1938

Sündinud 1938 • Surnud 1938 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | ► | ►►

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 31. jaanuar – ÜK(b)P Keskkomitee salajase otsusega kuulutati Nõukogude Liidu eestlased rahvavaenlasteks.

Veebruar

• 23. veebruar – Kuveidis leiti esmakordselt naftat.

Märts

• 12. märts – Anschluß

Aprill

• 1. aprill – Poola ja Leedu taastasid omavahel diplomaatilised suhted.

Mai

• 15. mai – Belgia peaminister Paul-Henri Spaak teatas oma kavatsusest kehtestada Belgias autoritaarne demokraatia.
• 27. mai – Adolf Hitler asetas nurgakivi rahvaautode tehasele.

Juuni

• ...

Juuli

• 10. juuli – Howard Hughes saavutas uue kiirusrekordi, lennates 91 tunniga ümber maailma.

August

• ...

September

• 29. september - Müncheni konverents

Oktoober

• 3. oktoober – pandi nurgakivi Liivi rahvamajale
• 30. oktoober – Herbert George Wellsi "Maailmade sõja" põhjal koostatud raadiokuuldemäng marslaste sissetungist põhjustas USA-s üldise paanika.

November

• 9/10. november – toimus Saksamaal Kristallöö, mil tapeti ametlikult 91 juuti. Toimus juudivastase kampaania vallandumine.
• 25. november – Kominterni-vastane pakt

Detsember

• ...

Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938. aasta Põhiseadus).
• 3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
• 8. veebruar – Peipsil tapeti punaväelaste poolt Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
• 13. veebruar – Majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
• 15. veebruar Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
• 16. veebruar – Riigihoidja Konstantin Päts võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
• 23. veebruar – kodutütred kinkisid Riigihoidja Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
• 1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
• 3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress
• 5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
• 6. aprill – Riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
• 7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
• 9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
• 13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
• 21. aprill – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu 1. istungjärk.
• 21. aprill – Riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid.
• 21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid Riigihoidjale lahkumispalve.
• 24. aprill – Konstantin Päts valiti Vabariigi Presidendiks ja astus ametisse.
• 24. aprill – Liisa Sikut istutas koos oma poja Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
• 29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
• 30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott
• 1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
• 4. mai – Vabariigi President Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku kujundada Vabariigi Valitsus.
• 5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
• 6. mai – Vabariigi President Konstantin Päts kuulutas välja Amnestiaseaduse
• 7. mai – Amnestiaseaduse alusel vabanesid kõik poliitilised vangid
• 9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
• 15. mai – Vabariigi President Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
• 15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
• 21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
• 21. mai – Haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
• 24. mai – Peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
• 24. mai – linnapead ja maavanemad andsid Siseministrile ametivande.
• 24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
• 25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi Siseminister Richard Veermaa peale.
• 25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
• 27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
• 28. mai – algkoolides lõppes õppetöö.
• 31. mai – Pärnu jõkke lasti 9.000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
• 1. juuni – Vabariigi President Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
• 2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
• 2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
• 12. juuni – Asetati nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
• 17. juuni – Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmed külastasid Vabariigi President Konstantin Pätsi Oru lossis.
• 23.– 25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
• 17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
• 1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
• 3. august – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
• 6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
• 7. august – Vabariigi President Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
• 8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
• 18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
• 19. september – Vabariigi President Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
• 21. september – Vabariigi President Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
• 24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsinkisse.
• 25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
• 25. september – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
• 3. oktoober – Vabariigi President Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
• 3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
• 7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
• 8. oktoober – Vabariigi President Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
• 11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
• 12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
• 15. – 16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
• 22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
• 6. november – Vabariigi President Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1938

• 2. jaanuar – Hans Herbjørnsrud, norra kirjanik
• 10. veebruar – Georgi Vainer, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
• 25. veebruar – Viktor Kossitškin, vene kiiruisutaja
• 22. märts – Rein Etruk, Eesti maletaja
• 12. mai – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
• 20. mai – Veit Heiduschka, austria produtsent
• 6. juuni – Luís, Brasiilia keiserliku perekonna pea
• 7. august – Giorgetto Giugiaro, itaalia autodisainer
• 9. august – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
• 26. august – Marcello Gandini, itaalia autodisainer
• 24. oktoober – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
• 19. november – Vello Kattai, Eesti mäeinsener ja geoloog
• 19. november – Vello Simm, Eesti laskur
• 19. november – Ted Turner, USA meediaärimees
• 24. november – Hando Runnel, eesti luuletaja ja kirjastaja
• 16. detsember – Liv Ullmann, norra näitleja
• 21. detsember – Andris Kolbergs, läti kirjanik ja filmistsenarist
• 29. detsember – Jon Voight, USA näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1938

• 17. jaanuar – Jakob Liiv, eesti kirjanik
• 20. jaanuar – Émile Cohl, Prantsmaa kunstnik
• 15. veebruar – Oskar Plaks, Eesti sõjaväelane
• 1. märts – Gabriele d'Annunzio, itaalia kirjanik
• 3. aprill – Otto Teppan, Kuremaa vallasekretär
• 7. aprill – Johan Kiris, A. Le Coq'i direktor
• 12. aprill – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
• 28. aprill – Eduard Virgo, Eesti diplomaat
• 28. aprill – Aleksander Torn, Rakvere postkontori ülem
• 1. mai – Julius Pahlberg, Tartumaa telefonivõrgu ülem
• 7. mai – Anatoli Podtšekajev, vene arhitekt
• 9. mai – Juhan Valtmäe, Albu vallavanem
• 10. mai – Mari Laidoner, Johan Laidoneri ema
• 20. mai – Wilhelm Kentmann, baltisaksa usuteadlane
• 1. juuni – Rafael Haarla, soome äritegelane
• 2. juuni – Carl Pedraudse, eesti äritegelane
• 15. juuni – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
• 4. august – Marina Tiisik, eesti lauljanna
• 5. august – Ernst Kieckers, saksa keeleteadlane
• 7. august – Konstantin Stanislavski, vene lavastaja
• 17. september – Eduard Sillaots, eesti arhitekt
• 17. september – Vladimir Bulgakov, eesti hambaarst
• 27. september – Alviine Pedriks, eesti kõige paksem naine
• 10. november – Mustafa Kemal Atatürk, Türgi Vabariigi esimene president
• 25. detsember – Karel Čapek, Tšehhi kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Enrico Fermi
• keemia – Richard Kuhn
• meditsiin – Corneille Jean François Heymans
• kirjandus – Pearl S. Buck
• rahu – Office International Nansen pour les Réfugiés (Genf)

Välislink

• Eesti Kroonika 1938