Harjumaa
 |
See artikkel räägib ajaloolisest maakonnast; muinasmaakonna kohta vaata ka artiklit Harjumaa (muinasmaakond); praeguse maakonna kohta vaata artiklit Harju maakond; ajalehe kohta vaata artiklit Harjumaa (ajaleht) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Mõiste "Harjumaa" all on eri aegadel mõeldud kolme erinevat ala:
Sisukord |
[redigeeri] Harjumaa muinasmaakond
Pikemalt artiklis Harjumaa (muinasmaakond)
Kuni 13. sajandi keskpaigani hõlmas Harjumaa (muinasaegne Harjumaa, ürikutes (Harien –Harrien- Harriæn – Harnland – Harria – Harnlandia) Hageri, Rapla, Juuru ja Kose ümbruse alasid, osa Märjamaast praegusest vallast ehk siis peaaegu kaasaegse Raplamaa pluss Kose ümbrust kaasaegsel Harjumaa. Maakonna keskusteks olid arvatavasti Varbola (Eesti suurim muinaslinnus), Loone (Lohu), (Keava?) muinaslinnused. Muinasaegsest Harjumaast põhja pool asus Rebala kihelkond (Rävala nimetus pole õige, kuna on tagasitõlge ladina keelest, võimalikud kirja-ja keelevead ning eestistamine). Arvatavasti oli Rebala mingil määral domineeriv nimetus (samanimeline kihelkond oli ka Virumaal), ning seetõttu sattus see ka Henriku kroonikasse niimoodi.
[redigeeri] Hilisem Harjumaa
Umbes 1250.a. liideti muinasaegsed Harjumaa ning Rebala ühtseks maakonnaks, Harjumaaks, valitsemiskeskusega Tallinn (Reval jm nimetused). Nii tekkinud suure ajaloolise Harjumaa piirid jäid enam-vähem paika kuni 1950.a. haldusreformini ehk siis seitsmeks sajandiks. Harjumaa kihelkonnad 19. sajandi lõpul olid Risti kihelkond, Harju-Madise kihelkond, Nissi kihelkond, Keila kihelkond, Hageri kihelkond, Rapla kihelkond, Juuru kihelkond, Kose kihelkond, Harju-Jaani kihelkond, Jüri kihelkond, Jõelähtme kihelkond ja Kuusalu kihelkond.
[redigeeri] Rahvarõivad
al 18.saj ja hiljem: Harjumaa rahvarõivad kuuluvad Põhja-Eesti rahvarõivaste hulka. Naised kandsid särke, käiseid, seelikut, vööd, abielunaised põlle, paiguti kanti ka kampsunit ja liistikut ehk vesti. Seelikud olid kaharad, sageli pikatriibulised. Neiud ja tüdrukud kandsid peas siidlintidega pärga, naised linikut, hiljem pottmütsi.
Meeste ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vatt, jõukamatel ka vest. Piduülikonna juurde kuulus ka vest.
[redigeeri] Harju maavanemad
- 1917–1920 Johannes Reinthal
- 1920–1922 Oskar Suursööt
- 1922–1927 Martin Kruusimaa (Krusemann)
- 1927–1936 Rudolf Kuris
- 1936–1940 Karl Robert Ruus
- 1940–1940 Paul Männik
- 1940–1941 Gustav Abel
- 1941–1944 Paul Männik
[redigeeri] Harju maakond
- Pikemalt artiklis Harju maakond
Kaasaegne Harjumaa tekkis 1950.-60ndatel aastatel tollase haldusreformi tulemusena. Võrreldes seitse sajandit kestnud ajaloolise Harjumaa aladega on ta kaotanud Juuru ja Rapla ümbruse (kihelkondade) alad, samuti suure osa Hageri ümbruse (kihelkonna) aladest. Seetõttu on ajalooga seotud tekstides mõistlik iga kord spetsiaalselt mainida, kas mõeldakse ajaloolist või kaasaegset Harjumaad.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, lk. 46-70.
- Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker, lk. 19-23.
