Eesti haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Eesti omavalitsusüksused.

Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks[1]. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Eesti Vabariik jaguneb halduslikult 15 maakonnaks, mis on 1. järgu haldusüksused. 2. järgu haldusüksusteks ehk omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad (vallasisesed linnad ei ole omavalitsusüksused).


Sisukord

[redigeeri] Eesti maakonnad

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti maakonnad

Eestis on 15 maakonda. Nendeks on:

Hiiu maakond Lääne maakond Saare maakond Harju maakond Lääne-Viru maakond Ida-Viru maakond Rapla maakond Pärnu maakond Järva maakond Viljandi maakond Jõgeva maakond Tartu maakond Valga maakond Põlva maakond Võru maakondEesti maakonnad
Info pildi kohta

[redigeeri] Eesti omavalitsusüksused maakondade kaupa

Eesti omavalitsusüksuste seas on 194 valda ja 33 linna[2] (13 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu).

[redigeeri] Et-Harju maakond-coa.svg Harju maakonna omavalitsusüksused

Harju municipalities.png

[redigeeri] Hiiumaa vapp.svg Hiiu maakonna omavalitsusüksused

Hiiu municipalities.png

[redigeeri] Ida-Virumaa vapp.svgIda-Viru maakonna omavalitsused

Ida-Viru municipalities.png

[redigeeri] Jõgevamaa vapp.svg Jõgeva maakonna omavalitsused

Jõgevamaa vallad.svg

[redigeeri] Et-Järva maakond-coa.svg Järva maakonna omavalitsused

Järvamaa vallad.svg

[redigeeri] Läänemaa vapp.svg Lääne maakonna omavalitsused

Laane municipalities.png

[redigeeri] Lääne-Virumaa vapp.svg Lääne-Viru maakonna omavalitsused

Lääne-Virumaa vallad.svg

[redigeeri] Et-Pärnu maakond-coa.svg Pärnu maakonna omavalitsused

Pärnumaa vallad.svg

[redigeeri] Põlvamaa vapp.svg Põlva maakonna omavalitsused

Põlvamaa vallad.svg

[redigeeri] Raplamaa vapp.svg Rapla maakonna omavalitsused

Raplamaa vallad.svg

[redigeeri] Saare valla vapp.gif Saare maakonna omavalitsused

Saare municipalities.png

[redigeeri] Tartumaa vapp.svg Tartu maakonna omavalitsused

Tartumaa vallad.svg

[redigeeri] Valgamaa vapp.svg Valga maakonna omavalitsused

Valgamaa vallad.svg

[redigeeri] Viljandimaa vapp.svg Viljandi maakonna omavalitsused

Viljandimaa vallad.svg

[redigeeri] Võrumaa vapp.svg Võru maakonna omavalitsused

Urvaste vald Sõmerpalu vald Antsla vald Mõniste vald Varstu vald Rõuge vald Haanja vald Misso vald Vastseliina vald Meremäe vald Lasva vald Võru Võru valdVõrumaa vallad.svg
Info pildi kohta

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Muinasaeg

Muinasajal kujunes Eesti alal välja 8 maakonda ning mõned iseseisvad kihelkonnad. Kokku oli Eestis umbes 45 kihelkonda, mis moodustasid maakonnad.

Maakondadeks olid: Rävala, Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Iseseisvateks kihelkondadeks olid: Alempois, Nurmekund, Mõhu ning Vaiga.

On andmeid mõningasest maakondade vahelisest koostööst, kuid enamasti oli ala väga killustatud. Nimetused pandi rahvale maakondade järgi, kus nad elasid, kuid on esinenud ka ühisnimetusi "Eesti" ja "eestlased"

[redigeeri] 13. sajand

1227. aastat loetakse muistse vabadusevõitluse sümboolseks lõpuks, selleks ajaks olid Eestis moodustatud vallutajate poolt:

Vaatamata ühisele Rooma katoliku usutunnitusele toimus peale Eesti alade vallutamist taanlaste, sakslaste ning Rooma paavsti esindajate vahel varjatud ning avalik võitlus õiguse üle maavaldustele.

13. sajandil kujunes välja Eestimaa territooriumil erinevatele valitsejatele allunud võimkonnad:

Mõõgavendade Ordu
Rooma katoliku kirik
Taani kuningriik

Lisaks ilmalikele ja vaimulikele valdusüksustele oli keskajal Eesti alal üheksa linna: Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279). Elukorraldus Liivimaa osas lähtus Riia õigusest ja Eestimaa osas Lüübeki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

[redigeeri] 16. sajand

[redigeeri] 17. sajand

[redigeeri] Rootsi valdused

Rootsi ajal (1629-1710), hakati seniseid kirikukihelkondade mõisapiirkondi nimetama valdadeks. Valdade piirid langesid kokku mõisate piiridega ja palju oli nn lapp-valdu, mis ei moodustanud kompaktset territooriumi.

[redigeeri] Rzeczpospolita valdused

Rzeczpospolita valdustes olevatel Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda, millest Lõuna-Eesti alale jäi 9.

Tartu vojevoodkonda 5: Tartu staarostkond, Põltsamaa staarostkond, Laiuse staarostkond, Kirumpää staarostkond, Vastseliina staarostkond;
Pärnu vojevoodkonda 4: Pärnu staarostkond, Viljandi staarostkond, Karksi staarostkond, Otepää staarostkond.

[redigeeri] Taani valdus

[redigeeri] 18. sajand

Maakonnad alates 1780ndate aastate haldusreformist kuni 1910ndate aastateni Eestimaa kubermang (provints):

Liivimaa kubermang (provints):

1783. teostatud Venemaa Keisririigi haldusreformi tulemusena moodustati Eestimaa ja Liivimaa kubermangu asemel:

Next.svg Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna asehaldurkond

[redigeeri] 20. sajand

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

[redigeeri] Eesti Vabariik

Next.svg Pikemalt artiklis Eestis 1939 kaotatud valdade loend
Next.svg Pikemalt artiklis Eestis 1939 moodustatud valdade loend

[redigeeri] Eesti NSV

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus

[redigeeri] Viited

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes