnikupuudus süveneb Soome lahes vaatamata reostuskoormuse vähenemisele" ERR Novaator, 24. aprill 2024