Eesti haldusjaotus
| See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks[1]. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega.
Eesti Vabariik jaguneb halduslikult maakondadeks, mis on 1. järgu haldusüksused. 2. järgu haldusüksusteks ehk omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad (vallasisesed linnad ei ole omavalitsusüksused). Erandina on omavalitsuslik staatus mõnel alevil.
| Eesti |
See artikkel on osa sarjast: |
| · redigeeri |
[redigeeri] Eesti maakonnad
Eesti maakondi on 15:
Harju maakond
Hiiu maakond
Ida-Viru maakond
Jõgeva maakond
Järva maakond
Lääne maakond
Lääne-Viru maakond
Põlva maakond
Pärnu maakond
Rapla maakond
Saare maakond
Tartu maakond
Valga maakond
Viljandi maakond
Võru maakond
[redigeeri] Eesti omavalitsusüksused maakondade kaupa
Eesti omavalitsusüksuste seas on 194 valda ja 33 linna[2] (13 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu).
[redigeeri]
Harju maakonna omavalitsusüksused
Aegviidu
Anija vald
Harku vald
Jõelähtme vald
Keila linn
Keila vald
Kernu vald
Kiili vald
Kose vald
Kuusalu vald
Kõue vald
Loksa linn
Maardu linn
Nissi vald
Padise vald- Paldiski linn
Raasiku vald
Rae vald
Saku vald
Saue linn
Saue vald
Tallinna linn
Vasalemma vald
Viimsi vald
[redigeeri]
Hiiu maakonna omavalitsusüksused
[redigeeri]
Ida-Viru maakonna omavalitsused
Alajõe vald
Aseri vald
Avinurme vald
Iisaku vald
Illuka vald
Jõhvi vald
Kiviõli linn
Kohtla-Järve linnKohtla vald
Kohtla-Nõmme
Lohusuu vald
Lüganuse vald
Maidla vald
Mäetaguse vald
Narva linn
Narva-Jõesuu linn
Püssi linn
Sillamäe linn
Sonda vald
Toila vald
Tudulinna vald
Vaivara vald
[redigeeri]
Jõgeva maakonna omavalitsused
Jõgeva linn
Jõgeva vald
Kasepää vald
Mustvee linn
Pajusi vald
Pala vald
Palamuse vald
Puurmani vald
Põltsamaa linn
Põltsamaa vald
Saare vald
Tabivere vald
Torma vald
[redigeeri]
Järva maakonna omavalitsused
Albu vald
Ambla vald
Imavere vald
Järva-Jaani vald
Kareda vald
Koeru vald
Koigi vald
Paide linn
Paide vald
Roosna-Alliku vald
Türi vald
Väätsa vald
[redigeeri]
Lääne maakonna omavalitsused
Haapsalu linn
Hanila vald
Kullamaa vald
Lihula vald
Martna vald
Noarootsi vald
Nõva vald
Oru vald
Ridala vald
Risti vald
Taebla vald- Vormsi vald
[redigeeri]
Lääne-Viru maakonna omavalitsused
Haljala vald
Kadrina vald
Kunda linn
Laekvere vald
Rakke vald
Rakvere linn
Rakvere vald
Rägavere vald
Sõmeru vald
Tamsalu vald
Tapa vald
Vihula vald
Vinni vald
Viru-Nigula vald
Väike-Maarja vald
[redigeeri]
Pärnu maakonna omavalitsused
Are vald
Audru vald
Halinga vald
Häädemeeste vald
Kihnu vald
Koonga vald
Lavassaare vald
Paikuse vald
Pärnu linn
Saarde vald
Sauga vald
Sindi linn
Surju vald
Tahkuranna vald
Tootsi
Tori vald
Tõstamaa vald
Varbla vald
Vändra vald
Vändra alev (alevvald)
[redigeeri]
Põlva maakonna omavalitsused
Ahja vald
Kanepi vald
Kõlleste vald
Laheda vald
Mikitamäe vald
Mooste vald
Orava vald
Põlva linn
Põlva vald
Räpina vald
Valgjärve vald
Vastse-Kuuste vald
Veriora vald
Värska vald
[redigeeri]
Rapla maakonna omavalitsused
Juuru vald
Järvakandi vald
Kaiu vald
Kehtna vald
Kohila vald
Käru vald
Märjamaa vald
Raikküla vald
Rapla vald
Vigala vald
[redigeeri]
Saare maakonna omavalitsused
Kaarma vald
Kihelkonna vald
Kuressaare linn
Kärla vald
Laimjala vald
Leisi vald
Lümanda vald
Muhu vald
Mustjala vald
Orissaare vald
Pihtla vald
Pöide vald- Ruhnu vald
Salme vald
Torgu vald
Valjala vald
[redigeeri]
Tartu maakonna omavalitsused
Alatskivi vald
Elva linn
Haaslava vald
Kallaste linn
Kambja vald
Konguta vald
Laeva vald
Luunja vald
Meeksi vald
Mäksa vald
Nõo vald
Peipsiääre vald
Piirissaare vald
Puhja vald
Rannu vald
Rõngu vald
Tartu linn
Tartu vald
Tähtvere vald
Vara vald
Võnnu vald
Ülenurme vald
[redigeeri]
Valga maakonna omavalitsused
Helme vald
Hummuli vald
Karula vald
Otepää vald
Palupera vald
Puka vald
Põdrala vald
Sangaste vald
Taheva vald
Tõlliste vald
Tõrva linn
Valga linn
Õru vald
[redigeeri]
Viljandi maakonna omavalitsused
Abja vald
Halliste vald
Karksi vald
Kolga-Jaani vald
Kõo vald- Kõpu vald
Mõisaküla linn
Paistu vald
Pärsti vald- Saarepeedi vald
Suure-Jaani vald
Tarvastu vald
Viiratsi vald
Viljandi linn
Võhma linn
[redigeeri]
Võru maakonna omavalitsused
Antsla vald
Haanja vald
Lasva vald
Meremäe vald
Misso vald
Mõniste vald
Rõuge vald
Sõmerpalu vald
Urvaste vald
Varstu vald
Vastseliina vald
Võru linn
Võru vald
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Muinasaeg
Muinasajal kujunesid Eestis välja kaheksa maakonda ja mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad. Maakonnad olid Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Rävala, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Virumaa. Iseseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga.
On andmeid maakondade koostööst, kuid enamasti oli Eesti väga killustatud. Nimetused pandi rahvale maakondade järgi, kus nad elasid, kuid on esinenud ka ühisnimetusi "Eesti" ja "eestlased".
[redigeeri] 13. sajand
1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse lõpuks. Selleks ajaks olid Eestis moodustatud vallutajate poolt:
- Taani kuningriigile ja Taani kuningale Valdemar II-le alluv Põhja-Eesti, kuhu kuulusid Virumaa, Järvamaa, Läänemaa ning Rävala (Eestimaa hertsogkond).
- Mõõgavendade Ordule kuuluvas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis orduvasallidele eraldatud maavaldused.
- Rooma katoliku kirikule ja Rooma paavstile tema legaadi kaudu alluvad Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Riia piiskopkond.
Vaatamata ühisele katoliku usutunnistusele, toimus pärast Eesti alade vallutamist taanlaste, sakslaste ja Rooma paavsti esindajate vahel varjatud ja avalik võitlus õiguse üle maavaldustele.
13. sajandil kujunesid välja Eesti maa-alal eri valitsejatele allunud võimkonnad:
|
|
|
Lisaks ilmalikele ja vaimulikele valdusüksustele oli keskajal Eesti alal üheksa linna: Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279). Elukorraldus lähtus Liivimaal Riia õigusest ja Eestimaal Lüübeki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.
[redigeeri] 17. sajand
Rootsi valdused olid Alutaguse, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa. Rootsi ajal (umbes 1629-1710) hakati seniseid kirikukihelkondade mõisapiirkondi nimetama valdadeks. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega ja palju oli nn lappvaldu, mis ei moodustanud kompaktset territooriumi.
Poola valdused olid Pärnu vojevoodkond ja Tartu vojevoodkond. Poola valdustes oleval Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eestisse jäi 9: Tartu vojevoodkonda Tartu staarostkond, Põltsamaa staarostkond, Laiuse staarostkond, Kirumpää staarostkond ja Vastseliina staarostkond ning Pärnu vojevoodkonda Pärnu staarostkond, Viljandi staarostkond, Karksi staarostkond ja Otepää staarostkond.
Taanile kuulus Saaremaa.
[redigeeri] 18. sajand
Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni Eestimaa kubermang (provints) jagunes neljaks kreisiks: Harju, Järva, Läänemaa ja Viru kreisiks. Liivimaa kubermang (provints) jagunes samuti neljaks kreisiks: Pärnu, Tartu, Viljandi ja Võru kreisiks. Saaremaad (saksa keeles] Oesel) loeti eraldi provintsiks ning seal oli eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol.
Venemaa Keisririigi 1783. aasta haldusreformi tulemusena moodustati Eestimaa ja Liivimaa kubermangu asemel Riia ja Tallinna asehaldurkond. Tallinna asehaldurkond jagati neljaks maakonnaks: Haapsalu (endine Läänemaa), Paldiski, Tallinna (endine Harjumaa) ja Virumaa maakond.
[redigeeri] Eesti Vabariik
Pikemalt artiklis Eestis 1939 kaotatud valdade loend
Pikemalt artiklis Eestis 1939 moodustatud valdade loend
[redigeeri] Eesti NSV
Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- Eesti Maaameti poolt püstitatud lähteülesanne Eesti Ruumiandmete mudelite koostamiseks.
- Haldus-ja asustusjaotuse metaandmed
- Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
|
|||||
