Eesti Pank

Allikas: Vikipeedia
Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992.
Endise Eesti Maakrediitseltsi pangahoone. Arhitekt August Reinberg. Hoone valmis 1904. Hoone on täielikult Eesti Panga kasutuses aastast 1998. Hoones asub ka Eesti Panga muuseum. 20. septembril 1944 moodustati hoones Otto Tiefi valitsus.
Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt Aleksander Jaron. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 Eesti Ajutine Valitsus. Kuni 1935. aastani oli see maja Eesti Panga peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992.

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro ja sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest.

Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste euroala keskpankadega osaleb.

Selleks, et hinnastabiilsus oleks tagatud, peavad olema ka pangad tugevad, hästi kapitaliseeritud ja piisavate puhvritega halvemate aegade tarbeks ehk peab olema tagatud finantsstabiilsus. Eesti Panga ülesanne on jälgida, et panganduse olukord tervikuna oleks stabiilne ja tugev.

Eesti Pank täidab Eestis igapäevaselt kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust; jälgib, et maksesüsteemid toimiksid ehk maksed liiguksid ühest pangast teise tõrgeteta; investeerib ja haldab Eesti Panga ning Euroopa Keskpanga varasid; koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat; jälgib pidevalt Eesti ja euroala majanduse käekäiku ning koostab hinnanguid majandusolukorra kohta; nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes.

Ajaloo kronoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919.
  • 1940. aastal Eesti Pank natsionaliseeriti ja reorganiseeriti NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks.
  • 15. detsembril 1989 võeti vastu otsus Eesti Panga loomise kohta 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril 1989 võeti vastu Eesti Vabariigi pangaseadus, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Panga presidendiks nimetati Rein Otsason.
  • 19. juunil 1992 kell 21.00 kuulutati välja rahareform.
  • 20. juunil 1992 hakkasid kehtima välisvaluutaseadus, rahaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta. Eesti Vabariigi ainukeseks seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes kinnitati 8 EEK = 1 DEM.
  • 31. detsembril 1998 võttis Euroopa Rahaliit arveldusühikuna kasutusele euro, fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR=15,6466 EEK.
  • 2004. aasta mais sai Eesti Pank Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks ja üheks Euroopa Keskpanga omanikuks.
  • 27. juunil 2004 sai Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liikmeks. Eesti krooni keskkurss fikseeriti tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Seda kurssi pidi Eesti hoidma kahe aasta jooksul, et täita euroalaga liitumise üks kriteeriumitest.
  • 1. jaanuaril 2011 sai Eesti euroala liikmeks, ühtlasi sai Eesti Pank euroala keskpanku ühendava eurosüsteemi liikmeks.

Eesti Panga ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroala ühise rahapoliitika kujundamises osalemine ning selle elluviimine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hinnastabiilsuse hoidmise ülesanne on arenenud riikides usaldatud valitsusest sõltumatutele ja poliitikast lahutatud keskpankadele. Riigi keskpank mõjutab hinnastabiilsust intressimäärade, raha hulga ja vahetuskursside kaudu, soodustades sel viisil majandustegevust ja seeläbi ka hindade üldist kasvu. Seda nimetatakse rahapoliitikaks. Euroala keskpankade ülesanne on tagada, et inflatsioon ehk hinnataseme tõus jääks keskmise aja jooksul allapoole 2% piiri, kuid püsiks selle lähedal.

Eurot puudutavad rahapoliitilised otsused langetavad ehk raha hinna määravad euroala keskpankade presidendid (k.a. Eesti Panga president) üheskoos Frankfurdis iga kuu alguses, mil toimub Euroopa Keskpanga nõukogu istung. Iga riigi keskpanga presidendil on ühesuguse kaaluga hääl ja otsuseid tehakse euroala kui terviku arengut silmas pidades.

Finantsstabiilsuse tagamine koostöös finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Finantsstabiilsuse tagamise eest vastutavad Eestis kolm riigiasutust: rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon. Eesti Pank kogub finantsstabiilsuse tagamiseks finantssektorilt üksikasjalikku statistikat selle tegevuse kohta. Pangandusstatistikat ja majandust analüüsides hindab keskpank riskide ja kapitalivajaduse suurust ning selle hinnangu alusel kehtestab Eesti Pank nõuded, kui palju peab kapitali olema ja kuidas tuleb finantssektoris erinevaid riske maandada.

Maksesüsteemide järelevaatamine ning nende arendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Panga jaoks on väga tähtis maksesüsteemide tõrgeteta toimimine, sest maksete liikumisel ühest pangast teise tekkiva viivituse tõttu väheneb pankade usaldus selle panga vastu, kelle süül viivitus toimus ja kokkuvõttes võib see mõjutada kogu pangandust ja majandust. Seetõttu täidab Eesti Pank kui sõltumatu osapool maksesüsteemide järelevaataja rolli ehk jälgib seda, et raha liiguks nii kontolt kontole kui ka pangast panka tõrgeteta ning aitab kaasa maksesüsteemide arendamisse.

Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse tagamises[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Pank varustab kõiki Eestis tegutsevaid sularahaga tegelevaid krediidi- ja makseasutusi pangatähtede ja müntidega. Pankade kaudu jõuab raha omakorda ettevõtete ja inimeste käsutusse. Nendelt liigub raha tagasi Eesti Panka, kus kontrollitakse kõik pangatähed automaatse kontrollimise käigus üle ja kõrvaldatakse need, mis on rikutud, katkised või kulunud.

Eesti ametlike välisreservide ja muude Eesti Panga käsutuses olevate finantsvarade hoidmine ja kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ringluses oleva raha väärtust ja stabiilsust.tagavad keskpankade reservid. Lisaks on valuutareservidel oluline koht ka riigi majanduse usaldusväärsuse hoidmisel ning tihti ka finantssüsteemi stabiilsuse tagamisel. Varade haldamisest saadava investeerimistuluga kaetakse ka keskpanga tegevuse igapäevakulud ning tagatakse nii keskpanga sõltumatus riigi eelarvest. Eesti Panga nõukogu otsuse järgi eraldab Eesti Pank osa teenitud kasumist ka Eesti riigi eelarvesse 

Finantssektori statistika kogumine ja avaldadamine ning Eesti maksebilansi koostamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Pank on Statistikaameti kõrval teine riikliku statistika tegija Eestis. Eesti Pank teeb peamiselt välis- ja finantssektori statistikat ning koostab rahvamajanduse kvartali finantskontosid. Kogutud statistika abi koostab Eesti Pank majandusanalüüse.  

Valitsuse nõustamine majanduspoliitilistes küsimustes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänu sõltumatusele ja majandusanalüüside pidevale koostamisele on keskpangal terviklik pilt Eesti majandusest, mistõttu saab ta majanduspoliitilistes küsimustes anda nõu ka valitsusele. Pikas perspektiivis avaldab omakorda valitsuse poliitika mõju ka keskpanga tööle. Nimelt oleneb rahasüsteemi toimimine paljudest teguritest, seejuures ka nendest, mis ei kuulu keskpanga kontrolli alla. Näiteks on riigi eelarvepoliitikal oma osa selles, kuidas rahapoliitika mõjutab majandust, sh hindade kujunemist. Seetõttu on loogiline, et valitsus küsib ja saab keskpangalt nõu, kuidas eelarvepoliitika mõjutab hinnastabiilsust, ning võtab seda eelarveplaanide tegemisel arvesse.

Eesti Panga juhtimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus. Juhatuse esimees on Eesti Panga president ning liikmed panga asepresidendid. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga nõukogu ettepanekul. Eesti Panga asepresidendid nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu panga presidendi ettepanekul.

 7. juunil 2012 astus Eesti Panga presidendi ametisse Ardo Hansson. Eesti Panga asepresidendi ametikohti täidavad 2011. aastast Madis Müller ja Ülo Kaasik.

Eesti Panga nõukogu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu ametisse nõukogu esimehe ettepanekul samuti viieks aastaks.

Nõukogu esimeheks nimetas Riigikogu alates 13. juunist 2013 Mart Laari.

Eesti Panga nõukogu VII koosseisu nimetas Riigikogu ametisse 25. veebruaril 2014 ning selle liikmeteks on Kalev Kallo, Kaie Kerem, Enn Listra, Rein Minka, Jaanus Tamkivi, Liina Tõnisson ja Urmas Varblane.

Eesti Panga presidendid alates keskpanga asutamisest:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti Panga president
Eelnev:
Andres Lipstok
Eesti Panga president Ardo Hansson
2012
Järgnev:
'

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]