II Rzeczpospolita

Allikas: Vikipeedia
II Rzeczpospolita 19221938

II Rzeczpospolita on Poola Vabariigi Esimese maailmasõja ning Teise maailmasõja vahelise ajastu (interbellum) mitteametlik nimetus.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene maailmasõda, Oktoobrirevolutsiooni, Keskriikide sõjaline kokkuvarisemine ja revolutsioon Saksamaal andsid võimaluse Poola iseseisvumiseks novembris 1918.

Poola territoorium 1922. aastal
Poola territoorium 1938. aastal
Poola territoorium 1940. aastal
Poola territoorium 1942. aastal, Teises maailmasõjas
Poola Rahvavabariik 1948. aastal, pärast Teises maailmasõda
Poola ja NSV Liidu territooriumite muudatused 1951. aastal

Juba 1915. aastal moodustas Józef Piłsudski Saksa keisririigile allunud Poola osas, mille keskuseks oli Kraków Poola Kõrgema rahvusliku nõukogu, mille eesmärgiks oli riiklik sõltumatus Venemaa Keisiririigist. Pärast saksa vägede poolset ajaloolise Poola territooriumi vallutamist Venemaalt tunnistati Saksamaa poolt 5. novembril 1916 Poola Kuningriiki ning seal moodustati Riiginõukogu, kuid kuna lubatud muudatused oli ainult formaalsed siis sakslastele ebasoovitav rahvusliku liikumise juht Piłsudski vangistati ning viibis kuni Novembrirevolutsioonini Saksamaal Magdeburgi linnas vangis. Oktoobris 1918 moodustas Saksamaa Poolas Regentnõukogu, millesse kutsuti ka vabastatud Pilsudski. Samal ajal soodustasid ka Prantsuse võimud oma poliitlistel eesmärkidel tekkiva Poola riigi võimuorganeid ning Pariisis moodustati Poola rahvuskomitee, mille juhiks oli Roman Dmovsk, hiljem Ignacy Jan Paderewski). 6. novembril 1918 moodustasid ka poola sotsialistid Ljublinis valitsuse, mis tegutses kuni jaanuarini 1919.

Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuuulutas Regentinõukogu 3. november 1918 Poola iseseisvaks, peale mida andis üle võimu Józef Klemens Piłsudskile ja lõpetas tegevuse.

Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-Galiitsias, kus oli moodustatud oktoobris 1918 sotsialistlik vasakpolne Lääne-Ukraina Rahvavabariik, piirkonna hõivasid Poola väed 1918. aasta novembrikuus. Detsembris hõivasid Poola väed ka Poznani piirkonna.

1918. aastal viidi Poolas läbi valimised ning 1919. jaanuaris võeti vastu Poola Põhiseadus, mis kuulutas Poola riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772 aasta Rzeczpospolita piirides. Poola presidendiks sai Piłsudski.

Nõukogude-Poola sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude-Poola sõda

Lõppes Mihhail Tuhhatševski juhitud nõukogude vägede lüüasaamisega Józef Klemens Piłsudski poolt juhendatud Poola vägede poolt ning Nõukogude-Poola vahelise rahu sõlmimisega Riias 1921. aastal.

Geograafia ja rahvastik

Poola vojevoodkonnad maailmasõdade vahelisel ajal
(seisuga 1. aprill 1937)
Autonumber
(alates 1937)
Vojevoodkond
Eraldi linn
Pealinn Pindala
1000 km² (1930)
Rahvaarv
1000 (1931)
00-19 Varssavi linn Varssavi 0,14 1179,5
85–89 Varssavi (warszawskie) Varssavi 31,7 2460,9
20–24 Białystoki (białostockie) Białystok 26,0 1263,3
25–29 Kielce (kieleckie) Kielce 22,2 2671,0
30–34 Krakówi (krakowskie) Kraków 17,6 2300,1
35–39 Lublini (lubelskie) Lublin 26,6 2116,2
40–44 Lwówi (lwowskie) Lviv (Lwów) 28,4 3126,3
45–49 Łódźi (łódzkie) Łódź 20,4 2650,1
50–54 Nowogródeki (nowogródzkie) Navahradak (Nowogródek) 23,0 1057,2
55–59 Polesje (poleskie) Brest (Brześć nad Bugiem) 36,7 1132,2
60–64 Pomorze (pomorskie) Toruń 25,7 1884,4
65–69 Poznańi (poznańskie) Poznań 28,1 2339,6
70–74 Stanisławówi (stanisławowskie) Ivano-Frankivsk (Stanisławów) 16,9 1480,3
75–79 ? Sileesia (śląskie) Katowice 5,1 1533,5
80–84 Tarnopoli (tarnopolskie) Ternopil (Tarnopol) 16,5 1600,4
90–94 Wilno (wileńskie) Vilnius (Wilno) 29,0 1276,0
95–99 Volõõnia (wołyńskie) Lutsk (Łuck) 35,7 2085,6

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]