Eesti Pank
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks.
15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason.
19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform.
20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM.
31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR=15,6466 EEK.
1. mail 2004 sai Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks.
27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni.
1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava Eurosüsteemi liikmeks.
Sisukord |
Eesti Panga ülesanded [muuda]
1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; 4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; 5) raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine; 6) Eesti maksebilansi koostamine; 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine; 8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud ülesannetega.
Eesti Panga presidendid [muuda]
- Mihkel Pung märts 1919 – august 1919
- Eduard Aule oktoober 1921 (presidendi kohusetäitjana alates augustist 1919) – oktoober 1925
- Artur Uibopuu oktoober 1925 – november 1926
- Jüri Jaakson november 1926 – juuli 1940
- Juhan Vaabel juuli 1940 – oktoober 1940
- Martin Köstner 1944 – 1949
- Oskar Kerson 21. jaanuar 1968 – 31. detsember 1980
- Rein Otsason 28. detsember 1989 – 23. september 1991
- Siim Kallas 23. september 1991 – 27. aprill 1995
- Vahur Kraft 27. aprill 1995 – 7. juuni 2005
- Andres Lipstok 7. juuni 2005 – 7. juuni 2012
- Ardo Hansson 7. juuni 2012 –
| Eelnev: Andres Lipstok |
Eesti Panga president Ardo Hansson 2012– |
Järgnev: ' |
Eesti Panga nõukogu [muuda]
Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga kõrgeim organ, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul ja samuti viieks aastaks.[1]
Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 2009. aasta 13. juunist Jaan Männiku.[1]
Eesti Panga nõukogu kuuenda koosseisu nimetas Riigikogu oma otsusega ametisse alates 2009. aasta 18. veebruarist. Eesti Panga nõukogu kuuenda koosseisu liikmeteks nimetati Kalev Kallo, Irene Kull, Jürgen Ligi, Enn Listra, Tõnis Palts, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.[1]
Jürgen Ligi nimetamisel rahandusministriks 4. juunil 2009 peatusid tema volitused Eesti Panga nõukogu liikmena. Valitsuse liikmena töötamise ajaks nimetas Riigikogu Jürgen Ligile alates 26. jaanuarist 2010 asendusliikmeks Valdo Randpere.[1]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Panga nõukogu. Eesti Panga kodulehekülg. (Kasutatud 1. juunil 2011.)
Vaata ka [muuda]
Välislingid [muuda]
- Eesti Panga koduleht
- Kehtiv Eesti Panga seadus
- 05. aprill 2012, Männik nõuab finantsjärelevalvelt töö parandamist, e24..ee, Postimees
- 16. jaanuar 2013: